Kroonikat

1. septembril esines LUULEIN (Jaan Malin, Leonora Palu ja Indrek Palu) koos Roomet Jakapiga festivalil „Twisted Shout #2”, mis toimus Stockholmis, Fylkingenis.

6. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Põldver oma raamatut „Hoog”. Autoriga vestles Saara Lotta Linno.

6. septembril esitleti Haapsalu raamatu­kogus Venda Sõelsepa teost „Kolõma – kole maa”. Raamatust vestlesid Meeli Tankler, Jüri Kaldmaa ja Artur Metsik.

7. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Kuido Merits oma romaani „Tsaari ulaan”. Autoriga vestles Peeter Sauter, katkendeid raamatust luges Sulev Teppart, musitseeris Priit Aimla.

8. septembril toimus lugemisaktsioon „Lugemistund”, milles osalesid raamatukogud, koolid ja lasteaiad üle Eesti. Muu hulgas lugesid oma loomingust katkendeid Leelo Tungal Tallinna Kirjanike Maja ees ja Mika Keränen Tartu Raekoja platsil.

8.–10. septembrini toimus Tartu Linna­raamatukogus VI Tartu rahvusvaheline Vassili Žukovski nimeline luulefestival, mis oli pühendatud Juri Lotmani 100. sünni­aastapäevale. Kolme päeva jooksul leidsid aset luulelugemised, kontserdid, seminarid ja loengud. Festivali korraldas MTÜ Žukovski Fest.

9. septembril toimus kultuuriklubis Salong festivali „Poetry Ride 2022” raames luuleõhtu, kus esinesid Sveta Grigorjeva, Susinukke Kosola ja Madara Gruntmane.

9. septembril esitles Kai-Mai Olbri kirjanike liidu musta laega saalis luulekogu „Unevalgel”. Katkendeid teosest luges ette Härmo Saarm, musitseeris Sander Udikas.

10. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval VI Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli üle 70 ürituse – vestlus­ringid, ettelugemised, raamatu­esitlu­sed, avalikud salvestused, viktoriinid, kontserdid jm. Aadressil Köleri 28 avati mälestustahvel Ellen Niidule. Legendaarse esimese luulekasseti ilmumist tähistati koomiksi formaadis välinäitusega „60 aastat 60-ndatest”. Õhtuse luulepikniku peaesineja oli Paul-Eerik Rummo, keda saksofonil saatis Raivo Tafenau. Festivali lõpetas õhtune aktsioon „Viirlaiu teekond”, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele Arved Viirlaiu sünnist.
„Looming” tõi külastajate ette Joosep Susi, Märt Väljataga ja Hasso Krulli vestluse XXI sajandi eesti kirjandusest, oma luulet esitasid Triin Paja ja Kristjan Haljak. „Loomingu Raamatukogu” esitles Tõnis Vilu luulekogu „Kõik linnud valgusele”, autoriga vestles Gregor Kulla. „Keele ja Kirjanduse” vestlusringis „Kirjanduse keel” osalesid Maarja Kangro ja Kalju Kruusa, vestlust juhtis Saara Lotta Linno. „Akadeemia” autoritunnis esines Jüri Allik, kes esitles oma raamatut „Eesti psühholoogia lugu”. Ajakirja „Vikerkaar” vestlusringis hingede rändamisest osalesid Alari Allik, Hasso Krull ja Mikael Raihhelgauz, vestlust juhtis Märt Välja­taga. „Värske Rõhu” autoritest astusid üles Mari-Liis Müürsepp, Mikk Tšaškin, Janika Läänemets, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Mattias Veller.

12. septembril esitles Rein Taagepera Tartu Kirjanduse Majas oma teost „Kui ajalugu liikuma hakkas”. Autoriga vestles Janika Kronberg.

13. septembri kirjanduslikul teisipäeval toimus raamatupood Utoopia salongiõhtu „Utoopia võimalikkusest düstoopias”, kus Siim Lill, Rauno Alliksaar, Kristiin Hanimägi ja Janar Sarapu lugesid ette tekste ja musitseerisid.

14. septembri kirjanduslikul kolmapäeval toimus liivi luuleõhtu, kus esitleti raamatut „Trillium 2.0”. Liivikeelset luulet esitasid autorid Valt Ernštreit ja Ķempi Kārl, eestikeelseid tõlkeid lugesid Mare Peterson, Lembit Peterson ja Tarmo Song.

14. septembril toimus Pärnus Koidula muuseumis kirjanduslik kohtumine Doris Karevaga.

16. septembril projitseeriti festivali Valgus Kõnnib raames Tallinna Kirjanike Maja seinale Carmen Seljamaa video, mis illustreeris viie selles majas elanud kirjaniku teoseid.

16. septembril esitleti Roomas hotell Valdeses Gohar Markosjan-Käsperi romaani „Penelope” itaaliakeelset tõlget, esinesid Stefano Garzonio, Mirco Gallenzi ja Kalle Käsper.

17. septembril tähistati Käsmus Lainela seminarimajas kirjanike loomemaja 25. aastapäeva. Luule- ja muusikakavaga astusid üles Andra Teede, Sulev Oll ja Robert Jürjendal.

18. septembril anti Sännas Juhan Jaigi mälestusmärgi juures üle Bernard Kangro kirjandusauhind, mille pälvis Vootele Ruusmaa luulekogu „Purgatoorium” eest. Laureaat esitas oma loomingut ja tutvustas multimeediaprojekti „Võru linn ja luule(tajad)”. Auhinda annab välja Võrumaa Arenduskeskus.

19.–23. septembrini toimus eesti kirjanike tuur raamatukogudes „Sõnaränd 2022”. David Vseviov, Triin Soomets ja Maniakkide Tänav esinesid Lääne-Virumaal; Reeli Reinaus, Triin Soomets ja Maniakkide Tänav Ida-Virumaal; Kuido Merits, Joanna Ellmann ja Imre Siil Pärnu- ja Saare­maal; Loone Ots, Piret Bristol ja Eduard Tüür Põlva- ja Võrumaal; Kai Aareleid, Märt Sepper ja Piret Raud Järva- ja Raplamaal; Tarmo Vahter, Aarne Puu ja Helju Rebane Tartu- ja Jõgevamaal; Eeva Park, Janika Kronberg ja Anti Saar Hiiu- ja Läänemaal.

20. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti balti kirjanduse ajakirja „No More Amber – The Baltic Literary Review 2”. Esinesid Tõnis Vilu, Øyvind Rangøy, Henriks Eliass Zēgners ja Laurynas Katkus. Kogumikku esitleti ka 21. septembri kirjanduslikul kolmapäeval, kus esinesid Maarja Kangro, Tõnis Vilu, P. I. Filimonov, Henriks Eliass Zēgners ja Laurynas Katkus. Mõlemal õhtul said sõna ka ajakirja toimetuse esindajad Urmas Vadi, Marius Burokas, Adam Cullen ja Maria Esko.

21. septembril toimus Tartu Linnaraamatu­kogus üritus „Kirjastaja tund”, kus oli külas Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev.

21. septembril toimus raamatupoes Puänt luule- ja muusikaõhtu Manfred Dubovi ja Kristo Tuurmaniga.

22. septembril esinesid Jaan Malin ja Triin Soomets kohvikus Anna Edasi.

23. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni mälestuspäev „Rännakud Enega”. Mihkelsoni meenutasid Mart Velsker, Viivi Luik, Merle Karusoo, Anu Laido, Maimu Berg, Marju Lauristin, Reet Valgma jt. Toimus vestlusring romaani „Kuju keset välja­kut” üle, mida juhtis Eneken Laanes, ning anti üle Ene Mihkelsoni nimeline kultuuri­mõtestaja auhind, mille pälvis Jaan Tootsen.

23.–24. septembrini toimus Obinitsas konverents „Kauksi Ülle 60”. Ettekandega esinesid Andreas Kalkun, Taive Särg, Karl ja Renate Pajusalu, Ene Paaver, Mare Kõiva, Mart Velsker, Ave Mattheus, Ott Kilusk, Hipp Saar, Urmas Kalla, Nele Reimann, Heie Treier, Hannu Oittinen, Jaak Prozes ja Marju Kõivupuu. Kauksi Ülle esitles luulekogu „Vaest lätt üle”, toimusid näite­mängud ja kontserdid.

27. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Pärtna luulekogu „Elav linn”. Autoriga vestles Mart Velsker, musitseeris Katariin Raska.

28. septembri kirjanduslikul kolma­päeval esitles Loone Ots kogumikku „Maarja kiriku rõõmsad lood”. Autoriga vestles raamatu illustreerija Urmas Nemvalts.

28. septembril esitles Janika Läänemets Tartu poes Plantarium oma luulekogu „Vihma ja kurbuse maja”.

30. septembril esines Kärt Hellerma Harku kiriku-kogukonnakeskuse luuletunnis.

30. septembril esitles Peeter Ora Vanalinna Rahva Raamatus oma luulekogu „Hull Prantslane ja Tuline Kass”.

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandekoosolekuga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Avasõnad ütlesid Merike Kiipus ja Tõnis Lukas. Ettekandega esinesid Tiit Aleksejev, Berk Vaher, Sirje Olesk, Tõnu Tannberg, Hanna Linda Korp ja Janika Kronberg. Kirjandusmuuseumi saalis avati kirjanike liidu ajaloole pühendatud näitus „Eesti Kirjanike Liit 100” ja kirjandusmuuseumi otsaseinal näitus „Tartu noor kirja­rahvas”. Samuti näidati filmiprogrammi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu ajaloost, mille koostas Ivi Tomingas.

30. septembril, rahvusvahelise tõlkijate päeva pidulikul tähistamisel Tartu Kirjanduse Majas anti Krista Mõisnikule Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetaja­auhind. Žüriisse kuulusid Kadri Rahusaar (esimees), Heli Allik, Veronika Einberg ja Sirje Ratso. Auhinda annavad välja Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Sealsamas anti Paul-Eerik Rummole August Sanga nimeline luuletõlke auhind Paavo Haavikko luuletuse „Teine luuletus” poeemist „Talvepalee” tõlke eest soome keelest (ilmunud ajakirjas „Looming” 2021, nr 8 ja raamatus Paavo Haavikko, „Kogutud luuletused”). Teised nominendid olid: Vahur Aabrams – Toon Tellegen, „* Mees võitleb ingliga –”, tõlge hollandi keelest („Akadeemia” 2021, nr 11); Doris Kareva– Emily Brontë, „See selge öö toob sõnumeid”, tõlge inglise keelest (raamatust Emily Brontë, Cesare Pavese, Doris Kareva, „Tiibade hääl”); Mathura – Niillas Holmberg, „Koer”, tõlge saami keelest (ajakirjast „Akadeemia” 2021, nr 10; raamatust Niillas Holmberg, „Tagasitee”); Triin Paja – Donika Kelly „Käsud”, tõlge inglise keelest (raamatust Donika Kelly, „Bestiaa­rium”); Joel Sang – Paavo Haavikko „* Haiseb camembert”, tõlge soome keelest (raamatust Paavo Haavikko, „Kogutud luuletused”); Kullo Vende – Robert Burns, „Anna, su võlu”, tõlge inglise keelest (raamatust Kullo Vende, „Luuletõlked, nii ilmunud kui ka seni avaldamata”) ja Elo Viiding– Paavo Haavikko, „* Linnu kisendus ei kosta lageduse lõppu”, tõlge soome keelest (raamatust Paavo Haavikko, „Kogutud luuletused”). Žüriisse kuulusid Peeter Sauter (esimees), Julius Ürt ja Eda Ahi. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon