Kroonikat

 

 

  1. märtsil toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtteid 2017. aastal ilmunust. Ettekandega esinesid Jaanika Palm („Vabadusest ja vastutusest: eesti lastekirjandus 2017”), Krista Kumberg („Varras roosa suhkruvati sees: tõlkekirjandus lastele 2017”) ja Viive Noor („Terad ja sõklad: eesti lasteraamatuillustratsioon 2017”). Aastakoosolekul tehti teatavaks Head Lasteraamatud ja Head Noorteraamatud 2017. Valiku (14 laste-, 7 noorteraamatut) koostasid Lastekaitse Liidu eestvedamisel asjatundjad Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Lugemisühingust ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust.

 

  1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” Gershom Scho­lemi raamatut „Pühakirjast alkeemiani. Valik artikleid”. Koostaja-tõlkija Anu Põldsami ja järelsõna autori Kalle Kasemaaga vestles Siim Lill.

 

  1. märtsil avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Vabariigi ja Eesti Rahvusraamatukogu juubelit tähistav näitus „100 aastat kirjandust”.

 

  1. märtsil, Friedebert Tuglase 132. sünni­aastapäeval, kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia saalis 47. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Kalju Kruusa, Made Luiga (esimees), Rein Põder, Mari Saat ja Kri Marie Vaik otsustas 2017. aastal avaldatud novelliloomingust anda auhinna Armin Kõomäele novelli „Goglomov” (kogumik „Minu erootika saladus”) eest ja Lilli Luugile novelli „Auk” („Looming” nr 2) eest. Auhin­nakandidaadid olid ka Aarne Biini novell „Ulg” (kogumik „Mõnikord juhtub mõndagi”), Ülar Ploomi „Külaline” („Looming” nr 5) ja Rannar Susi „Sõduri märkmik” („Looming” nr 7).

 

  1. märtsil esitles ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Friedebert Tuglase monograafia „Ado Grenzsteini lahkumine” kommenteeritud ja järelsõnastatud uustrükki. Elle-Mari Talivee toimetatud teosele on kommentaarid kirjutanud Anu Pallas ja järelsõna Jaanus Arukaevu.

 

  1. märtsil oli Tartu Kirjanduse Majas „Utoopia” esoteeriline laupäev, teemaks Julius Evola. Kõnelesid Paavo Matsin ja Siim Lill. Päev hõlmas ka dadaprogrammi „Kabaree Hegel”. Raamatupoes „Utoopia” toimus maleraamatute laat ja male kevadhooaja infopäev.

 

  1. märtsil esitles kirjastus „Huma” Viru Keskuse „Rahva Raamatus” Doris Kareva kontseptuaalset luuleraamatut „Unes nägin ma Eestimaad. Kohavaip”, mis on komponeeritud Eestimaa kohanimedest. Autoriga vestles geograaf Taavi Pae.

 

  1. märtsil toimus Tartus „Vildes ja Vines” TarSlämmi IV eelvoor, kust pääsesid finaali Kaisa Kuslapuu ja Tõnis Tootsen. Külaline oli Madara Gruntmane Lätist.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid Vahur Afanasjev, Jan Kaus, Urmas Vadi, Kristiina Ehin, Kauksi Ülle, Aare Pilv ja Carolina Pihelgas. Õhtut juhtis Ene Paaver.

 

  1. märtsil esitas Tallinnas raamatupoes „Puänt” oma luulet Madara Gruntmane. Tema loomingut Livia Viitoli tõlkes luges Sirel Heinloo.

 

  1. märtsil oli Tartu linnaraamatukogus külas Margit Prantsus, raamatu „Kommenteeritud juudi anekdoodid: ja Saara naeris…” autor. Õhtu toimus koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

 

  1. märtsil tähistas Eesti PEN Kirjanike Liidu saalis oma asutamise 90. aastapäeva. Eesti PEN-i esimeseks auliikmeks kuulutati Heli Susi, esitleti PEN-i naismanifesti.

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Nominentide lend” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali proosa- ja luuleauhinna nominendid Kauksi Ülle, Eva Koff, Carolina Pihelgas, Vahur Afanasjev ja Jan Kaus. Õhtut juhtis Elle-Mari Talivee.

 

  1. märtsil esitlesid kirjanik Anti Saar ja illustraator Anna Ring Eesti Lastekirjanduse Keskuses oma lasteraamatut „Seisa siin, Pärt!” (kirjastus „Päike ja Pilv”).

 

  1. märtsil esinesid Tartus Loomingulises kodusalongis nr 16 luuletajad Madara Gruntmane ja Jüri Talvet. Enamik kaasnenud näituse pilte pärines Tampere Maja kunstikollektsioonist.

 

  1. märtsil oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong. Eilne maailm (III). Hermann Hesse”.

 

  1. märtsil esitles Heli-Illipe Sootak oma luulekogu „Augustirebane” (kirjastus „Raudhammas”) Tartus Genialistide klubis (õhtut juhtis Veiko Belials) ja 22. märtsil Tallinnas kohvikus „Kuusk Her­nesto” (õhtut juhtis Sash Uusjärv).

 

10., 17. ja 24. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjandusviktoriin.

 

  1. märtsil kohtusid Eesti Lastekirjanduse Keskuses lugejatega Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna nominendid Piret Raud („Kõik minu sugulased”), Leelo Tungal („Hallooo!”) ja Reeli Reinaus („Maarius, maagia ja libahunt Liisi”).

 

  1. märtsil arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi ja võttis vastu 9 uut liiget: Sigrid Tooming, Mariina Paesalu (Häniläne), Liina Tammiste, Tiia Kõnnussaar, Pille Õnnepalu, Katrin Johanson, Juhani Salokannel, Margus Ott ja Turid Farbregd.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas antoloogiat „Keele maitsest” (Eesti Keele Instituut / Eesti Keele Sihtasutus). Üles astusid koostaja Mart Velsker, Jaan Malin, Arne Merilai, Karl Pajusalu, Carolina Pihelgas ja Lauri Sommer.

 

13.—16. märtsini kogunesid ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusesse üleeuroopalise projekti „Res publica litteraria taasühendamine: digitaalne raamistik Euroopa intellektuaalajaloo uurimiseks” raames kümne riigi esindajad, et Kristi Viidingu (UTKK), Miranda Lewise (Oxford) ja Charlotte Marique’i (Liège) juhendamisel õppida tundma ja täiendama Euroopa varauusaegsete kirjandus- ja teadusloolise tähtsusega kirjade andmebaasi EMLO Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopa materjalidega. Andmebaas võimaldab tänu digihumanitaaria võimalustele uurida ja visualiseerida ideede, nähtuste, uskumuste, keelendite jms levikut eri piirkondade epistolaarpärandis.

 

  1. märtsil esines Jaan Malin / Luulur Tartu Herbert Masingu Koolis, kus ta rääkis luuleprõmmust ja häälutusest ning esitas oma loomingut.

 

  1. märtsil anti Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Aare Pilvele üle Gustav Suitsu luuleauhind luulekogu „Kui vihm saab läbi” eest.

 

  1. märtsil esinesid Tartu Kirjanduse Majas emakeelepäeva-kavaga „Lauldud ja lausutud — küünlapäevast kevadesse” Külli Volmer ja Andrus Hämäläinen.

 

  1. märtsil esitas Triin Soomets koos muusik Tiit Borniga luule- ja muusikakava „Valitud elud” Lasva raamatukogus ja Tartu linnaraamatukogu Karlova harukogus, 15. märtsil Abja gümnaasiumis ja Tarvastu raamatukogus.

 

  1. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” „Utoopiline salong. 20. sajandi iirikeelne kirjandus”. Kõneles Axel Jagau.

 

15.—16. märtsini korraldati Tallinnas Tallinna Linnavalitsuse ja Hasartmängumaksu Nõukogu toel Gohar Markosjan-Käsperi mälestuspäevad. 15. märtsil esitati Kadrioru lossis tema luulekogu „Sündisin musta pantrina” („Родилась я черной пантерой”) alusel koostatud luulekava. Helilooja Vladimir Ignatovi kirjutatud kolm romanssi Markosjan-Käsperi tekstile kandis ette sopran Anna Ganina, luuletusi lugesid Tatjana Semenjuk, Anna Hatšaturjan ja Eduard Tee. 16. märtsil peeti Tallinna ülikoolis Markosjan-Käsperi loomingule pühendatud konverents. Ettekandega esinesid professor Irina Belobrovtseva Tallinna ülikoolist (esitas Aleksander Danilevski), professor Igor Suhhihh Peterburi ülikoolist, ajakirja „Zvezda” kaastoimetaja Andrei Arjev, kirjanik Andrei Stoljarov (Peterburi), ajakirja „Forbes” kaastöötaja Maksim Artemjev (Moskva), kirjanduskriitik Jelena Ivanitskaja (Moskva), balletiteadlane Hasmik Markosjan (Jerevan), kirjandusteadlased Venera Avetisjan (Jerevan) ja Anton Küünal (Tallinn) ning Kalle Käsper.

 

  1. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” 51. lugemisklubi üritus, arutluse all oli Milorad Pavići „Hero”.

 

16.—18. märtsini toimus Tartus festival „Балтийское кольцо / Balti Ring”, kus esinesid Jaan Malin / Luulur, Tomas Tšepaitis (Leedu), Dmitri Severjuhhin ja Arsen Mirzajev (Peterburi), Hamdam Zakirov (Soome), Arsen Rovinski (Taani), Larissa Joonas jpt.

 

  1. märtsil esinesid Tartus Loomingulises kodusalongis nr 17 luuletajad Niels Hav ja Toomas Kiho. Kaasnenud näitusel olid kunstiteostega esindatud Ilmar Malin, Asko Künnap ja Peeter Krossmann.

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Tõlkija hääl 2” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlkeauhinna kandidaadid Kaia Sisask, Ülo Maiväli ja Tiit Kuuskmäe. Nendega vestlesid žürii liikmed Linda Kaljundi, Jaak Kangilaski ja Margus Vihalem.

 

21.—23. märtsini kohtusid Käsmus Eesti, Läti ja Leedu kirjanike liidu juhatuse liikmed, tõlkijad ja autorid. Toimusid seminarid ja arutelud ning esinemine Käsmu kirikus, kus oma loomingut esitasid Rein Raud, Doris Kareva, Birute Jonuškaite (Leedu) ja tema tõlkija Tiiu Sandrak, Marius Burokas (Leedu), Antanas Šimkus (Leedu), Arno Jundze (Läti), Igor Kotjuh, Tiit Aleksejev, Inga Žolude (Läti) ja Veronika Kivisilla.

 

  1. märtsil toimus Eesti Rahvusraamatukogu Milleri salongis vestlusõhtu „Wabariigi varasalvest: kirjanduse kujunemine 1920—30ndatel”, kus astus üles Jaak Urmet ehk Wimberg.

 

  1. märtsil korraldati Kehra jaamahoones konverents „Meie kodukant rahvaluules ja kirjanduses”. Esinesid Annika Heinsalu, Mari-Ann Remmel, Evelyn Fridolin, Raimo Jõerand ja Elle-Mari Tali­vee.

 

  1. märtsil anti Hiiumaal Kassari rahvamajas Arvo Valtonile Jaan Krossi kirjandusauhind teose „Märjamaa legend” eest. Auhinna andis üle Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik. Õhtut juhtis Harri Rinne.

 

  1. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Majas kolmas üritus sarjast „EV200”, oma 2118. aasta visiooni esitas Erkki Luuk.
  2. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis toimunud vestlusõhtul „Sõnameistrid seitsmendal” ajasid juttu Leonhard Lapin ja Asko Künnap.

 

  1. märtsil, Marie Underi 135. sünniaastapäeval, austati luuletajat mälestushetkega Rahumäe kalmistul. Seejärel koguneti hommikukohvile tema kunagisse koju, praegusesse ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda, kus luulekavaga esinesid Veronika Kivisilla ja Ester Kuntu.

 

  1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval jagas „Värske Rõhk” Tartu Kirjanduse Majas oma aastaauhindu ja esitles 53. numbrit. Oma loomingut esitasid Aliis Aalmann, Laura Kell, Kelly Turk ja Joonas Veelmaa. Luuleauhind läks Triin Pajale, proosa valdkonnas sai preemia Siim Tõniste lühijutuga „Lindikava”, kriitikas Merle Purre ja Mirjam Parve arvustusega „Kingitud ausus” (Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile” kohta) ja vabaauhinna pälvis Mirjam Parve Lesley Nneka Arimehi ingliskeelse novelli tõlkega „Mida tähendab taevast kukkunud mees”.

 

  1. märtsil vestlesid A. H. Tammsaare muuseumis Mati Undist Ingo Normet ja Maarja Vaino. Vestlusõhtu oli Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumide kohtumisõhtute sarja „Kirjanik Kadriorust” avaüritus.

 

  1. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Eestimaal eesti keeles” lugesid Kirjanike Liidu saalis eesti luulet Karsten Brüggemann, Szilard Toth, Hanna Zotova, Ulrike Plath, Tamar Bagishvili ja Imar Kutšukali. Eesti muusikat mängisid Adam Cullen ja Imar Kutšukali.

 

  1. märtsil räägiti Tartu linnaraamatukogu noorte kirjanduskohvikus Roald Dahli raamatutest, eestvedajaks oli raamatukoguhoidja Irina Möldre.

 

  1. märtsil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Meelis Friedenthali romaan „Inglite keel”. Külas oli kirjandusteadlane ja õppejõud Mart Velsker, vestlust juhtis Tiina Sulg.

 

  1. märtsil oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoe „Utoopia” lugemisklubi õhtul arutluse all Samuel Becketti „Õnnelikud päevad”.

 

 

 

Õnnitleme!

 

  1. aprill — Ingrid Velbaum-Staub 50
  2. aprill — Ilmar Jaks 95
  3. aprill — Teet Kallas 75
  4. aprill — Jüri Kaldmaa 50
  5. aprill — Piret Bristol 50
  6. aprill — Tarmo Teder 60
  7. aprill — Aimée Beekman 85
  8. aprill — Ly Seppel (Ehin) 75

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad

 

  1. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad. Žürii koosseisus Rebekka Lotman, Elle-Mari Talivee, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Priit Kruus kuulutas proosa vallas laureaadiks Vahur Afanasjevi romaaniga „Serafima ja Bogdan”. Teised proosaauhinna nominendid olid: Jan Kaus, „Kompass”; Eva Koff, „Sinine mägi”; Rein Raud, „Kell ja haamer”; Ove M. Suur, „Collateral damage” I ja II; Urmas Vadi, „Neverland”.

Luule valdkonnas pälvis auhinna Aare Pilv luulekoguga „Kui vihm saab läbi”. Teised kandidaadid olid: Kristiina Ehin, „Kohtumised”; Mart Kangur, „Liivini lahti”; Andrus Kasemaa, „Olla luuletaja”; Kauksi Ülle, „ObiNizza”; Carolina Pihelgas, „Pimeduse pisiasjad”.

Esseistikas kuulutati laureaadiks Tõnu Õnnepalu teosega „Valede kataloog. Inglise aed”. Nominentidena tõsteti esile järgmisi autoreid ja teoseid: Mart Kivastik, „Armastuse vormid”; Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak (koostajad), „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad”; Viivi Luik, „Pildi ilu rikkumise paratamatus”; Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti II” ja „Mõtted”; Malle Salupere, „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”.

Vabaauhinna sai Elin Toona Gott­schalk raamatuga „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust” (tõlkinud Kersti Unt). Teised nominendid olid: Freddy, „Sigalind”; Triinu Meres, „Lihtsad valikud”; Leelo Tungal, „Teeleht”; Keiti Vilms, raamat „@keitivilms” ja säutsud Twitteri kontol @keitivilms.

Näitekirjanduse valdkonnas kuulutati laureaadiks Siret Campbell näidendiga „Beatrice”. Teised nominendid olid: Tiit Aleksejev, „Sentimentaalne valss”; Meelis Friedenthal, „Vaim masinas. G. F. Parrot”; Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill, „Väljast väiksem kui seest”; Ivar Põllu, „Praktiline eesti ajalugu” ja „BB ilmub öösel”; Urmas Vadi, „Fööbi tagasitulek”.

Ilukirjandusliku tõlke alal võõrkeelest eesti keelde (žürii: Anu Saluäär, Peeter Helme, Riina Jesmin) pälvis auhinna Olavi Teppan, kes tõlkis Thomas Pynchoni raamatu „Raskusjõu vikerkaar”. Teised kandidaadid selles kategoorias olid: Ilona Martson — Ljudmila Ulitskaja „Siiralt teie Šurik” (pidades silmas ka: Ulitskaja „Daniel Stein, tõlkija”, 2013, Marusja Klimova jm), Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso — Henrik Ibseni „Peer Gynt” (pidades silmas ka: Henrik Ibseni „Brand”, koos Sigrid Toomingaga, 2014), Kai Aareleid — Jukka Viikilä „Akvarellid Engeli linnast” ja J. L. Borgese „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu” ning Isabel Allende „Jaapani armuke”, tõlked soome ja hispaania keelest; Ants Paikre — Antti Tuuri „Igitee” ning Kirsti Mannineni ja Jouko Raivio „Stenvalli juhtum: kuritöö Helsingis 1873. aastal”, tõlked soome keelest; Veiko Belials — venekeelse ulme antoloogia „Me armastame Maad 2. Viimane laev”.

Auhinna ilukirjandusliku tõlke eest eesti keelest võõrkeelde pälvis Danutė Sirijos Giraitė Rein Raua „Rekonstruktsiooni”, Ilmar Taska „Pobeda 1946” ning A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” II ja III osa tõlkimise eest leedu keelde. Teised nominendid olid: Cornelius Hassel­blatt — Mihkel Muti „Kooparahvas läheb ajalukku”, Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu” ja Ilmar Taska „Pobeda 1946”, tõlked saksa keelde; Adam Cullen — Mihkel Muti „Siseemigrant” ja Rein Raua „Rekonstruktsioon”, tõlked inglise keelde; Matthew Hyde — Rein Raua „Täiusliku lause surm” ja Meelis Friedenthali „Mesilased” ning Maarja Kangro ja Andrei Hvostovi ajakirjades ilmunud lühem looming, tõlked inglise keelde; Consuelo Rubio Alcover — Priit Pärna „Tagurpidi” ja Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu”, tõlked hispaania keelde.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna (žürii: Margus Vihalem, Jaak Kangilaski, Linda Kaljundi) sai Anti Saar Jacques Rancière’i teose „Esteetika kui poliitika” tõlke eest. Nominendid olid veel: Tiit Kuuskmäe — Ferdinand de Saussure’i „Üldkeeleteaduse kursus”; Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind — Ernst Mayri „Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus”; Indrek Rohtmets — Andrea Wulfi „Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I”; Kaia Sisask — Julia Kristeva „Võõrad iseendale”; Jaanus Sooväli — Friedrich Nietzsche „Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng”.

Laste- ja noorsookirjanduse auhinna (žürii: Ilona Kivirähk, Janno Põldmaa, Helena Nagelmaa) pälvis Leelo Tungal raamatuga „Hallooo!”. Kandidaadid olid ka: Jaanus Vaiksoo, „Laul Eestimaast”; Mika Keränen, „Fantoomrattur”; Piret Raud, „Kõik minu sugulased”; Kadri Hinrikus, „Katariina ja herned”; Reeli Reinaus, „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”.

Venekeelse autori kirjandusauhinna (žürii: Mihhail Trunin, Maia Melts, Veronika Einberg) said Jelena Skuls­kaja teosega „Пограничная любовь” („Piiriarmastus”), Jaan Kaplinski luulekoguga „Улыбка Вегенера” („Wegeneri naeratus”) ja Igor Kotjuh raamatuga „Естественно особенный случай: стихотворения в прозе” („Loomulikult eriline lugu”). Nominendid olid ka: Nikolai Karajev, „Кшетра Розенберга”; Kalle Käsper, „Чудо”; Polina Tšerkassova, „Звенящие сказки”.

Artikliauhind (žürii: Maarja Vaino, Luule Epner, Liina Lukas) läks Arne Merilaile artikli „Viivi Luige olmesümbolism” („Looming” 2017, nr 2) eest. Teised nominendid olid: Toomas Haug, „Kuramaaži lõpp” („Looming” nr 9); Anne Lill, „Naine sõja haardes: Andromache lugu” („Vikerkaar” nr 9); Rein Undusk, „Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid” („Keel ja Kirjandus” nr 2); Vaapo Vaher, „Ernst Enno hiiumaisus” („Looming” nr 6); Piret Viires, „Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest” („Philologia Estonica Tallinnensis” nr 2).

Sõna said žüriide esimehed ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Muusikat tegi barokkansambel „Corelli Consort”.

 

Leia veel huvitavat lugemist

László Krasznahorkai
Inga Gaile
Moritz von Kotzebue

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon