Kroonikat

3. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Marko Kompus Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Rotikuningaõppus”, autoriga vestles Juka Käärmann.

3. aprillil toimus Tartus lokaalis „Vilde ja Vine” TarSlämmi V eelvoor, kust finaali pääsesid Silver Sepp ja Piret Põldver. Küla­lisesineja oli (:)kivisildnik.

4. aprillil esines Tartu linnaraamatu­kogus kirjandusõhtul „Ma näen aega…” Viivi Luik, temaga ajas juttu Eve Pormeister.

4. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Juhan Liivi seksuaalne pärand” esinesid Kirjanike Liidu saalis (:)kivisildnik, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Leonora Palu jt.

5. aprillil kohtusid Tartu linnaraamatukogus kirjanikud Mika Keränen, Inga Ivanova ja Reeli Reinaus lastega.

6. aprillil peeti Kirjanike Liidu saalis Eesti Kirjanike Liidu üldkogu, millel osales 155 EKL-i liiget. Sõnavõtuga esinesid esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuht Mart Siilmann ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas 2017. aasta tegevusaruande ja majandusaasta aruande ning 2018. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna (:)kivisildnik, Kerttu Rakke, Siim Veskimees, Janika Kronberg, Piret Viires, Ilmar Taska, Jaan Malin ja Arvo Valton.

6. aprillil kohtus Tartu linnaraamatu­kogus muinasjutuhuvilistega ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir.

7. aprillil tehti Eesti Lastekirjanduse Keskuses teatavaks XIV Nukitsa konkursi võitjad ehk eesti laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator 2016—2017 ilmunud algupäraste lasteraamatute põhjal. Esikoha koos Nukitsa pronkskujuga pälvisid kirjanik Ilmar Tomusk ja kunstnik Heiki Ernits („Algaja ajaränduri seiklused” ja „Seiklused paralleelmaailmas” sarjast „Ajarändurid”, kirjastus „Tammerraamat”). Teise koha said kirjanik Mika Keränen ja kunstnik Marja-Liisa Plats („Jõmmu” ja „Fantoomrattur” salaselts Rampsu sarjast, kirjastus „Keropää”) ning kolmanda koha kirjanik Priit Põhjala („Mu vanaisa on murdvaras”, „Tänapäev”) ja kunstnik Britt Samoson (Margus Karu „Hobune Henry unenägu”, Margus Karu Sihtasutus). Hääletusest võttis osa 6396 last ja valida oli 237 raamatu vahel.

9. aprillil kuulutas Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev restoranis „Pegasus” välja Eesti Kirjanike Liidu kolmanda romaanivõistluse. Kõneles eelmise romaanivõistluse võitja Vahur Afanasjev. Romaanivõistluse toetajate nimel sai sõna Risto Vahimets.

9. aprillil jagasid Tartu linnaraamatukogus lugemissoovitusi linnapea Urmas Klaas, luuletaja Silvia Urgas ja rahvamuusik Halliki Pihlap.

10. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Olev Remsu Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Tapjad”, autoriga vestles Piret Bristol.

10.—19. aprillini tähistas Eesti Draama­teater Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäeva Bergmani päevadega. Mängiti Bergmani teoste lavastusi „Saraband” ja „Pärast proovi”. Bergmani lavastajate vestlusringis osalesid Peeter Raudsepp („Saraband”), Madis Kalmet („Pärast proovi”) ja Andri Luup („Talvevalgus”), vestlust juhtis Madis Kolk. Esimesel lugemisel esitati äsja valminud, trükis veel ilmumata tõlge „Puumaaling” (tlk Anu Saluäär-Kall, lavastajad Kersti Kreismann ja Martin Veinmann). Rootsi Suursaatkonna vahendusel oli võimalik vaadata Bergmani eluloonäitust ja dokumentaalfilmi „Trespassing Bergman”.

11. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles Lauri Sommer Kirjanike Liidu saalis Kago plaati „Yhel pyhapäeval” ja enda tõlgitud Georg Trakli raamatut „Sinine silmapilk”. Esinesid Kago ja Spice Mouse.

11. aprillil oli Tartu linnaraamatukogus algupärase laste- ja noortekirjanduse päev „Kujund ja nihestatus laste- ja noortekirjanduses”. Kõnelesid Jaanika Palm, Mihkel Kunnus, Krista Kumberg, Jürgen Rooste, Jaak Urmet, Kai Karell-Narrusk, Ele Süvalep, Mari Niitra, Triin Lees, Ave Mattheus ja Anneli Baran.

11. aprillil esitles Rein Vahisalu Viru Keskuse „Rahva Raamatus” oma raamatut „Sinule, kullast süda” („Tammerraamat”).

12. aprillil oli Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus külas lastekir­janik Tiia Selli.

13. aprillil kohtus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” 53. korda lugemisklubi, arutlusel oli Armin Kõomäe novell „Reetur”.

13. aprillil oli Tartu linnaraamatu­kogus ulmekirjanduse õhtu. Vestlusringis „Võimalikud maailmad” arutlesid fantaasiakirjanduse, urban-fantasy ja tänapäeva muinasjuttude üle literaat Jüri Kallas, kirjanik Mairi Laurik ja kirjastaja Eva Luts.

14. ja 21. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

17. aprilli kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas kanti ette Eesti Kirjanduse Seltsi 2017. aasta kirjanduse aastaülevaated. Ettekande pidasid Ene Paaver („Teatritekstid 2017. aastal”), Helena Koch („Eesti lastekirjandusest läbi lukuaugu”), Kristjan Haljak („Uksed lagendikul”), Ann Viisileht („Variatsioonid teemal kirjanduskriitika 2017”) ning Rauno Alliksaar ja Siim Lill („Proosa 2017”).

17. aprillil toimus festivali „Saksa kevad” raames Tallinnas Kirjanike Liidu saalis kohtumine Franz Kafka biograafi Reiner Stachiga, temaga vestles Aija Sakova. Saksakeelset vestlust vahendas Helen Aedla Goethe Instituudist. Päev varem avati Tallinnas Goethe Instituudis Kafka jutustuse „Metamorfoos” põhjal loodud virtuaalreaalsuse installatsioon „VRWandlung”.

18. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Kirjanduslik Käsmu” esitasid Kirjanike Liidu saalis Käsmule pühendatud loomingut Asta Põldmäe, Eeva Park, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Ingrid Velbaum-Staub. Kõneles ajaloolane Meelis Liivlaid. Muusikat tegi Cätlin Mägi.

18. aprillil esitles Piret Bristol Tartu Kirjanduse Majas raamatut „50 lõiget era­ellu”, autoriga vestles Leo Luks.

18. aprillil tutvustas kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Mariliis Alevi raamatut „Minu Fidži. Paradiisi varjud”.

19. aprillil rääkis kirjanik Aarne Ruben Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas akadeemik Gustav Naanist.

19. aprillil kõneles Tartu linnaraamatukogu Annelinna harukogus oma romaanist „Serafima ja Bogdan” Vahur Afanasjev.

20. aprillil avati Tartu linnaraamatu­kogus graafiku ja raamatukujundaja Made Balbati näitused „Illustratsioonid” ja „Raamatukujundused”.

20. aprillil avati Tartu linnaraamatukogus Tartu lastekunstikooli õpilaste näitus „Kirjanikud”. Lapsed joonistasid kirjanike portreid, mõeldes kirjandusfestivalile Prima Vista.

21.—22. aprillini peeti Visbys Läänemeremaade Kirjanike Nõukogu (Baltic Writers’ Council) aastakoosolek, kus osalesid Piret Viires (BWC juhatuse liige), Tiit Aleksejev ja Veronika Kivisilla. 21. aprillil toimunud kirjandusüritusel „Open House in Visby” astus üles Veronika Kivisilla.

23. aprillil tähistas kirjandusfestival Prima Vista koostöös Tartu Kaubamaja ja Tartu Kaubamaja „Apolloga” ülemaailmset raamatu ja roosi päeva. Raama­tuid pakkusid kirjastused, raamatusoovitusi jagasid Heiki Vilep, Contra ja Veiko Belials. Prima Vista ja Tartu Kultuurkapitali kirjanduspreemia „Esimene samm” laureaadiks kuulutati Siret Saava ajakirja „Värske Rõhk” sügisnumbris ilmunud luuletuste eest.

24. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Kärt Hellerma Tartu Kirjanduse Majas romaani „Koer ja kuu ehk seitse päeva jaanuaris”, autoriga vestles Tiina Ann Kirss.

25. aprilli kirjanduslik kolmapäev „Lindprii” oli pühendatud Rein Sepale. Kõnelesid ja lugesid Madis Kalmet, Tiit Aleksejev ja Jaanus Vaiksoo. Muusikat tegi Katariin Raska.

25. aprillil räägiti Tartu linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus korraldatud noorte pop-up-kirjanduskohvikus Bel Kaufmani raamatust „Allakäigutrepist üles”. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Irina Möldre.

26. aprillil tehti Eesti Lastekirjanduse Keskuses teatavaks keskuse ja kirjastuse „Tänapäev” korraldatud noorteromaani võistluse võitjad. 1. koha saavutas Lille Roomets käsikirjaga „Üks väike valge tuvi”, 2. kohta jagasid Liina Vagula („Keegi teine”) ja Ene Sepp („Viimane sõit helesinise rongiga”). Ära märgiti Helen Käiti („Põrgulik suvelaager”) ja Mai Raeti („Valu tühi veetlus”) käsikirjad. Võidutööd avaldab kirjastus „Tänapäev”.

26. aprillil arutleti Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus iiri kirjaniku, tänavuse Prima Vista külalise De­nyse Woodsi romaani „Öine Innsbrucki rong” üle. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Annika Aas.

26. aprillil avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Eesti Vabariik 100 läbi eesti luule”. Näituse koostajad Tiina ja Aasa Sulg olid valinud iga aasta kohta iseloomuliku luuletuse ja/või luulekogu.

27. aprillil tähistas ajakiri „Looming” Kirjanike Liidu saalis oma 95. sünnipäeva. Sõnavõtuga esinesid kirjandusteadlane Tiit Hennoste, „Loomingu” peatoimetaja Janika Kronberg, kes luges ette ka Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi kõne, „Loomingu Raamatukogu” peatoimetaja Triinu Tamm ning endised „Loomingu” peatoimetajad Kalle Kurg ja Andres Langemets. Anti kätte „Loomingu” preemiad parimate 2017. aastal ajakirjas ilmunud kaastööde eest: Triin Soomets, luuletused „Loomingus” nr 4 ja 8; Andrus Kivirähk, näidend „Vaimude tund Koidula tänavas” (nr 3); Vaapo Vaher, artikkel „Asta Willmann ja tema hiiumaisus” (nr 1); Kairi Look, novell „Relaps” (nr 12) ja Alvar Loog, arvustused (nr 2 ja 9); samuti „Loomingu Raamatukogu” preemia, mille pälvis Katrin Kaugver Ernst Jüngeri raamatu „Marmorkaljudel” (LR 21—22) tõlke eest. Laureaate tutvustasid toimetajad Doris Kareva, Asta Põldmäe ja Indrek Mesikepp. Muusikat tegid Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.

30. aprillil anti Alatskivil Liivi muuseumis Andrus Kasemaale luuletuse „Oma kaasaegsetele” eest üle Juhan Liivi luuleauhind. Žürii koosseisus Kait Eiland, Tanar Kirs, Kadi Kivilo, Janika Kronberg, Jüri Talvet ja Mart Velsker tõstsid kandidaatidena esile ka järgmisi luuletusi: Mehis Heinsaare „Abuulia”, Andrus Kasemaa „Lugesin luuletust puudest mis leplikult”, Andrus Kasemaa „*ma olen igatsend sind terve elu”, Kalle Kure „Sünnimaa” ja Leelo Tungla „Kaasaeglane”.
Juhan Liivi tekstidele loodud laule esitas Eva Mitreikina, žürii nimel sai sõna Mart Velsker, auhinna andis üle Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra. Ühtlasi esitleti raamatut „Väike järv. Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletused”.

30. aprillil kuulutas Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev „Estonia” talveaias välja Siuru fondi esimese stipendiaadi, kelleks liidu eestseisus valis Kristjan Haljaku.

Õnnitleme!

5. mai — Kai-Mai Olbri 75
20. mai — Mihhail Veller 70
21. mai — Enn Põldroos 85
21. mai — Ilmar Taska 65

Estica

5. aprillil esitleti Peterburis ajakirja „Zvezda” saalis Kalle Käsperi luulekogu „Orpheuse laule” tõlget vene keelde. Luulekogu tõlkis Aleksei Purin.

Leia veel huvitavat lugemist

Pirkko Saisio
Annie Saumont
Friedrich Hölderlin

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon