Kroonikat

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Nominendid musta laega saalis” kõnelesid ja lugesid Eesti Kultuurkapitali proosa- ja luuleauhinna nominendid Vladislav Koržets, Maimu Berg, Jüri Kolk, Mait Vaik ja Silvia Urgas. Õhtut juhtis Kaupo Meiel.

 

  1. märtsil toimus Tartu linnaraamatukogus raamatu- ja meenutusõhtu, mille keskmes oli Ago Pärtelpoja raamat „Laine Peep: direktriss” („Hea Lugu”).

 

  1. märtsil anti Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Nõmmel üle Friedebert Tuglase novelliauhind Mudlumile (Made Luigale) novelli „Ilma alguseta, ilma lõputa” eest (proosakogust „Linnu silmad”) ja Urmas Vadile novelli „Auhind” eest („Vikerkaar” 2016, nr 4/5).

 

  1. märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Kes­kuses lastekirjanduse aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtteid 2016. aastal ilmunud lasteraamatutest. Ettekandega esinesid Jaanika Palm (eesti kirjandus), Krista Kumberg (tõlkekirjandus) ja Viive Noor (illustratsioon). Samas kuulutati välja „Head lasteraamatud 2016”. 14 raamatu seas on nii luule-, pildi- kui ka juturaamatuid. Valiku tegid Lastekaitse Liidu eestvõttel lastekirjanduse asjatundjad Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust.

 

  1. märtsi kirjanduskohvik „KirjandusWabadus” kandis nime „Noored ja vabad”. Noortekirjanduse jälgi ajasid kirjastaja ja tõlkija René Tendermann ja tõlkija Evelin Banhard. Lähemalt vaadeldi Louise O’Neilli ja Emma Cline’i raamatuid. Õhtut juhtisid P. I. Filimonov ja Kätlin Kaldmaa, katkendeid raamatutest luges Maria Lee ja muusikat tegi Liisu Siimer.

 

  1. märtsil esitlesid TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon (EVKA) ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartu linnaraamatukogus järgmisi Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandeid: „Methis 17/18, 2016. Erinumber võrdlevast kirjandusteadusest ja maailmakirjandusest” (koostajad Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar); „Studia Litteraria Estonica 17 ja 18: Vaateid eesti nüüdisteatrile” (koostajad ja toimetajad Luule Epner, Riina Oruaas, Madli Pesti); „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad” (koostajad ja toimetajad Marin Laak ja Leena Kurvet-Käosaar, sarja peatoimetaja Arne Merilai); „Interlitteraria 21/2, 2016. Belletristic Translation” (tegevtoimetaja Katre Talviste) ja Miguel de Cervantes Saavedra „Näitlikud novellid” (tlk Lauri Pilter, Eva Kolli, Aita Kurfeldt, Jüri Talvet; „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja peatoimetaja Jüri Talvet).

 

  1. märtsil esinesid Tartu Kirjanduse Majas kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid Maarja Kangro, Jüri Kolk, Mait Vaik, Vladislav Koržets, Mehis Heinsaar ja Marko Kompus, õhtut juhtis Berk Vaher.

 

  1. märtsil esitles kirjastus „;paranoia” Tallinn Art Space’is Taavi Noveki romaani „572 SkEtši NELJAS VÕTE”. Autorit küsitles Silvia Sosaar. Muusikat tegi ansambel Karamell.

 

  1. märtsil esitleti Riias Läti ülikooli akadeemilises raamatukogus Astrid Ivaski tõlkeluulekogu „Mere silmad”. Õhtut juhtis luuletaja ja tõlkija Guntars Godiņš, sõnavõtuga esinesid raamatukogu direktor Venta Kocere, raamatu tõlkija Livia Viitol, diplomaat ja kirjanik Anna Žīgure, Astrid Ivaski elulooraamatu „Lauva” autor, kirjandusteadlane Anīta Rožkalne ja Riia mälestusmärkide agentuuri direktor, Läti Seltsi esimees Guntis Gailītis. Astrid Ivaski luulet lugesid Guntars Godiņš ja Livia Viitol.

4., 11., 18. ja 25. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin, sarja üldkorraldajaks on maja raamatupood „Utoopia”.

 

  1. märtsil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” IV osa. Külas oli kirjandusteadlane Maarja Vaino, vestlust juhtis raamatukoguhoidja Katrin Raid.

 

  1. märtsi hispaaniakeelse kirjanduse päev Tartu Ülikoolis oli pühendatud hispaaniakeelse kirjanduse suurkuju, Nicaragua luuletaja Rubén Darío 150. sünniaastapäevale. Tervitussõnavõtuga esinesid Nicaragua Helsingi saatkonna nõunik Renée Patricia Gómez ja Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal. Rubén Darío tähendusest hispaaniakeelse kirjanduse uuenemises vestlesid TÜ kirjandusprofessor Jüri Talvet ja kirjandusmagistrant Kaisa Ling. Nii viimastel aastatel ilmunud kui ka tänavu ilmuvatest hispaaniakeelse väärtkirjanduse tõlgetest kõnelesid Tartu Ülikooli kasvandikud, teoste eestindajad Klaarika Kaldjärv (Julio Cortázari „Keksumäng”, „Koolibri”), Triin Lõbus (Enrique Vila-Matase „Dublinesk”, „Toledo”; Vicente Blasco Ibáñeze „Apokalüpsise neli ratsanikku”, TÜK), Mari Laan (Pío Baroja „Nii see maailm on”, TÜK; María Dueñase „Õmblejanna Madriidist” [koos Kristiina Raudsepaga], „Toledo”), Mari Kruse (Miguel de Unamuno proosateoste valimik „Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija don Sandalio romaan” [koos Helina Aulise ja Riina Roastoga], TÜK), Maarja Paesalu (Alejo Carpentie­ri „Siitilma riik”, TÜK) ja Maria Kall (Gabriel García Márqueze „Kolonelile ei kirjuta keegi”, „Eesti Raamat”). Kirjastuse „Toledo” tegevusest ja väljaannetest andis ülevaate Maris Peebo, kes koos Mari Laanega on ka kirjastuse asutaja ja juht.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval peeti Tartu Kirjanduse Majas järjekordset „Utoopilist salongi”, teemaks „50 halli lõpmata teed”, Rauno Alliksaar ja Siim Lill esitasid Ernst Enno ja E. L. Jamesi loomingut.

 

  1. märtsil rääkisid Ingmar Bergmani teoste tõlkijad Ülev Aaloe ja Anu Saluäär-Kall Eesti Draamateatri Maalisaalis Bergmani loomingust ja selle vahendamisest eesti lugejale. Üritus toimus ED haridusprogrammi Link raames ning oli ajendatud Bergmani näidendi „Saraband” lavastusest Eesti Draamateatris ja lähenevast Ingmar Bergmani sajandast sünniaastapäevast.

 

  1. märtsil esitleti Tallinnas KUKU klubis Bernhard Widderi raamatut „KÄTEKÕNE / СЛЕНГ РУК” ja festivali „Hullunud Tartu” kogumikku „Pilt ja sõna II. Hullunud Tartu 2013—2015 / Picture and Word II. Crazy Tartu 2013—2015”. Sõna said P. I. Filimonov, Jürgen Rooste, Kätlin Kaldmaa, Asko Künnap, Eeva Park ja Jaan Malin.

 

  1. märtsil toimus Tartu linnaraamatukogus Lina Žutaute „Kake Make” sarja raamatute esitlus. Leedu kirjaniku ja kunstniku Lina Žutautė lasteraamatuid tutvustasid tõlkija Tiina Kattel ja kirjastus „Pegasus”.

 

  1. märtsil kõneles kirjastuse „Tänapäev” peatoimetaja Tauno Vahter Tartu linnaraamatukogus kirjastamise seisust Eestis ja kirjastuse „Tänapäev” peagi ilmuvatest raamatutest.

 

  1. märtsil avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Minu lapsepõlv. Nostalgiaretk 90ndate laste- ja noortekultuuri”. 1990. aastate laste- ja noortekirjandusest kõneles avamisel kirjandus­uurija Jaanika Palm.

 

  1. märtsil arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi.  8. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval an­ti Kirjanike Liidu saalis üle aasta rei­siraamatu ja aasta seikluse auhind. Neist esimese pälvis Jaan Undusk raamatuga „Teekond Hispaania” ja teise Väino Laisaar. Õhtut juhtis Tiit Pruuli, muusikat tegi Marek Sadam.

 

  1. märtsil oli Tartu linnaraamatukogus kirjandusõhtu külaline Mehis Heinsaar, temaga ajas juttu „Müürilehe” kirjandustoimetaja Maia Tammjärv. Samal ajal avati raamatukogus Mehis Heinsaare raamatu „Unistuste tappev kasvamine” illustratsioonide näitus, sellest rääkis kunstnik Marge Nelk.

 

  1. märtsil esitles Urmas Vadi Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Never­land”. Rääkisid Janek Kraavi, Kajar Pruul ja autor, raamatust luges katkendeid Raivo E. Tamm.

 

  1. märtsil esinesid Eesti Lastekirjanduse Keskuses kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna 2016. aasta nominendid Aino Pervik („Hädaoru kuningas”), Kätlin Kaldmaa („Halb tüdruk on jumala hea olla”), Reeli Reinaus („Kuidas mu isa endale uue naise sai”) ja Triinu Laan („Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”).

 

  1. märtsil esinesid Roomet Jakapi ja Luulur „Äripäeva” esseekonkursi „Edukas Eesti” lõppüritusel Tallinnas Radisson Blue Sky Lounge’is.

 

  1. märtsil kohtusid lasteraamatuhuvi­lised Eesti Lastekirjanduse Keskuses prantsuse raamatuillustraatori ja kirjaniku Benjamin Chaud’ga. Üritus toimus Frankofoonia festivali raames ja selle korraldas Prantsuse Instituut.

 

  1. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta auhinnad. Ilukirjandusliku proosa alal pälvis auhinna Mait Vaik raamatuga „Meeleparanduseta”; teised nominendid olid: Maarja Kang­ro, „Klaaslaps”; Meelis Friedenthal, „Inglite keel”; Mehis Heinsaar, „Unistuste tappev kasvamine”; Maimu Berg, „Hitler Mustjalas”; Nikolai Baturin, „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse”. Luuleauhinna pälvis Vladislav Koržets koguga „Laulud või nii”; nominendid: Jüri Kolk, „Igapidi üks õnn ja rõõm”; Silvia Urgas, „Siht/koht”; Marko Kompus, „Laboratoorium. 44 luuletust”; Kaur Riismaa, „Soekülm”; Elo Viiding, „Teadvuselooja”. Näitekirjanduses sai auhinna Paul-Eerik Rummo näidendi „Taevast sajab kõikseaeg kive” eest; nominendid: Eero Epner, „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval”; Tõnu Õnnepalu, „Mäed”; Ivar Põllu, „Baskin ehk nalja põhivormid”; Urmas Lennuk, „Paljasjalgne Debora”. Esseistika auhinna pälvis Hasso Krull teosega „Mõistatuse sild”; nominendid: Tiit Hennoste, „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I”; Maarja Vaino, „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika”; Leo Luks, „40 kiri”; Janika Kronberg, „Hästi valitud sõbrad”; Aado Lintrop, „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust”. Vabaauhind läks Tõnis Tootsenile teose „Esimene päev” eest; nominendid: Thomas Salumets, „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit”; Lauri Sommer, „Lugusid lõunast”; HAPKOMAH, „Kuidas minust sai HAPKOMAH”; Cornelius Hassel­blatt, „Eesti kirjanduse ajalugu” ja „Ma armastasin eestlast”; I. V., „Aedniku päevik”. Žüriisse kuulusid Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin. Auhinna parimale ilukirjanduslikule tõlkele võõrkeelest eesti keelde sai Riina Jesmin, kes tõlkis rumeenia keelest Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek” ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad”; nominendid: Heli Allik — Mathias Énard, „Varaste tänav” (tõlge prantsuse keelest); Virve Krimm — Fjodor Dostojevski, „Vennad Karamazovid” I ja II (tõlge vene keelest); Ene Mäe — Kim Leine, „Igaviku fjordi prohvetid” (tõlge taani keelest); Tiina Randus — Kurt Vonnegut, „Isemängiv klaver” (tõlge inglise keelest); Sigrid Tooming — Karl-Ove Knausgård, „Minu võitlus” I ja II ning Niels Fredrik Dahl, „Eelmisel suvel” (tõlked norra keelest). Kategoorias ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde pälvis auhinna Merike Lepasaar Beecher Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel” I osa tõlke eest inglise keelde („The Ropewalker. Between Three Plagues” I); nominendid: Birgita Bonde Hansen — Jaan Krossi romaani „Paigallend” („Svirreflugt”) tõlge taani keelde, Antoine Chalvin — Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi” („L’homme qui ne faisait rien”) ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada” („Difficile de devenir léger”) ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju” („La forme du temps”) tõlked prantsuse keelde, Irja Grönholm — A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus” („Das Leben und die Liebe”) tõlge saksa keelde, Anna Michalczuk — Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale” („Ojcu”) tõlge poola keelde, Øyvind Rangøy — Meelis Friedenthali romaani „Mesilased” („Biene”) tõlge norra keelde. Žüriisse kuulusid Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa. Mõttekirjanduse tõlkeauhinna sai Triinu Pakk Edward Gibboni teose „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu” I—II tõlke eest; nominendid: Marek Laane — Lindsey Hughes, „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613—1917”; Mirjam Lepikult — Marc Jimenez, „Mis on esteetika?”; Margus Ott — Baruch Spinoza, „Eetika”; Heete Sahkai — Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I—II; Kai Tafenau — Martin Opitz, „Raamat saksa luulekunstist”. Žüriisse kuulusid Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg. Lastekirjanduse auhin­na pälvis Aino Pervik raamatuga „Hädaoru kuningas”; nominendid: Kätlin Kaldmaa, „Halb tüdruk on jumala hea olla”; Triinu Laan, „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”; Kadri Lepp, „Poiss, kes tahtis põgeneda”; Priit Põhjala, „Mu vanaisa on murdvaras!”; Reeli Reinaus, „Kuidas mu isa endale uue naise sai”. Žüriisse kuulusid Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts. Venekeelse autori kirjandusauhinna said Aurika Meimre teosega „А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты”. Комментарий” ning Ljudmilla Kazarjan pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas ja Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest; nominendid: Andrei Ivanov, „Аргонавт”; Leonid Mihhailov, „Поселения Понаровья” / „Narva jõe asulad”; Nikolai Ivanov, „Детство, которого не было”; Galina Balašova pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule. Žüriisse kuulusid Olesja Rotar (esimees), Artemi Troitski ja Juku-Kalle Raid. Artikliauhinna pälvis Hasso Krull artikliga „Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika” (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule „Kõik redelid on tagurpidi”); nominendid: Indrek Ojam, Jaak Tomberg, „Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas” („Keel ja Kirjandus” 2016, nr 4); Aare Pilv, „Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul” („Looming” 2016, nr 2); Kristiina Ross, „Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked” („Keel ja Kirjandus” 2016, nr 8—9); Riho Saard, „Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus” („Looming” 2016, nr 6). Žüriisse kuulusid Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo.

 

  1. märtsil anti Eesti Kirjandusmuuseumis Tõnis Vilule üle Gustav Suitsu luulepreemia luulekogu „Kink psühholoogile” eest. Esinesid Rauno Alliksaar, Siim Lill, Mart Velsker ja laureaat. Muusikat tegid Marvin Mitt ja Ingrid Rabi. Žüriisse kuulusid Mart Velsker, Arne Merilai, Krista Ojasaar, Carolina Pihelgas ja Asko Tamme. 14. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” Kristjan Haljaku luulekogu „Conceptio Immaculata”.

 

  1. märtsil toimus Tartus Kristjan Jaak Petersoni ausamba juures kõnekoosolek, kus emakeelepäeva puhul võtsid sõna Kristiina Ehin ja Urmas Klaas.

 

  1. märtsil esinesid Londonis Eesti Vabariigi suursaadiku residentsis Londoni raamatumessil osalevatele eestlastele ja külalistele luuletaja Veronika Kivisilla ja tõlkija Adam Cullen.

 

  1. märtsil esitles Urmas Vadi Kirjanike Liidu saalis kirjanduslikul kolmapäeval oma romaani „Neverland”. Autoriga ajas juttu Mart Juur, katkendeid teosest luges Marika Vaarik, muusikat tegi Jan Kaus.

 

  1. märtsil astusid Erkki Luuk ja Luulur üles sarja „Luule kodu-salong” esimesel õhtul Tartus Vabriku 3.

 

  1. märtsil esines Piret Raud Londoni raamatumessil seminaril „Kirjutavad kunstnikud”, kus oma kogemustest rääkisid Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad illustraatorid.

 

  1. märtsil esitleti Tartu linnaraamatukogus Andrus Kasemaa koostatud kogumikku „Ajapüüdja. Mälestusi Kokora mailt”. Kogumiku saamisloost ja taustast rääkis toimetaja-väljaandja Mari Niitra, kommenteeris ajaloolane Margus Kiis, kes on ka raamatu kujundaja.

 

16.—19. märtsil Tartus toimunud luulefestivalil „Baltikumi ring / Балтийское кольцо” esinesid Ljudmilla Kazarjan, Jaan Malin, Marina Viktorova, Igor Kotjuh, P. I. Filimonov, Grete Kaio, Rauno Schultz, Jürgen Dengo, Pavel Varunin, Larissa Joonas, Evgenija Pavlova, Vera Kazak, Ljudmila Loginova, Dmitri Krasnov, Nadežda Valk ja Olga Titova Eestist, Juri Kasjanits ja Milena Makarova Lätist, Tomas Tsepaitis Leedust, Elena Georgievskaja, Arsen Mirzajev, Artem Verle ja Olga Logos Venemaalt, Varvara Tšerkovskaja Valgevenest ning Polina Kopylova Soomest.

 

17.—18. märtsil tähistas Berliini Eesti kultuuriselts KAMA oma teist sünnipäeva. Sel puhul astusid Berliinis üles Andrus Kivirähk, Doris Kareva, Veronika Kivisilla ja Kairi Look. Toimusid vestlusringid ja kohtumised koolides. 18. märtsil esinesid ACUD Kunsthausis kavaga „Sõida tasa üle silla” Doris Kareva ja Veronika Kivisilla.

 

  1. märtsil toimus Lagedi raamatukogus kirjandushommik, kus Häniläne tutvustas oma uut luulekogu „Viiulimäng vanan vaksalin” ja Maarja Paesalu oma reisikirja „Ehtsa elu maik”.

 

  1. märtsil esines Kristiina Ehin sarja „Luule kodu-salong” teisel õhtul Tartus Lepiku 6.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval anti Tartu Kirjanduse Majas üle ajakirja „Värske Rõhk” aastaauhinnad: luules Helena Läksile luuletsükli „yo autor so marginaalne” eest (nr 47), proosas Marianne Lindile novelli „Nihe” eest (nr 47), kriitikas Maarja Helena Meristele arvustuse „Tingimustega inimeseksolemine” eest (nr 48); vabaauhinna sai Agne Pilvisto esseega „Üht tarkust ma nägin päikese all” (nr 48). Samuti esitleti ajakirja 49. numbrit, oma loomingut lugesid Andra Teede, Kristel Zimmer, Anete Kruusmägi ja Marko Veinbergs.

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Tõlkes leitud (või ka kaotatud)” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nomi­nendid Heli Allik, Riina Jesmin, Ene Mäe, Sigrid Tooming. Vestlust suunas Toomas Kall.

 

  1. märtsil toimus Tartu linnaraamatukogus vestlusõhtu, mille külaline oli raamatu „Minu Iisrael. Kuidas tõlkida sabatit” autor Margit Prantsus. Õhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

 

  1. märtsil esines Katrin Pärn sarja „Luule kodu-salong” kolmandal õhtul Tartus Tolstoi 14.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Indrek Hirv Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Inglisild” („Varrak”).

 

  1. märtsil esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Jaanus Vaiksoo lasteluulekogu „Kolm sügist” („Ärkel”).

 

  1. märtsil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Kanada kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Alice Munro novellikogu „Kallis elu”. Külas oli teose tõlkija Ilme Rääk, vestlust juhtis Helgi Kilp.

 

  1. märtsil esinesid Kristiina Ehin ja Alar Aints sarja „Luule kodu-salong” neljandal õhtul Tartus Kitzbergi 5.

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esitles Indrek Hirv Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Inglisild”. Luulet luges autor, muusikat tegi Jaan Sööt.

 

  1. märtsil räägiti Tartu linnaraamatukogus noorte pop-up-kirjanduskohvikus Mark Haddoni raamatust „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”. Eestvedajaks oli raamatukoguhoidja Liina Leemet.

 

  1. märtsil esietendus Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis Andrus Kivirähki näidend „Vaimude tund Koidula tänaval”, lavastaja Priit Pedajas.

 

 

 

 

 

Õnnitleme!

 

  1. aprill — Henn-Kaarel Hellat 85
  2. aprill — Viljo Anslan 80
  3. aprill — Reet Neithal 75
  4. aprill — Aino Pervik 85

Leia veel huvitavat lugemist

Kirmen Uribe
Mihkel Mutt
Jean-Philippe Toussaint

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon