Luule

Peeter Ilus

 

 

 

Põhjamaa neid

 

On loojak mu arm

minu Põhjamaa neid

juba hajub

ettearvamatuse udu ja

tõelisus kaheks on saanud

ja avarus ja ajastaja

kaotavad oma tähendust

Teiegi minu lemb

minu Põhjamaa neid

jumaldet kuju

lõtvub ning kahvatub

sündmuste vaatepiiri loob ju vaatenurk

mida meil Teiega enam ei ole

sest on eha mu arm

minu Põhjamaa neid

ning kaovad me varjud

kaugeneb me sõnade kaja

me möödume

aga mälestus teest

heiastub ikka veel

ja ehapunas meie ümber

minu arm

minu Põhjamaa neid

õitseb tuuli tuulekesi

õitsvad kaduviku tuuled

 

 

Tšuudid

 

Tšuudid oleme veeteede vardjad

unede verd pidi kulgejad

igipüsijad põlise mäletajad

nüüd meie silme ees punavad

magusad marjad nukrusepuul

 

tšuudineiud me hurmavad

tule koduleel valvajad

vastse elu ilmale kinkijad

nüüd hiustesse kauneisse põimivad

magusaid marju nukrusepuult

 

tšuudid me metsade isandad

nõiutud mõõgad me jõgedes

vana hõbe me järvesügavais

nüüd käärinud mahla rüüpame

magusaist marjust nukrusepuult

 

 

Vana Tühi

 

Kui me silmapilke puhtaks

enam ajanõest ei pühi

ilmaringi veerekesel

tervitab meid vana Tühi

 

kui me selles elamises

enam edasi ei rühi

läinusse ja tulevasse

juhatab meid vana Tühi

 

sest me ühes nagu kõiges

lõppematuid peame pühi

hüva teed ning rõõmsat kulgu

soovib meile vana Tühi

 

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon