Ülev Aaloe 17. XII 1944 — 23. VII 2017

 

 

Raske haigus on meie hulgast — liiga vara — viinud teeneka tõlkija ja teatri­mehe.

Lõpetanud Tallinna 21. keskkooli ja õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri keelte eriharus, asus ta juba ülikoolipäevil tööle Eesti Raadio rootsikeelsete saadete toimetuses, mistõttu sai võimaluse 1970. aastal terve õppeaasta jooksul end täiendada Rootsi Instituudi stipendiaadina Stockholmi Ülikoolis.

Tema esimene draamatõlge rootsi keelest oli 1975. aastal Raivo Trassi palvel tehtud August Strindbergi „Preili Julie” uustõlge. Rohkem kui 120-st Ülev Aaloe tõlgitud näidendist (Skandinaavia keeltest, aga ka soome, vene ja inglise keelest) on suurem osa jõudnud meie teatrite lavadele, viimasena neist alles äsja Maarjamäel filmimuuseumis esietendunud Ingmar Bergmani „Pärast proovi”.

Liialdamata võib öelda, et Põhjamaade näitekirjanduse pilti eesti teatris on mitukümmend aastat oma soovituste ja tõlgetega kujundanud nimelt Ülev Aaloe.

Peale näidendite tõlkis Ülev Aaloe Skandinaavia keeltest ka hulgaliselt väärtuslikku ilukirjandust, aga samuti Rootsi ajaloo ainelist kirjandust (Dag Sebastian Ahlander, „Mäng Baltikumi pärast”, 1993, Lars Lagerqvist, „Rootsi ajalugu”, 2001, Kjell Espmark, „Nobeli kirjandusauhind”, 2005, koos Enno Turmeni ja Tiina Mullamaaga). Tema tõlkijanimi seisab rohkem kui kolmekümnes raamatus. Eelkõige teame teda kindlasti Strindbergi draamade ja enamiku Ingmar Bergmani filmijutustuste eestindajana, samuti on tema tõlgitud Bergmani „Laterna magica” (1989) ja „Pildid” (1995). Kuid Ülev Aaloe tõlkes on ilmunud ka hulk teisi olulisi Põhjamaade autoreid, ilma kelleta me oma praegust kirjanduskogemust ette ei kujutaks. 1975. aastal ilmus esimese raamatuna P. O. Enquisti „Magnetisööri viies talv”, millele järgnesid „Loomingu Raamatukogu” sarjas sama autori „Hamsun” (LR 1998), „Pildimeistrid” ja „Tribaadide öö” (LR 2002). Villy Sørenseni „Kummalised lood” (LR 1976) tõi eesti lugejani näite heast taani absurdist. „Nüüdisromaani” sarjas ilmusid P. G. Evanderi „Esmaspäevad Fannyga” („Eesti Raamat”, 1982) ja Christer Kihlmani „Kallis prints” („Eesti Raamat”, 1987). Ülev Aaloe oli esimene Märta Tikkaneni („Sajandi armastuslugu”, LR 1986) ja Torgny Lindgreni eestindaja („Mao tee kalju peal”, LR 1987). Ühe kaalukama ja raskema tööna tuleb kindlasti esile tõsta Rootsi Akadeemia alalise sekretäri Horace Engdahli esseekogu „Üksinduse poliitika” tõlget („Vagabund”, 1998). Laia lugejamenu saavutasid Mikael Niemi „Popmuusika à la Vittula” („Faatum”, 2003) ja soomlase Miika Nousiaineni humoristlik „Vaarikalaevukesepõgenik” („NyNorden”, 2013), samuti Stig Claessoni „Sina maga, mina pesen nõud” (LR 2009), mis seati Rakvere teatris ka lavale. Kokku on Aaloe tõlkijanimi 18 „Loomingu Raamatukogu” vihikul, ta oli väljaande püsivamaid kaastöölisi ligi nelikümmend aastat.

Hea suhtlejana ja pühendunud tõlkijana oli ta tuntud ka Skandinaavia kirjandus- ja teatriringkondades.

1992. ja 2011. aastal pälvis tema tõlkijatöö Eesti Teatriliidu Aleksander Kurtna nimelise auhinna, 2001. aastal Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna ning 2002. aastal Rootsi Näitekirjanike Liidu aastaauhinna.

1977—1982 oli Ülev Aaloe kultuuriministeeriumi repertuaarikolleegiumi peatoimetaja, mis tol ajal tähendas positsiooni teatrite ning nende tegevust kontrollivate võimuinstantside vahel. Ülev Aaloel õnnestus see ametikoht muuta kardetud ideoloogiavalvurist dramaturgide ja lavastajate hinnatud ja usaldatud abimeheks. 1982—1998 töötas ta „Endla” teatris (seejuures 1991—1997 kunstilise juhina), hiljem ka Eesti Draamateatri, Vanalinnastuudio, Tallinna Linnateatri ja „Ugala” dramaturgi-kirjandusala juhatajana. Teat­ritöö kõrvalt tegutses ta 1986—1993 Eesti Kirjanike Liidu Kirjandusbüroo direktorina, 1994—2012 Eesti Teatri Agentuuri juhatuse esimehe ja kunstinõukogu liikmena ning 1997—1999 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali esimehena.

Alates 1977. aastast oli ta Eesti Teatri­liidu ja 1990. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Ülev Aaloed on tunnustatud Rootsi Kuningriigi Põhjatähe I järgu ordeni (2006) ja Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2009).

Teda jäävad leinama arvukad sõbrad Eestis ja Põhjamaades, tema tõlgitud tekstid elavad oma elu edasi eesti kultuuris.

 

Eesti Teatriliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatri Agentuur, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, „Endla” teater, „Ugala” teater, „Loomingu Raamatukogu”, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

 

Leia veel huvitavat lugemist

Herman Bang
Clarice Lispector
Nikolai Baturin

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon