Tekstmaakrid Keskriigis

Karl-Martin Sinijärv

Et kõik ausalt ära rääkida, tunnistan siinkohal, et 16.—22. septembrini viibisime „Loomingu” ülemtalitaja Janika Kronbergiga Hiinas, aga miks, sellest ei ole veel täpselt aru saanud.
Tundub, et hiinalased on positiivse hõlmamise poliitika põhjalikult ette võtnud. Kultuuriministeeriumid ja saatkonnad korraldasid Shanghaist 220 kilomeetri kaugusel asuvasse Ningbo linna kuhjakese kirjanikke Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhimaalt, Eestist, Ungarist, Lätist, Leedust, Makedooniast, Poolast, Rumeeniast, Serbiast, Sloveeniast, Slovakkiast ja muidugi Hiinast. Ju siis on see Euroopa kant neile miskitpidi hõlmatavam. Iirlaste, itaallaste ja portugallastega nad veel tegemist ei tee. Küll varsti teevad. Igatahes tulid tindiini­mesed kokku ja mühistasid krõbedate par­dipeade ning lahja õlle kõrvale kübeke­se spordijuttu. Kas seda just Hiinas tuleb teha, mina ei tea, ent kusagil ju tuleb. Miks mitte siis Hiinas. Et kuriteopaigaks valiti sadamalinn Ningbo, sümboolse seitsme miljoni elanikuga kaluriküla — noh, nagu sõidutaks kunstimeistrid Tallinna lennujaama, viiks nad Muugale ja sinna ka jätaks —, selle põhjuseks oli vist Hiina vanim raamatukogu. Ja see raamatukogu oli äge küll. Muu värk oli üks lõputu Mustamäe.
Tsiteerin Manivald Kesamaad, „Hiina tähtede all” : „Jälgime kündjaid. Raskel sammul veab vesipühvel atra.” No meie mingeid kündjaid ega vesipühvleid ei näinud, pigem pidi kogu aeg kõrvad erkvel hoidma, et mõne motorolleri alla ei jääks. Ja ilm oli parasjagu jõhker, pealt kolmekümne kraadikese, maru niiske, vaheldumisi äikesetormidega. Kesamaa: „Nägime rahvakommuunis rõõmsaid inimesi. Nad näisid oma eluga väga rahul olevat, töötavad, nagu oskavad-jaksavad. Ja on kaljukindlad, et tulevik toob neile veel enam.” Meiegi külastasime rahvakommuuni. Eestis nimetataks seda ilmselt lihtlabaseks kinnisvaraarenduseks. Peale rahvakommuuni näidati ka suurt kullast Buddha kuju, Chiang Kai-Sheki sünnikodu ja kaubanduskeskust. Ideoloogilises mõttes järelikult kõik parlanksis. Kuigi Janika Kronbergi jutt katkestati just selle koha peal, kus ta hakkas selgitama, kuidas rahvavabariigis tõlgiti pigem Leberechti ja Taiwanil pigem Arved Viirlaidu.
Tunnistan sedagi, et välismaa keelt ükski hiinalane ei tönka. Õppige kohalik dialekt ära või lootke oma nutifoni tõlkeäppidele. Need toimivad. Kesamaa: „Oleme näinud, kuidas valmistatakse täitesulepäid, aga me pole veel kohanud inimest, kes seda kõige rohkem peaks kasutama — kirjanikku. Tahaksime tutvuda mõne kirjanikuga Šanghais, kuid meile öeldakse, et erilisi lootusi hellitada ei maksa. Tänapäeval on raske tabada hiina kirjanikku tema organisatsioonis või kodus — ta on tööl mingisuguses tehases, raudtee või veehoidla ehitusel, rahvakommuuni põldudel.” No näe, Hiinas oli kuuskend aastat tagasi natuke nagu meil siin praegu. Kümme kirjanikku on kirjanikupalgal, ülejäänud on rahvakommuuni põldudel. Aga tänapäeva kirjanikke me nägime, isegi üsna lähedalt. Mõni müüb miljoneid naistekaid, mõni tegutseb onlainis, andes igapäevase jutusaba, kui leidub rohkem kui sada tuhat maksvat tahtjat, mõni on vaene poeet, ükski raamat üle viiekümne tuhande eksemplari kaubaks ei lähe. Muhedad mastaabid.
Jätkan ülestunnistusega. Mõnes mõttes kirjutasime alla (füüsiliselt ei kirjutanud, ent käsi plaksutasime küll) niinimetet „Ningbo initsiatiivile”, mille siinkohal ilmarahvale rõõmuks vaba käega ka ära tõlgin:

Ningbo initsiatiiv
Vastu võetud Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teisel kirjandusfoorumil Ningbos, Hiinas, 18. septembril 2018.
Meie, üle 40 kirjaniku ja kirjanike esindaja Hiinast ja CEEC maadest, kogunesime Zhejiangi provintsis Ningbo linnas Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teisele kirjandusfoorumile Hiina Kirjanike Liidu ja Ningbo linna rahvavalitsuse toel.
Foorum kujutab endast järge 2016. aastal Ungaris toimunud esimesele foorumile. Peateemaks on „Kirjandusvahetus — kuldne sild”, mis ühendab uuel ajastul Hiinat ja CEEC maid. 16 riigi kirjanikud andsid vastastikku ülevaate oma kodumaal toimuvast. Samuti arutasime kultuuritraditsioonide ja kirjandusloome teemasid, mille tulemusel süvenes ja tugevnes omavaheline mõistmine ja sõbrunemine. Misläbi edenes foorum ja rajati vundament tulevikulisele koostööle.
See foorum on Hangzhou Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kultuurideklaratsiooni praktilik implementat­sioon. Algselt kehutasid foorumit algatama me maade kultuuriministeeriumid ning diplomaatilikud esindused. Täna­gem siinkohal kõiki asjaosalisi!
Oluliku peegeldusena ühiskondlisest kultuurist ning iga maa kunsti ja teadmuse kristalliseeringuna kannab kirjandus eneses inimlikku tsivilisatsiooni ja kultuuri, nagu ka kõigi maade ja rahvaste püüdlusi paremale elule.
Käesoleval foorumil oleme meie, Hiina ja 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi kirjanike esindajad, üheskoos ning ühiste arutelude järel võtnud vastu Ningbo initsiatiivi.
Meie algatusteks on:
me usume, et Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa maade vahel on vaja kirjanduskoostööd jätkata ja edendada, minemaks edasi meie heade sõprussuhetega nii ametlikul kui isiklikul tasandil;
me võtame tõeks, et Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kirjandusfoorum on tugilik platvorm eelmainit eesmärgi saavutamiseks, pakkudes teid ja võimalusi kõigi maade vaheliseks ühistegevuseks. Seepärast otsustame, et foorum korraldatakse igal aastal vaheldumisi Hiinas ja mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, ning et selleks luuakse ühine korraldav nõukoda eelmise ja järgmise korraldajamaa osalusel;
võtame teadmiseks, et foorumi korraldamine eeldab nii korraldajariigi kui osalejariikide tegusat osalust, tekitamaks tegelikku ühise õppimise ja eri kultuuride kokkupuutevõimalust;
oleme kindlad, et foorumi edenedes ja arenedes saame luua uusi võimalusi tõlkimiseks, avaldamiseks ja muuks kirjanduslikuks tegevuseks. Tingimuste valmides loodame foorumi kasvatada Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kirjandusfestivaliks, mis tooks palju inimesi multikultuurilise ühistegevuse ligi.
Tulekud ja minekud on alati, aga me sõprus kestab igavesti. Meie, kirjanike esindajad teisel Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kirjandusfoorumil, tahame tänada Hiina Kirjanike Liitu ja Ningbo linna rahvavalitsust nende sooja külalislahkuse eest, mis jättis meile südamliku mälupildi. Kohtume tuleval aastal!

*

Meiegi poolt siis aitäh Eesti riigile ja Hiina riigile. Sõidutatagu edaspidigi tekstmaakreid ula peale. Natuke kõnelesime ju kirjandusest ka.

Leia veel huvitavat lugemist

Pirkko Saisio
Annie Saumont
Friedrich Hölderlin

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon