Man Booker Udo Uibo
Aasta lõpp on lähenemas ja taas on käes
suurte kirjandusauhindade jagamise aeg. 6. oktoobri õhtul kuulutati Londoni
Guildhallis välja Man Booker Prize’i, briti tuntuima ja ihaldatuima
kirjandusauhinna tänavune laureaat. Seekord läks 50 000-naelane preemiasumma
Hilary Mantelile ajaloolise romaani „Wolf Hall” eest, millele andis oma hääle
kolm žüriiliiget viiest. „Wolf Hall” oli ka kihlveokontorite soosik ja
viimase seitsme aasta jooksul on see esimene kord, kui nende ennustused on
täitunud.
Hilary Mantelit on suhteliselt vähe tõlgitud, aga
inglise keeleruumis on ta ammu tuntud ja tunnustatud kirjanik, kümne romaani,
aga ka elulooraamatu ja lühijutukogu autor, mitmete auhindade kandidaat ja
laureaat. Ta on sündinud 1952. aastal Derbyshire’i krahvkonnas
kolmelapselises perekonnas. Kirjaniku vanemad Margaret ja Henry Thompson on
Inglismaal sündinud, aga iiri juurtega. Isaga sidemed kaotanud Hilary sai
11-aastaselt oma kasuisa Jack Manteli perekonnanime. Ta on õppinud Londoni
majanduskoolis ja Sheffieldi ülikoolis õigusteadust ning tegutsenud
sotsiaaltöötajana ja äri alal. 1972. aastal abiellus ta geoloog Gerald
McEweniga ja siirdus 1977. aastal koos temaga viieks aastaks Botswanasse.
Hiljem on ta neli aastat elanud Saudi Araabias ja seda kajastavad ka tema
teosed.
Kirjandusliku ande ja tundlikkuse seostamine
haigusega võib tunduda vulgariseeriv, aga ei saa salata, et sageli peab selline
seos paika. Ka Hilary Mantel on kahekümnendatest eluaastatest alates
kannatanud raske haiguse käes, mida arstid ei suutnud õigesti diagnoosida,
pidades endometrioosi vaimseks häireks ja kirjutades välja vastavaid ravimeid.
Need tekitasid omapärase psühhootilise reaktsiooni ja Mantel loobus seejärel
arstide abist sootuks. Alles Aafrikas suutis ta meditsiinikirjanduse abiga
mõista, milles asi, ja hiljem Londonis osutus tema pandud diagnoos õigeks.
Kirurgilist sekkumist nõudnud haigus pole kirjanikul võimaldanud lapsi
sünnitada ja jätkuv steroidravi on suuresti muutnud tema välimust.
Oma esimest, Prantsuse revolutsiooni teemalist
romaani „Turvalisem paik” (A Place of Greater Safety) hakkas Hilary
Mantel kirjutama 1974. aastal, kuid trükki jõudis see alles 1992 ja
debüütromaaniks sai hoopis 1985. aastal avaldatud „Iga päev on emadepäev” (Every
Day is Mother’s Day). Man Bookeriga pärjatud „Wolf Hall” on kirjaniku
kümnes ja seni mahukaim romaan, milles juba ainuüksi tegelaste nimekiri
hõlmab viis lehekülge.
„Wolf Halli” tegevus toimub 1520. aastate
Inglismaal. Troonil on kuningas Henry VIII oma kõigi ajaloost hästi tuntud
probleemidega: kuningriik vajab troonipärijat, kuninganna, Aragoni Katariina,
ei suuda teda sünnitada. Et sõlmida uus ja loodetavasti viljakas abielu Anne
Boleyniga, oleks vaja lahutust, aga selleks loa hankimisega paavstilt ei saa
kardinal Wolsey hakkama. Mängu tuleb Thomas Cromwell, esialgu Wolsey
käealusena ja hiljem järglasena, ning temast saabki õigupoolest romaani
peategelane.
Kirjaniku kujutuses on jõhkra ja vägivaldse sepa
pojana sündinud ning Inglismaa absoluutsesse võimutippu trüginud Cromwell
hea inimtundja ning inimestega manipuleerija, sarmikas poliitiline geenius,
kes oma laiahaardeliste eesmärkide saavutamiseks vahendeid valimata edasi
rühib. Senisest traditsioonist suuresti lahknevalt kujutab Mantel teda
mitmekülgselt pädeva mehena, kes on „kodus niihästi õukonnas kui ka sadamas,
nii piiskopilossis kui ka kõrtsiõues. Ta oskab lepingut visandada,
jahikulli välja õpetada, maakaarti joonistada, tänavakaklust lõpetada, maja
sisustada ja vandemeeste kogu moodustada.”
Ehkki värvikat Tudorite ajastut on nii ilukirjanduses
kui ka filmides külluslikult eksponeeritud, on Hilary Mantel kriitika sõnul
suutnud vaadata seda stambivabalt, laiahaardeliselt ja psühholoogilisest
aspektist kütkestavalt, ajalooliste faktidega hoolikalt ümber käies ja
ajaloolisi lünki loominguliselt täites. „Seni parim Tudorite portreteerija,”
võtab kriitikute kiidusõnad kokku „The Guardiani” arvustaja Olivia Laing.
Lisa kommentaar:
Kommenteerimise reeglid:
Toimetusel on õigus avaldada kommentaar Loomingu koduleheküljel. Kommentaarid on modereeritavad. Toimetusel on õigus jätta kommentaar avaldamata. Kommentaar peab olema varustatud autori õigete isikuandmetega, mida autori soovi korral võidakse mitte avaldada. Autori või/ja toimetuse soovil edastatakse kommentaar üksnes kommenteeritava loo autorile.
Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis.
|