Kroonikat

6. jaanuaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus filmi „Kevade” saamisloost „Õhus on kevade hõngu”, mille koostas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Oskar Lutsu teose põhjal valminud filmi esilinastuse viiekümnendaks aastapäevaks.

8. jaanuaril esitleti Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” sarjas „Õhtud Eesti ulmega” Meelis Krafti jutukogu „Saared”, autorit küsitles Mairi Laurik.

9. jaanuaril tähistati Sangaste lossis August Gailiti 130. sünniaastapäeva, ettekandega esines Janika Kronberg, August Gailiti loomingut luges Karl Laumets.

13. jaanuari virtuaalsel kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Eesti Kirjanike Liidu saalis luulekogumikku „Sinisild/Sinisilta”. Esitlus kanti üle EKL-i Facebooki-lehel ja Youtube’i kanalil. Esinesid Reijo Roos, Eeva Park, Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste ja Veronika Kivisilla. Salvestas Kris Moor.

16. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Majas Siim Lille läbiviimisel esimene neljast Alejandro Jodorowsky loomingust lähtuvast esoteerikalaupäevast, mille fookus on esoteerika ja kirjanduse-kunsti suhetel. Seekord keskenduti esoteerika ja sürrealismi suhetele, analüüsiti ka filmi „Fando y Lis”.

16. jaanuari õhtul toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” kirjandusviktoriin.

19. jaanuaril avati Tallinna Kirjandus­keskuse Eduard Vilde muuseumis näitus „Linda Vilde muuseum”. Näitus on pühendatud Linda Vilde tegevusele ajakirjaniku, ühiskonnategelase ja tõlkijana. Näituse raames ilmunud ajaleht „Mis nüüd?” kajastab Linda Jürmanni ajakirjanikutegevust. Peale fotode ja dokumentide saab näitusel vaadata dokumentaalkaadritel rajanevat lühivideot Linda Vildest tema elu viimasel kümnendil. Näituse koostas Liina Siib.

19. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” aasta esimene kirjanduslik teisipäev: külas oli vastne Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid, kellega vestles Piret Põldver.

22. jaanuaril tähistasid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liit Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva veebipõhise konverentsi „Luuletused on elanud maakeral juba eotseenist saadik. Jaan Kaplinski 80”, virtuaalnäituse ja luulekavaga. Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski tervitasid konverentsil osale­jaid otseülekande vahendusel. Konverentsi avas kultuuriminister Tõnis Lukas, tervitustega esinesid Tartu abilinnapead Gea Kangilaski ja Asko Tamme, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja Martin Eessalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Marin Laak tutvustas virtuaalnäitust „Jaan Kaplinski teekond”. Ettekannetega esinesid Thomas Salumets, Marek Tamm, Ene-Reet Soovik, Sirel Heinloo, Joosep Susi, Arne Merilai, Marju Lauristin, Leena Kurvet-Käosaar, Tiina Kirss, Karl Paju­salu ja Jingyi Gao, Märt Väljataga ning Mart Velsker. Konverentsi muusikalise osa kujundas Märt-Matis Lill. Järgnenud kirjandusõhtu Tartu Kirjanduse Maja õues avas Berk Vaher, meenutustega esines kirjandusteadlane Sirje Kiin. Lemmit Kaplinski jagas mälestusi oma isast, emast ja vendadest-õdedest. Tartu Luuleteater ja üliõpilaste kirjandusring „Ellips” esitasid luulekava „Kaplinski tagasiminek”. Luulet lugesid Aare Pilv, Arne Merilai, Helo Kaplinski, Kersti Unt, Kerstin Vestel, Lisanna Lajal, Marja Unt, Saara Lotta Linno, Siim Lill, Sirel Heinloo, Toomas Leppik. Filmisid Janno Simm, Kris Moor ja Einar Lints.
22. jaanuaril avati Tartu Linnaraamatukogus Mari Hiiemäe illustratsioonide näitus „Metsa poole”.

25. jaanuaril toimus Von Krahli Salongis salvestatud kirjandusõhtu virtuaalne ettekanne. Aija Sakova ja Kaur Riismaa vestlesid elust, surmast, luulest ja proosast. Juttu tuli Aija Sakova luulekogust „Isa suudlus” ning Kaur Riismaa uuest romaanist „Jaanalind, kägu, kajakas”. Külalisena osales romaani toimetaja Maarja-Liis Mölder.

26. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Salong” esitles Janar Sarapu oma luulekogu „Masinisti hing on roostes”, esines ansambel „Kaks siga lendavad Päikese poole”.

28. jaanuaril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi ja valis ajakirja „Looming” järgmiseks peatoimetajaks Indrek Mesikepi, kes asub tööle 1. märtsil.

30. jaanuaril kuulutati Albu vallamajas välja Järva valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia, mille saab Kristiina Ehin 2020. aastal ilmunud luulekogu „Janu on kõikidel üks” eest. Auhind antakse üle 24. veebruaril Albu rahvamajas.

Õnnitleme!

26. veebruar — Miriam McIlfatrick-
Ksenofontov 60

VEMU tõlkevõistlus

Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabekeskusega kuulutavad välja tõlkekonkursi leidmaks uusi ilukirjanduse tõlkijaid eesti keelest inglise keelde. Osaleda võivad igas vanuses inimesed, kellel pole varem ilmunud ühtegi tõlkeraamatut. Võistlusega soovitakse innustada keelehuvilisi väliseestlasi tegelema süvendatult oma emakeelega ja kasutama head inglise keele oskust ning loodetakse leida uusi talente, kes saaksid tulevikus kaasa aidata eesti kirjanduse levitamisele maailmas. Osalema on oodatud ka eesti keelt valdavad mitte-eestlased, kes on huvitatud eesti kirjanduse vahendamisest inglise keelde.
Tõlkida tuleb mõlemad etteantud proosatekstid: Jürgen Rooste „Astrid Lindgreni surm” ja Mehis Heinsaare „Rändaja õnn”. Tekstid on üleval VEMU veebilehel vemu.ca.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2021. Tööd palutakse saata: piret.noorhani@vemu.ca või postiga aadressil: Väliseesti Muuseum, 310 Bloor St. W., Toronto ON M5S 1W4.
Võistlustöö tuleb varustada märgusõnaga, autori nime jm isikuandmeid tõlkele mitte lisada. Tõlkija nimi, e-aadress, kodune postiaadress ja telefoninumber tuleb saata eraldi e-kirjas.
Kolmeliikmeline žürii kuulutab võitjad välja aprilli lõpuks. Võitjatele on avaldamisvõimalus ajakirjas „Estonian Literary Magazine” ja reisistipendium osalemaks juuni keskel Eestis toimuval tõlkijate seminaril.

Henrik Visnapuu nimeline
kirjandus- ja kultuuriauhind

Eesmärgiga väärtustada eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist välismaal taastas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Auhind asutati USA-s pärast luuletaja Henrik Visnapuu (1890—1951) surma ning sellest sai paguluses eesti järjekindlaim ja mainekaim kirjandusauhind, mille väljaandmine katkes seda korraldanud asjaosaliste lahkumise tõttu 2007. aastal. Tavapäraselt kuulutati laureaat välja Visnapuu sünnipäeval 2. jaanuaril.
ERKÜ annab auhinda välja koos kahe Eesti partneriga, kelleks on Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus. ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USA dollari (u 2472 eurot) ulatuses, auhinnaga kaasneb originaalne kunstiteos, mis tellitakse eesti kunstnikult. Iga koostööpartner nimetab auhinna žüriisse ühe esindaja, kelleks 2021. aastal on kirjandusteadlane ja võrdleva kirjandusteaduse doktor Sirje Kiin (USA, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liit) ja Luunja Keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja vald). Vajaduse korral võib žürii konsulteerida eri valdkondade spetsialistide ja teiste kultuuriorganisatsioonidega.
ERKÜ-l on olemas USA-s elava Henrik Visnapuu lähima elus oleva sugulase Andres Visnapuu nõusolek Visnapuu nimelise auhinna taastamiseks.
Kandidaate võivad esitada nii üksik­isikud kui ka organisatsioonid Eestis ja välisriikides. Auhinnale saavad kandideerida eesti või võõrkeeles mis tahes riigis ilmunud Eesti-ainelised proosa- ja luuleteosed, memuaarid või Eesti-ainelised uurimused, mis tutvustavad väliseestlust või suurendavad Eesti kultuuri ja ajaloo tuntust maailmas.
Tänavu on kandidaatide esitamise tähtaeg 1. aprill 2021. Žürii valib esitatud kandidaatide seast välja kuni kuus auhinna nominenti 1. oktoobriks 2021. Esimest korda kuulutatakse taastatud auhinna laureaat välja 2. jaanuaril 2022. Auhind antakse laureaadile kätte koos vastava tseremooniaga USA-s ja/või Eestis.
Kontaktaadress kandidaatide esi­ta­miseks on ERKÜ žüriiliikme meili­aadress sirjekiin@hotmail.com.