luule

fs

 

 

 

*

 

inimesed ehitavad maju

mis on liiga suured

et neis elada

inimesed ehitavad maju

surnute ja surematuse jaoks

 

inimesed koguvad raha

inimesed röövivad inimesi

panevad raha kindlasse kohta

kust elavad kätte ei saa

koguvad raha

et teha suuri asju

teenida suuri mõtteid

ja teha palju surma

 

inimesed tapavad inimesi

surnud inimeste nimel

surematuse nimel

väljamõeldiste nimel

inimesed tapavad endas inimest

inimesed ehitavad suuri maju

inimesed ehitavad suuri myyte

inimesed ehitavad suuri inimesi

 

kuid need

kes olid surnud

on surnud ikka veel

 

 

*

 

luuletaja luges luuletust

luuletajast kes kõneles kajakatega

vaatasin aknast välja

ei olnud väga huvitav

see vaade akna taga

mõtlesin et mida ma räägiks

kui kõneleksin kajakaga

kindlasti kysiksin

et miks sa sittusid

mu akna täis

kajakas vastaks et

ma olen lind sa ei mõista

neid lindude asju

aga miks sa ise

kysiks ta vastu

ei ole seda akent ikka veel puhtaks teinud

no vaata

ytleks ma

kiire on olnud

mul oli saksa keele eksam

peale tööd viktoriin

järgmine päev tegin raadiosaadet

jõudsin koju jälle öösel

enne valisin muusikat

mul jääb alati kõik viimase minuti peale

ja siis tuli mu tydruk mulle kylla

no siis muidugi märkasin

jälle seda akent

aga oot

misasja sa õiendad

sul jääb veel õigust ylegi

ma ei viitsi sinuga seletada

ytleks kajakas

sa ei mõista neid lindude asju

ja lendaks poe poole

et punast autot täis teha

oota

tahaks ma veel hyyda

mu tydruk imestas

kuidas on võimalik

sellise nurga all sittuda

aga lind oleks läinud juba oma teed

 

ka luuletaja luges juba teist luuletust

 

 

*

 

vanem naine ja vanem mees

söövad bussis maasikaid

näod tundetud tõsised

käsi tõstab suu juurde

suuri mahlaseid marju

taevas on selge päike on ere

on laupäeva hommik

on kevad

kuid meil on poststalinistlik trauma

 

 

*

 

inimeseks olemise kurbust

ei saa sõnadesse panna

seda saab näha

neid kylmunud

avatud suuga nägusid

suurte supermarketite

kalalettides

 

 

*

 

öö varjus tulid soost

tätoveerimata inimesed

nad ei teinud katsetki

varjuda udusse

nad olid ise osa udust

neid oli palju

rohkem kui meie numbrid suudaks lugeda

nad hiilisid uste taha

imbusid majadesse

ja vangistasid kõik

kes kandsid metsatöllu särke

kõik

kes olid kunagi

ostnud bensujaamast kabanossi

andnud hääle parlamendierakondadele

astunud yle pankade uste

pannud moosileivale võid

või jätnud mõne prantsuse kirjaniku teose

lõpuni lugemata

siis võtsid nad veel mõned

ei halastanud homodele

heterotele

ega muudele seksuaalidele

aheldasid loitsuga

ja saatsid kuu peale

nad ohverdasid need

kuu tagakyljel

härra pauli onule

ja syrrealisti tytrele

nad ei teadnud veel

et kuud ei olegi olemas

et maa on lapik

et härra pauli onu

elab kuu tänaval

ja ka syrrealisti tytar

elab tartus

nad ei olnud enda jaoks

veel tartut avastanud

aga siis see juhtus

nyyd on nad teel

nad tulevad

veel on tartu endine

emajõe tumedail voogudel

peegelduvad paplite lehed

kassitoome liputaja

heidab meelisele ja vjatškole

etteheitva varju

võru tänava lõpus

saab nelja tee ristil peksa

aga nad tulevad

ma kuulen neid

ma haistan neid

veel ma neid ei tunne

nende nägude kortse

ega elulugusid

ma ei ole ka tartus

aga miski ei ole enam kindel

nende sammud kajavad

autod ja arvutid seisavad

trummid löövad ja mesilased laulavad

ma ei tea

kas suudan neid ridu lõpetada

ma alustan:

 

sel ööl kui ma kirjutan luuletust

 

Leia veel huvitavat lugemist

Herman Bang
Clarice Lispector
Nikolai Baturin

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon