Kroonikat
Detsember, 201926. oktoobrist 4. novembrini toimunud Toronto rahvusvahelisel kirjanike festivalil osalesid Eestist Kai Aareleid ja Rein Raud.
1. novembril esitles Asko Künnap Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Keravälk koputab tulles” („Näo Kirik”). Muusikat tegid Paul Daniel (kitarr) ja Robin Koljak (klaver).
2. novembril alustas Tartu Kirjanduse Maja raamatupood „Utoopia” sarja „Esoteeriline laupäev” uut hooaega loenguga „Lühike esoteerika ajalugu I”.
4. novembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi.
4. novembril avati Kadriorus aadressil L. Koidula 17 kaheks kuuks ajutine Mati Undi muuseum koos vastava näitusega „Kodu kodus”.
4. novembril esines Tartu Kirjanduse Majas vestlussarjas „Subjektiiv” Piret Põldver teemal „Platooniline armastus ja alternatiivid”.
5. novembril esitles Mihkel Kaevats EKKM-i kohvikus oma luulekogu „Võpatus”. Luulet lugesid autor ja toimetaja Oliver Berg, muusikat tegi Eerik Kändler.
5. novembril esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Jaanus Vaiksoo uut noorteraamatut „King nr. 39”. Raamatu on välja andnud kirjastus „Ärkel” ja illustreerinud Katrin Kaev.
5. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitlesid Kauksi Ülle ja Maali Kahusk Tartu Kirjanduse Majas luulekogu „Paralleeluniversum”, laule Kauksi Ülle sõnadele esitas ansambel Baaba ja Ka.
6. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Jüri Arraku kunstiaed” kõnelesid Kirjanike Liidu saalis Jüri Arrak ja Kai Kask.
7. novembril toimus Amsterdamis Jaan Krossi loomingule pühendatud kirjandusõhtu, mille korraldas Eesti saatkond Hollandis. Jaan Krossi romaanidest kõnelesid tõlkijad Frans van Nes ja Jesse Niemeijer ning kirjastaja Job Lisman. Ettekandega eesti ajaloolisest romaanist ning Jaan Krossi tähendusest selle arengus esines Tiit Aleksejev. Tegemist oli Jaan Krossi sajanda sünniaastapäeva tähistamise avaüritusega.
7. novembril esitleti Tallinnas plaadipoes „Biit Me” prantsuse kirjaniku Virginie Despentes’i romaani „Vernon Subutex” esimese osa tõlget eesti keelde („Varrak”). Kõnelesid raamatu tõlkija Maria Esko, toimetaja Leena Tomasberg ja Valner Valme.
7. novembril oli Tartu Linnaraamatukogus kohtumisõhtu kirjanik Andrei Hvostoviga, temaga ajas juttu kultuurikriitik Mihkel Kunnus.
8. novembril toimus Tartu Kirjanduse Majas kolmas üritus sarjast „Õhtud eesti ulmega”, korraldajaks Eesti Ulmeühing. Raul Sulbi (kirjastus „Viiking”) esitles inglise ulmeklassiku H. G. Wellsi teose „Tulevase maailma pale” tõlget eesti keelde.
9. novembril korraldati Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” kirjandusviktoriin.
11. novembril peeti Tallinna Linnaarhiivis Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tallinna Linnaarhiivi ühisseminari, kus teemal „Baltisaksa naised ja kirjandus. Väike avastusretk lätetele” pidas ettekande kirjanduskeskuse vanemteadur Martin Klöker.
12. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Paavo Matsin Tartu Kirjanduse Majas EKL-i romaanivõistluse võitnud teost „Kongo tango” (kirjastus „Lepp ja Nagel”).
13. novembril Kirjanike Liidu saalis toimunud kirjanduslikul kolmapäeval „Vabal sõnal on tiivad” lugesid Eesti PEN-i esindajad P. I. Filimonov, Hanneleele Kaldmaa, Mari Peegel jt vangistatud kirjanike (Galal El-Behairy, Stella Nyanzi jt) loomingut.
13. novembril oli Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” USA-s sündinud Norra poeedi, prosaisti, stsenaristi ja muusiku Hilde Susan Jægtnese luuleõhtu.
14. novembril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses Rahvusvahelise Noortekirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna sügisõhtu ja kuulutati välja Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid. Auhinnaga tunnustatakse häid tõlgitud jutu- ja pildiraamatuid. Juturaamatutest pidas žürii parimaks hollandi kirjaniku Toon Tellegeni teost „Kõik on olemas: lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest”. Loomalood on raamatusse valinud ja hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams. Raamatu andis välja kirjastus „Aasta Raamat”. Pildiraamatutest tunnustati Susanna Iserni raamatut „Unihiire seitse voodit” Marco Somà illustratsioonidega. Raamatu on inglise keelest tõlkinud Kadri Põdra ja välja andnud kirjastus „Tammerraamat”.
14. novembril oli Põhjamaade kirjanduse nädalal Tartu Linnaraamatukogus külas rootsi krimikirjanik Mattias Berg.
14.—15. novembrini toimus Eesti Teaduste Akadeemias XII Balti kirjandusteadlaste konverents, mis keskendus seekord omaeluloolisusele ja ajalookirjutusele Baltimaade nüüdiskultuuris. Esinesid Inguna Daukste-Silasproģe, Eva Eglāja-Kristsone, Luule Epner, Jason Finch, Mirjam Hinrikus, Benedikts Kalnačs, Zita Karkla, Martin Klöker, Piret Kruuspere, Ojārs Lāms, Mārtiņš Laizāns, Laura Laurušaitė, Anneli Mihkelev, Aare Pilv, Aija Sakova, Dalia Satkauskytė, Peeter Sauter, Joosep Susi, Manfredas Žvirgždas, Elle-Mari Talivee ja Jaan Undusk, konverentsi korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
15. novembril esitleti Helsingi ülikoolis Põhjamaade kirjanduslikku dekadentsi käsitlevat artiklikogumikku „Nordic Literature of Decadence” (toimetajad Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Capková ja Mirjam Hinrikus). Kirjastuselt Routledge sarjas „Among the Victorians and Modernists” ilmunud kogumikus on vaatluse all viie riigi — Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Eesti — kirjandus.
16. novembril esitles Kris Moor Tallinnas Kadrioru „Gourmet Coffees” oma luulekogu „Hüpe”. Autoriga vestles Aija Sakova. Muusikat tegi Kaarel Malken.
18. novembril juhendas Tartu Kirjanduse Majas lavaluule õpituba UNESCO kirjanduslinna Tartu resident Andy Willoughby.
19. novembril esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Kadri Kiho ja Mirjam Siimu raamatut „Auklik päev”. Raamatu käsikiri võitis 2017. aastal Põlvepikuraamatu konkursi ja selle andis välja kirjastus „Päike ja Pilv”.
19. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad. Konkurss toimus seitsmendat korda, eesmärgiks rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara. Loomevõistluse võitsid Liis Sein ja Gerda Märtens käsikirjaga „Linn”. Teisele kohale tuli Kristi Kangilaski teksti ja piltidega „Suur rüütel”. Kolmanda koha saanud raamatuprojekti autorid on Monika Undo ja Elina Sildre ning see kannab pealkirja „Hernehirmutis Hugo otsib tööd”. Ideepreemia pälvis Joonas ja Elina Sildre „Neljajalgne abiline”. Eripreemia illustratsioonide eest sai Eve Mahhov piltidega käsikirjale „Kuidas Lugalbanda Anzud-linnu poja eest hoolitses”.
19. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas Ott Rauna mälestuste 3. osa „Tunaeile. Meenutusi kaheksakümnendatest tunaeilseni” („Ilmamaa”). Autoriga vestles Janika Kronberg.
19. novembril avati Tartu Linnaraamatukogus Ungari lasteraamatute illustraatori ja maalikunstniku Dóra Keresztesi näitus „Nõialaulud”.
20. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Personaalne aruanne 2019” luges ja kommenteeris Paul-Eerik Rummo oma värskeid ja käsilolevaid töid: uusi luuletusi ning tõlkeid Guillaume Apollinaire’i loomingust ja James Joyce’i „Ulyssesest”. Muusikat tegi Krista Citra Joonas.
20. novembril esitles Mihkel Mutt Tartus Tasku „Rahva Raamatus” oma raamatut „Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates”, autoriga vestles Mihkel Kunnus. 21. novembril oli esitlus Tallinnas Viru Keskuse „Rahva Raamatus”, kus kaasa tegi Andrus Kivirähk.
21.—23. novembrini toimus Tartu Kirjanduse Majas ja maja kultuuriklubis „Salong” elava heli ja sõnaga tummfilmifestival „20/20”, kus vanu eesti tummfilme kommenteeris Lauri Kärk, helindasid Andres Roots, Liis Ring, Kaisa Kuslapuu ja Elleri muusikakooli muusikud, kirjanikud esitasid filmidest inspireeritud tekste. Filmi „Laenatud naene” põhjal lõi teksti Jüri Kolk, „Tšeka komissar Miroštšenko” põhjal Piret Bristol, „Kire lainete” põhjal Lauri Sommer ja õppefilmi „Gaas! Gaas! Gaas!” põhjal Øyvind Rangøy.
23. novembril anti festivalil üle 2019. aasta Betti Alveri kirjandusauhind parima ilukirjandusliku debüütteose autorile Øyvind Rangøyle luulekogu „Sisikond” eest („Vihmakass ja Kakerdaja”). Žürii nimel rääkis nominentidest Rauno Alliksaar. Teised auhinnakandidaadid olid: Vahur Laiapea „Kodutud seosed” (EKSA), Margit Lõhmuse „Sterne. Jutud 2002—2019” (Kultuurileht), Anna-Kristiina Pae „Lindudeta kevad” („Elusamus”), Berit Petolai „Meoma ümisevad tuuled” („Verb”), Jane Rähni „Ma tundsin üht poissi” (Janar Sarapu) ja Toomas Tauli „Tuba 116” („Ilmamaa”). Žüriisse kuulusid Triin Paja, Raul Oreškin, Katrin Väli (Hallas), Jüri Kolk ja Rauno Alliksaar.
22. novembril peeti Tallinnas Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni seminari „Kuidas elab tõlkija?”. Eelmise aasta aruande esitas Ilona Martson, ettekandega esinesid Ingrid Velbaum-Staub ja Triinu Tamm.
22. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis sümpoosion „Suhestumised: uurides eluloolist ja kirjanduslikku”, mis oli pühendatud kirjandusteadlase Leena Kurvet-Käosaare 50. sünnipäevale. Ettekande pidasid Tiina Ann Kirss, Triinu Ojamaa, Maarja Hollo, Brita Melts, Arne Merilai, Raili Marling ja Imbi Paju.
22. novembril esitles Marge Pärnits Tallinnas Meistrite Hoovis oma luulekogu „Sinine värv on otsas”.
24. novembril esinesid Helsingis Mardilaadal Leelo Tungal, Eeva Park, Kairi Look ja Indrek Hargla. Hannu Oittinen ja Jürgen Rooste esitlesid tõlkeantoloogia „Nipernaati” uut numbrit.
26. novembri kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Majas Maarja Kangro luulekogu „Tuul” esitlus. Autoriga vestles Berk Vaher. Klarnetil musitseeris Kevin Klasman.
26. novembril esitles Janika Kronberg Tartus kultuuriklubis Promenaadi 5 oma jutukogu „Seitse” („Ilmamaa”). Autoriga vestles Brita Melts.
26. novembril oli Tartu Linnaraamatukogus luuleõhtu „Juhan Liiv viies keeles”. TÜ maailmakirjanduse professori, luuletaja, esseisti ja tõlkija Jüri Talveti kaastegevusel on vastselt ilmunud Juhan Liivi luule valimikud saksa ja itaalia keeles, juba varem on ilmunud tõlked inglise ja hispaania keeles. Tõlgete saamisloost kõneles Jüri Talvet. Juhan Liivi luulet lugesid nii tõlkes kui ka algupärasena Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud ja kraadiõppurid. Ürituse korraldas Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon ja see on osa rahvusvahelistest luulesündmusest Maailma Luuleliikumine (World Poetry Movement), mida korraldatakse rahu heaks novembris-detsembris mitmel pool maailmas.
27. novembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis Paavo Matsini romaani „Kongo tango”. Esinesid autor, Mart Aas, Kristjan Kannuke, Mait Laas jt.
27. novembril esines Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” UNESCO kirjanduslinna Tartu resident-kirjanik Andy Willoughby.
27. novembril korraldas Tartu Linnaraamatukogu XIX sajandi linnakodanikumuuseumis noorte pop-up-kirjanduskohviku, kus olid vaatluse all üle saja-aastased laste- ja noorteraamatud.
28. novembril anti Riias Leelo Tunglale üle Balti Assamblee kirjandusauhind raamatu „Seltsimees laps” eest.
28. novembril esines Tartu Kirjanduse Maja loengusarjas „Subjektiiv” Mihkel Kunnus teemal „Sissejuhatus kõige targema eestlase juurde”.
28. novembril oli EKA galeriis Kelly Turgi luulekogu „Originaalkoopia” esitlus („Tuum”).
28. novembril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Doris Kristina Raave raamatut „Minu Mehhiko. Rikkad tšillit ei söö”.
28. novembril rääkisid Luunjas „Kapteni Keldris” Henrik Visnapuu elust ja luulest Janika Kronberg ja Jürgen Rooste.
28. novembril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all taani kirjaniku Isak Dineseni raamat „Babette’i pidusöök”. Külas oli taani kirjanduse tõlkija Eva Velsker, katkendeid raamatust luges Enn Lillemets. Kirjanduskohvik toimus Põhjamaade nädala järelüritusena.
29. novembril Tallinnas vanalinna „Rahva Raamatu” poes ja 30. novembril Tartus Aparaaditehases esitles Urmas Vadi oma raamatut „Elu mõttetusest” (kirjastus „Kolm Tarka”).
30. novembril avati Tarvastu muuseumis Nikolai Baturini mälestusnäitus. Avamisele järgnes Nikolai Baturini raamatu „Maskide defilee. Poeetiline elurännak” esitlus. Laulukavaga esines Anu Taul, raamatust kõneles Berk Vaher ja katkendeid luges Kristi Ilves.
*
Komisjon koosseisus Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Maarja Kangro (EKL), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Janika Kronberg (EKL), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu) ja Tiit Aleksejev (EKL) valis 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2020—2022. Nendeks on Kai Aareleid, Holger Kaints, Mart Kivastik, Anti Saar ja Urmas Vadi.
Õnnitleme!
27. jaanuar — Vaapo Vaher 75
Estica
Londonis ilmus septembris kirjastuselt „Dedalus” väike eesti naiskirjanike antoloogia „Baltic Belles (The Dedalus Book of Estonian Women’s Literature)”, mis koondab kaheteistkümne autori novelle ja romaanikatkendeid. Autorid on: Elisabeth Aspe, Betti Alver, Aimée Beekman, Maimu Berg, Viivi Luik, Helga Nõu, Eeva Park, Lilli Promet, Asta Põldmäe, Mari Saat, Elin Toona ja Maarja Kangro. Kogumiku koostas ja eessõna kirjutas Elle-Mari Talivee, tõlkisid Adam Cullen, Christopher Moseley ning Eva ja Jason Finch.
Hullunud Tartu X. Konflikt
Marja Unt
14. ja 15. novembril toimus Tartu Kirjanduse Majas kümnes interdistsiplinaarne kultuurifestival „Hullunud Tartu”, tuues seekordset teemat „Konflikt” tõlgendama kirjanikke, muusikuid ja kunstnikke nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Kümme aastat tagasi luuletaja Jaan Malini algatusel sündinud festival on aja jooksul mõtestanud kirjanduse, kujutava kunsti ja muusika kaudu lahti mitmesuguseid teemasid, kaardistanud nii harjumuspäraseid kui ka vähem tavalisi toimumispaiku ning pakkunud publikule kuulamiseks ja vaatamiseks rohkelt niisuguseid teoseid, mida varem pole esitatud või näidatud. Kava on alati olnud tihe ja jõuline, tänavu toimus ka rohkelt ühisesinemisi, kus koos astusid lavale kas kirjanik ja muusik või kaks kirjanikku. Seekordne teemavalik inspireeris nii korraldajaid kui ka esinejaid lähenema loominguliselt kõikvõimalikele vastandustele ja kontrastidele ning ehkki festivali õhkkond oli nagu alati toetav ja sõbralik, aitas teema katsetada mitmesuguste piiridega ning võimendada performatiivsust.
Festival algas kunstirühmituse Kaose Kogudus installatsioonide avamisega. Kui publik oli kunstiteostega tutvunud ja saali kogunenud, avati kümnes „Hullunud Tartu”, kuulutades välja uus omaloominguvõistlus, mille kontseptsioon haakub festivalile iseloomuliku piire kompava vaimuga. „Hullunud Tartu” korraldustoimkonna algatatud konkurss „5002 tähemärki” ootab võistlustöid kõigis žanrites: osaleda saab luule, proosa, näitekirjanduse ja esseistlike tekstidega, tingimuseks on vaid, et kirjutise pikkus oleks täpselt 5002 tähemärki, sealjuures tuleb tööd esitada paberkandjal käsitsi kirjutatuna. Tekstid tuleb tuua või saata „Utoopia” raamatupoodi hiljemalt 1. septembriks 2020 ja võitja kuulutatakse välja järgmisel „Hullunud Tartu” festivalil.
Kuna tänavune festival oli eriline selle poolest, et pärast eelmist „Hullunud Tartut” andis Jaan Malin kuraatorirolli üle Siim Lillele, oli sümboolne ka programmi järgmine osa, kus astusid üles Luulur ning ansambel Iso Pullo koosseisus Siim Lill, Rauno Alliksaar, Kristiin Hanimägi ja Janar Sarapu. Järgmisena esinesid ühiskavaga Liisa Mudist ja Susan Kolde ning seejärel astus publiku ette esimene väliskülaline, inglise luuletaja Rowan McCabe. Pärast lühikest pausi pakkusid luule- ja muusikaelamust Jürgen Rooste, Maria Esko ja Paul Daniel, nende järel asus konflikti mõtestama norra kirjanik Hilde Susan Jaegtnes. Esimese festivalipäeva viimases osas esinesid Erkki Luuk, Doris Kareva ja Tartu praegune resident-kirjanik, inglise luuletaja Andy Willoughby, kes kandis esmakordselt ette tekste oma valmivast luuleraamatust „Black River Sonnets”.
Teise festivalipäeva juhatas sisse õpituba „Lebomaffia”, mille viis läbi rühmitus Kirjanike Jõusaal koosseisus Jane Tiidelepp, Janar Sarapu ja Kristel Rebane. Õhtused esinemised algasid Jüri Kolgi ja Kaisa Kuslapuu vaimuka ühiskavaga, millele järgnes soome luuletaja Venla Moisala ülesastumine. Järgmises osas pakkusid luulet ja muusikat Heidi Iivari ja Karl Kruuse ning oma loomingut esitasid ka Joosep Vesselov ja Berk Vaher. Saalis lõpetasid programmi Eda Ahi, Kelly Turk ja Kaspar Jassa, seejärel suunduti maja keldrikorrusele, kus pikema heli- ja tekstikavaga lummas publikut läti-vene luulerühmitus Orbita. Festivali kunstilisele osale pani punkti vodevillbluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing. Õhtu jätkus plaadimuusikaga, mida pakkusid DJ-d Berk Vaher ja Kaspar Jassa.
Kümnenda „Hullunud Tartu” korraldasid „Utoopia” raamatupood, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanike Liit, jätkus ka juba mitu aastat kestnud koostöö Turu luulefestivaliga Runoviikko. Festivali teokssaamist toetasid Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.
