Kroonikat

 

 

3. oktoobril avati Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Siuru 100”.

 

4. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu musta laega saalis tähistati Ave Alavainu sünnipäeva ja esitleti tema uhiuut raamatut. Kõnelesid-lugesid-laulsid Jüri Aarma, Kata-Riina Luide, Iiris Saluri, Hedvig Hanson, Jaak Johanson, Krista Citra Joonas, Tõun, Tiit Aleksejev, Veronika Kivisilla ja Ave Alavainu.

 

5. oktoobril esitles kirjastus „Elusamus” Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” Lajos Kassáki avangardpoeemi „Hobune sureb ja linnud lendavad välja” (tõlkinud Lauri Eesmaa). Näidati Ildikó Enyedi filmi „Minu XX sajand”; poeemi kandis ette ansambel Iso Pullo.

 

5. oktoobril Tartu linnaraamatukogus toimunud vestlusõhtul esitles kirjastus „Petrone Print” uut, tõestisündinud loomalugude sarja. Külas oli raamatu „Kassiiseloom” autor Kaja Sepp, temaga ajas juttu Epp Petrone.

 

6. oktoobril peeti Kirjanike Liidu saalis konverentsi sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist”, mille fookuses oli eestivene nüüdiskultuur, selle väljendused, suundumused, levipotentsiaal ja retseptsioon. Esinesid Igor Kotjuh, Ingrid Velbaum-Staub, Mihhail Trunin, Aare Pilv, Madli Pesti, Irina Belobrovtseva ja Aija Sakova. Konverentsi korraldasid Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut ja Eesti Kirjanike Liit.

 

6. oktoobril kogunes Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” lugemisklubi, kus käsitleti autori osalusel valitud palu Jüri Kolgi kogumikust „Suur võidujooks”.

10. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Joanna Ellmann Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” oma viien­dat luulekogu „Olemise maa”. Luuletusi lugesid autor ja Mart Alaru.

 

10. oktoobril toimus 2017. a sügishooaja esimene kirjanduskohvik. Pealkirja „Perekonnalood” all kõneldi vendade Gerald ja Lawrence Durrelli loomingust (Hanneleele Kaldmaa ja Kai Aareleid) ning itaalia perekonnast Elena Ferrante romaanide näitel (Mari Peegel ja P. I. Filimonov). Katkendeid luges Maarja Mitt ja õhtut juhtis P. I. Filimonov. 

 

11. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu saalis tuli ettekandele ökoloogiline poliitiline eksistentsiaalne ehk ökopoleks-poees „Sigade imeline elu”, esitajateks Urmas Lüüs, Alvin Raat, Ivar Sild, Kaarel Kütas, Jürgen Rooste ja (:)kivisildnik.

 

12. oktoobril esitleti Frankfurdi raamatumessil rahvusvahelise noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2017”. Prestiižsesse väljaandesse on valitud ka kaks Eesti lasteraamatut: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla” („Varrak”) ja Jonas Tauli „Öömõtted” („Draakon & Kuu”).

 

13. oktoobril esitles ajakiri „Värske Rõhk” Kirjanike Liidu saalis oma juubelikogumikku „Kivipilvede all”. Esinesid Manfred Dubov, Kristjan Haljak, Hanneleele Kaldmaa, Berit Kaschan, Urmo Mets, Talvike Mändla, Anna-Kristiina Pae ja Eia Uus. Musitseerisid Sven Kütt ja Linda-Mari Väli.

 

14., 21. ja 28. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

 

16. oktoobril tähistati Tartu Kirjanduse Majas Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Janika Kronberg kõneles valmivast Ristikivi-raamatust, Loone Ots kommenteeris stuudio „Vaikuse Muusika” esitatud katkendeid müsteeriumist „Rõõmulaul” (Karl Ristikivi sama pealkirjaga romaani alusel, muusika autor ja dirigent Tõnu Sepp).

 

17. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong: Beierist ja Beierile”, kus Priidu Beieri 60. sünnipäeva puhul lugesid tema loomingut ja kõnelesid temast Siim Lill, Rauno Alliksaar ja Berk Vaher.

 

18. oktoobril tähistati Kirjanike Liidu saalis kirjanduslikul kolmapäeval „Vikerkaar, vikerkaar, kus on su algus?” Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Üles astusid Sulev Teppart, Tõnu Tepandi, Janika Kronberg ja Tiit Aleksejev.

 

18. oktoobril esitles Viiu Härm Eesti Lastekirjanduse Keskuses oma lasteluulekogu „Pallimäng” („Tammerraamat”).

 

19. oktoobril esines Tartu linnaraamatukogus raamatukogupäevade avaüritusel vanamuusikaansambel Rondellus kavaga „Shakespeare ja muusika”. Ettekandmisele tuli Shakespeare’i näidendites kasutatud muusika.

 

20. oktoobril kõneles Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Lea Reitel Høyer lapse kuvandist taani ja norra lastekirjanduses läbi aegade.

 

19.—22. oktoobrini olid Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse liikmed Doris Kareva, Karl-Martin Sinijärv, Veronika Kivisilla, Ingrid Velbaum-Staub ja Berk Vaher külas Horvaatia Kirjanike Liidul ja selle juhatusel. 20. oktoobril toimus Zagrebi vanalinnas asuvas Kirjanike Liidu majas luulelugemine. Valiku eesti autorite tekste oli inglise keele vahendusel horvaadi keelde tõlkinud tuntud prosaist Nikola Đuretić.

 

23. oktoobril avati Tartu linnaraamatukogus näitus „Nooruse helinad: Tartu kooliväljaanded läbi aja” ja autasustati Tartu kooliõpilaste omaloominguvõistluse „Tartu on…” võitjaid.

 

24. oktoobril pidasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus viiendat korda seminari „Laps kirjanduses”. Teemaks oli seekord „Laps ja ajalugu”, sõna said Krista Kumberg, Ulrike Plath, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Lea Reitel Høyer, Mari Niitra, Elle-Mari Talivee, Jaak Juske ja Moonika Siimets.

 

24. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Eesti Kirjanduse Selts Tartu Kirjanduse Majas Leelo Tungla luuleplaati „Täisminevik” (sarjast „Kirjanike hääled”). Leelo Tunglaga vestles Janika Kronberg.

 

24. novembril oli Tartu linnaraamatukogu Annelinna harukogus külas Lauri Räpp, raamatu „Linn on minu — Tartu tahavaatepeeglis” autor.

 

24. oktoobril toimus Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus rahvusvahelise romaanikirjutamiskuu raames vestlusõhtu „Kirjanikuks 30 päevaga”, kus tutvustati NaNoWriMo (National Novel Writing Month) üleskutset.

 

25. oktoobri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis kandis pealkirja „Kalevala mail”. Runolauludest ja nende tõlgendustest Soome rahvuseeposes „Kalevala” kõneles ning laule ka esitas etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen. Õhtu toimus Soome 100 aasta juubelile pühendatud ürituste sarjas Talks100 koostöös Fenno-Ugria, Eesti Rahva Muuseumi ja Soome Instituudiga.

 

25. oktoobril kohtus Tartu linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Marek Kahro, 2016. aasta Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaat ja kirjandusvõistluse BestSeller võidutöö „Seal, kus näkid laulavad” autor.

 

26. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong. Eilne maailm (I)”, kus Indrek Ojam vestles modernismist eesti ja maailmakirjanduses.

 

26. oktoobril oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Marju Kõivupuu raamat „Loomad eestlaste elus ja folklooris”. Külas oli folklorist Liisa Vesik, vestlust juhtis raamatukoguhoidja Tiina Sulg.

 

26. oktoobril peeti Tartu linnaraamatukogus kirjandusõhtut „Kirjandus ja provokatsioon”. Külas oli luuletaja, prosaist ja tõlkija Maarja Kangro, temaga vestles kirjandusuurija ja kriitik Aija Sakova.

 

26.—29. oktoobrini toimunud Helsingi raamatumessil esitleti Tõnu Õnnepalu teose „Paradiis” tõlget soome keelde („Paratiisi”, tõlkija Jouko Väisänen), oma romaanidest ajendatuna vestlesid Ilmar Taska („Pobeda 1946”, soome keelde tõlkinud Jouko Vanhanen) ja Sirpa Kähkönen („Graniitmees”, eesti keelde tõlkinud Piret Saluri). Esitleti ka Eesti-ainelisi teoseid: Seppo Zetterbergi „Uusi Viron historia”, Juhani Salokandle käsitlust A. H. Tammsaarest „Nuoren Viron omatunto” ja Silja Vuorikuru raamatut „Aino Kallas — maailman sydämessä”. Voldemar Veedami raamatu „Purjetamine vabadusse” tõlkest soome keelde (tõlkija Jouko Vanhanen) kõnelesid väljaandjad Meelis Niinepuu ja Asko Künnap, neid küsitles Antti Tuuri.

 

28. oktoobril korraldas Tartu Läti Selts konverentsi „Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas”. Peamiselt XIX sajandi kirjandust käsitlevate ettekannetega esinesid Eesti Rahva Muuseumis Janīna Kursīte, Lea Leppik, Pille-Riin Larm, Zigrīda Frīde, Ilona Miezīte, Malle Salupere, Piret Õunapuu ja Vita Zelče. Jānis Šiliņši ettekande esitas Māra Grudule. Muuseumile anti üle Läti lipp ning korporatsioon Lettonia esindaja rääkis lipu ajaloost. Muusikaliste vahepaladega esinesid ansamblid Traistēni, Maatasa ja Rēvele. Luuletustega astusid üles Contra ja Guntars Godiņš.

 

31. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas toimus „Värske Rõhu” korraldatud „Värske Õhtu” teemal „Toimetaja”. Toimetajatöö üle arutlesid Henri Kõiv, Johanna Ross ja Merit Kask, vestlust vedas Tõnis Parksepp.

 

 

Õnnitleme!

 

1. november — Olev Remsu 70

14. november — Leo Kunnas 50

 

 

Estica

 

Oktoobrikuus ilmus Tšiilis Kätlin Kaldmaa valikluulekogu „Geografía del amor”. Raamatu andis välja Tšiili feministliku suunitlusega kirjastus „Cuarto Propio”. Luuletused valis ingliskeelsetest originaaltekstidest ja tõlkis hispaania keelde Lawrence Schimel. 6. oktoobril esitles autor raamatut Santiagos Santa Isabeli raamatukohvikus, 8. oktoobril Primavera del Libro festivalil ja 15. oktoobril Valparaíso raamatumessil.

 

Leia veel huvitavat lugemist

Martin Luther
Kęstutis Navakas
...

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon