Kroonikat

2. septembril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi.

2. septembri kirjanduslikul kolmapäeval vestles Kirjanike Liidu saalis Moskvas elava eesti kirjaniku Helju Rebasega Olev Remsu.

4. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu 2020. aasta üldkogu. Osales 164 EKL-i liiget (koos volitustega). Aruandega esinesid EKL-i esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, haldusjuhid Mart Siilmann ja Taivo Mälton ning revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKL-i eestseisuse ja juhatuse 2019. aasta aruande, 2019. aasta majandusaruande ja 2020. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Arvo Valton, Piret Bristol, Maarja Kangro (luges ette Cornelius Hasselblatti läkituse), Tamur Kusnets, (:)kivisildnik, Jaan Malin, Olev Remsu, Maimu Berg ja Ingrid Velbaum-Staub.

5. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval neljas Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli 60 üritust, nende seas Lugemispaviljoni avamine Koidula ja Faehlmanni tänava nurgal ning Enn Soosaare nimelise pingi avamine Kadrioru pargis. Mitmesuguste aktsioonidega meenutati festivalil Kalju Lepiku, Jaan Krossi, Eduard Vilde ja Johannes Aaviku tähtpäevi. Mati Undi muuseumi aknal etendati Toomas Kalli näitemäng „Must aken”, mis on kirjutatud Vaino Vahingu 80. sünniaastapäeva puhul.
Festivalil esitleti Viivi Luige esseeraamatut „Selle kevade tervitus”, Markus Saksatamme ja Kertu Sillaste lasteraamatut „Tere-tere, täheloomad!” ning Merje Jürjo lasteraamatut „Rebaste retk läände”. Mika Keränenile anti üle lastekirjanduse auhind Järje Hoidja. Rein Veidemann rääkis valmivast Jannseni-romaanist, soome-ugri eepostest kõ­nelesid Arvo Valton ja Indrek Koff, kirjandusest rääkisid Krista Kaer, Heili Sepp, Jan Kaus, lugejatega kohtusid Indrek Hargla ja Andrus Kivirähk.
„Looming” andis Märt Väljatagale, Mario Pulverile ja Holger Kaintsile kätte preemiatunnistused eelmise aasta kaastöö eest, järgnenud vestlusringis „Konstantin Päts elus ja kirjanduses” osalesid Toomas Haug, Holger Kaints ja Trivimi Velliste. „Loomingu Raamatukogu” aastapreemia sai tõlkija Aet Varik, „Akadeemia” laureaadid olid Urmas Berezcki ja Laurits Leedjärv.
Luulepiknikul Eduard Vilde muuseumis esinesid Berit Kaschan ja Tõnu Õnnepalu.

8. septembri kirjanduslikul teisipäeval „Paar oodi ja…” esitleti Tartu Kirjanduse Majas uusi raamatuid: Contra „Bussijaamas on Valgre Raimond” ja Veiko Märka „Lingvistiline mats”, autoritega vestles Leo Luks.

9. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Kirjanike Liidu saalis ajakirja „Värske Rõhk” 15. sünnipäeva. Esitleti kahte luulekogu: Teele Lemberi „Süstemaatiline unistaja” ja Joosep Vesselovi „Linna laul”. Esinesid ka Marta Talvet, Reijo Roos, Ann Viisileht ja Manfred Dubov. Musitseeris Andres Alaru trio.

9. septembril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Cornelius Hasselblatti 60. sünnipäevale pühendatud näituse pidulik lõpetamine (näitus avati 13. juulil). Vestlust hoidsid ülal Janika Kronberg ja Cornelius Hasselblatt (veebi vahendusel Groningenist).

10. septembril korraldasid Tartu Lin­naraamatukogu ja Tartu Linnamuuseum ajaloolis-kirjandusliku ja­lu­tus­käigu „Elu aegadetagusel Rüütlil”. Teekond algas Rüütli ja Laia tänava ristumiskohalt ja lõppes ajaloolisel Promenaadi tänaval. Teekonnal rääkisid ning lugesid lugusid elust ja kirjandusest Ants Siim ja Ülo Treikelder. Jalutuskäik toimus Euroopa muinsuskaitsepäevade raames.

10. septembril kohtus Tartu Linna­raamatukogus lugejatega Andrus Kivi­rähk, temaga vestles Siim Lill. Kohtumise fookuses oli 2019. aastal ilmunud romaan „Sinine sarvedega loom”, samuti kirjaniku juubeliks ilmunud „Puulased ja tohtlased” (mõlemad EKSA).

11. septembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas sarjas „Õhtud eesti ulmega” Eesti Ulmeühingu 25. sünnipäeva ja sõna „ulme” 50. sünnipäeva tähistamiseks välja antud artiklikogumikku „Fändomi sünd”. Tallinnas toimus esitlus 25. septembril Tammsaare muuseumis.

15. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas kaheköitelist teost „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911—1940” (Tartu, EKM Teaduskirjastus 2020). Raamatuid tutvustasid Marin Laak ja Tiina Saluvere, vestlesid Janika Kronberg, Arne Merilai, Leena Kurvet-Käosaar, Jaak Valge ja Sirje Olesk.

15. septembril toimus Tartu Linna­raamatukogu Tammelinna harukogus Kristel Mägedi kirjandus- ja muusikaõhtu. Õhtuga avati XVII Tammelinna päevad.

16. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Kaks pead” esitles Maarja Kangro Kirjanike Liidu saalis kogumikku „Kaks pead” („Nähtamatu Ahv”), mis sisaldab eesti heliloojatele kirjutatud ooperilibretosid. Autoriga vestlesid helilooja Ülo Krigul ja muusikateadlane Kristel Pappel.

16. septembril esitles Peeter Volkonski Tartu Linnaraamatukogus lastele hiljuti ilmunud „Onu Volgi tarkuseraamatut” (Menu Meedia).

16. septembril avati Tartu Linna­raamatukogus raamatunäitus „Digimaailm kirjanduses”.

17. septembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja algupärase noorteromaani konkursi võitjad. Esikoha võitis Jana Maasik käsikirja „Enne lõppu” eest; 2. koha pälvis Kaia Raudsepp käsikirjaga „Koidu luupainaja”, 3. kohti anti välja kaks ja need said Merilin Paas-Loeza käsikirjaga „Mida silmad ei näe” ja Kersti Kivirüüt käsikirjaga „Mina, Raimo, 5. klass”. Noorteromaani võistlus toimus juba üheteistkümnendat korda ja seda viivad läbi kirjastus „Tänapäev” ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Parimad käsikirjad avaldab kirjastus „Tänapäev” umbes aasta jooksul.

17. septembril anti Võrus Kreutzwaldi muuseumis kätte tänavune Bernard Kangro kirjandusauhind, mille sai Jaan Kaplinski raamatute „Piirpääsukese Euroopa” ja „Latsepõlve suve” eest, auhinnakomisjoni nimel kõneles Janika Kronberg. Esitleti ka Bernard Kangro varem ilmumata luulest kokku pandud kogu „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus” (Võru Instituut, koostajad Maarja Hollo ja Õnne Kepp).

17. septembril avati Tartu Linnaraamatukogus tšehhi kirjaniku ja illustraatori Denisa Prošková illustratsioonide näitus.

17.—19. septembrini peeti Tallinna Ülikoolis rahvusvahelist konverentsi „Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte”, kus enam kui viiskümmend kultuuri-, kirjandus- ja tõlkeloo uurijat, keeleteadlast ning ajaloolast arutlesid Baltikumi kui narratiivi ja eluruumi üle. Konverentsi fookuses olid faktid ja fiktsioon ajalookirjutuses, (oma)eluloolised ja kultuuriloolised narratiivid, rahvuslik identiteet kui narratiiv ja selle kujundamine tänapäeval ja minevikus, kontakt kultuurilise „teisega”, Baltikumi elu kujutavas kunstis, rahvuslikud ja kultuurilised narratiivid tõlgetes, tõlkijad kui kultuurivahendajad ning mitmekeelsuse erinevad tahud. Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi saksa keele ja kultuuri eriala koostöös Marburgi ja Kaunase ülikooliga Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse toel.

18. septembril esitles Maimu Berg Kirjanike Liidu saalis kahte uudisteost: näidendiraamatut „Kõnelused lahkunutega” („Hea Lugu”) ja luulekogu „Vanaema paneb vihmavarju kinni” („Tuum”). Katkendeid näidendiraama­tust lugesid Üllar Saaremäe ja Julia Laffranque. Luulet esitasid Indrek Koff ja autor. Vestlust juhtisid Igor Kotjuh ja Veronika Kivisilla. Musitseeris pianist Sten Heinoja.

18. septembril avati Tartu Linnaraamatukogus kaks kirjandusfestivaliks Prima Vista valminud näitust: raamatunäitus kirjanike pseudonüümidest „Kui ühest nimest jääb väheks” ja Viivi Luige loomingut tutvustav näitus.

19. septembril korraldas Eesti Kirjanike Liit väljasõidu Käsmu.

23. septembril peeti Luunja koolis Visnapuu aasta puhul konverentsi „Inimene Visnapuu”. Avasõnad ütlesid Luunja vallavanem Aare Anderson ja kooli­direktor Toomas Liivamägi. Ettekande pidasid Janika Kronberg, Loone Ots veebi vahendusel, Mihkel Kunnus, Jaak Urmet, Jaanus Vaiksoo, Jürgen Rooste ja Mart Velsker, Karl Martin Sinijärve sõnavõtu luges ette Mika Keränen. Kanti üle Angela Ogle ja Sirje Kiini vestlus. Kapteni kõrtsis kõlas Maarja-Liis Möldri ja Kalev Vapperi kava Visnapuu loomingust.

23. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitlesid Øyvind Rangøy, Veronika Kivisilla ja Adam Cullen Kirjanike Liidu saalis luulekogumikku „Kolm sõlme”.

23. septembril kohtusid lastekirjanikud Helen Käit ja Hugo Vaher ning illustraator Sirly Oder lastekirjanike tuuril „Tuleme külla!” noorte lugejatega Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsa­maal ja Palamuse raamatukogus.

24. septembril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Frederik Backmanni raamat „Britt-Marie oli siin”. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Tiina Tarik.

29. septembri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” oli teemaks Vassili Kandinsky raamat „Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal”. Vestlesid teose tõlkijad Krista Simson ja Mall Ruiso ning kunstnik ja waldorfkooli õpetaja Jane Tiidelepp. Vestlust juhtis Siim Lill.

29. septembril toimus Adamson-Ericu muuseumis seminar „„Elu mürtsuv orkester”. Elulähedased esteedid Semper ja Barbarus” koos raamatu „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911—1940” esitlusega. Üritusel esinesid ettekandega Mirjam Hinrikus, Marit Karelson, Merlin Kirikal, Kersti Koll, Marin Laak ja Aare Pilv ning musitseerisid Uku Gross, Tiiu Jürma ja Liina Lill. Seminari ja raamatuesitluse korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjandusmuuseum Eesti-uuringute Tippkeskuse toel.

30. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Paar oodi ja…” esitleti uusi raama­tuid: Contra „Bussijaamas on Valgre Raimond” ja Veiko Märka „Lingvistiline mats”. Autoreid küsitles Leo Luks.

30. septembril anti Tartu Ülikooli kunstimuuseumis rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Kajar Pruulile üle Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Auhinda annavad välja Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit.
Sealsamas anti Carolina Pihelgale üle August Sanga nimeline tõlkeluule auhind hispaania keelest Pablo Neruda XLVI soneti eesti keelde tõlkimise eest (ilmunud raamatus „Armastusluuletused”, „Kaksikhammas”, 2019). Teised nominendid olid Maarja Kangro (hispaania keelest Felipe Benítez Reyese „Vampiiri monoloog” raamatust „Varietee”), Mathura (ukraina keelest Ljubov Jakõmtšuki „Ida pool kruusi” raamatust „Donbassi aprikoosid ja teisi luuletusi”), Nuga Soopealt (kahvanägude keelest Papago laul „Neiu kaebus” raamatust „Indiaani luulet”) ja Triin Paja (inglise keelest Jacqueline Winter Thomase „(Müto)poeesia”, ilmunud ajakirjas „Värske Rõhk” 2019, detsember). Žüriisse kuulusid Hendrik Lindepuu (esimees), Hasso Krull ja Maarja Helena Meriste. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.

30. septembril lugesid galeriis „Vaal” toimunud luuleõhtul „Ajan nahka” oma loomingut Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja ja Piret Karro.

Õnnitleme!

20. oktoober — Aapo Ilves 50
31. oktoober — Merike Riives 75

Leia veel huvitavat lugemist

Sergi Žadan
Armin Kõomägi

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon