Ukrainale mõeldes

Artem Poležaka

 

*

Kuidas sa sõtta lähed?
Sul on võlad ja laenud!
Sul on naine ja lapsed!
Kuidas sa sõtta lähed?

Kuidas sa võitlema hakkad?
Sa ju hingeldad ja sul on neerud!
Sul on kõht ja maks!
Kuidas sa võitlema hakkad?

Kuidas sa tappa mõtled?
Nägu sa lõhki lüüa ei oska!
Sa ei saa kärbestki tapetud!
Kuidas sa tappa mõtled?

Kuidas sa surra mõtled?
Hingejõudu sul pole!
Jumalat pole sa kunagi uskunud!
Kuidas sa surra mõtled?

Nii ma lähengi sõtta.
Sest ilmas on teisigi laene.
Sest mul on naine ja lapsed.
Nii ma lähengi sõtta.

Nii ma hakkangi võitlema.
Sest lihaseid tuleb venitada.
Sest kõht tuleb sisse tõmmata.
Nii ma hakkangi võitlema.

Nii ma hakkangi tapma.
Sest ma nägin nende nägusid.
Seda kärbest ma tappa ei suuda.
Nii ma hakkangi tapma.

Aga surra ma ei mõtle.
Sest mul on võlad ja laenud.
Sest mul on kaasa ja lapsed.
Sest ma hingeldan ja mul on neerud.
Sest mul on kõht ja maks.
Sest ma nägu lõhki lüüa ei oska.
Sest ma kärbest tappa ei suuda.
Aga jumal – see on mu Ukraina.
Nii et hoia mind, Jumal! …

Ukraina keelest MAARJA KANGRO

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon