Kroonikat

 

2. juunil oli Londonis Tõnu Õnnepalu romaani „Raadio” (Radio, „Dalkey Archive Press”, tõlkija Adam Cullen) ingliskeelse tõlke esitlus.

3. juunil esitles Mika Keränen Tartu Kirjanduse Majas oma soomekeelset romaani Maaliviivalla („Väravajoonel”) ja Liina Tammiste oma poeemi „Väike must kleit” („Näo Kirik”).

4. juunil korraldasid Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tartu Ülikool seminari „Johanes Semper ja prantsuse vaim”.  Sissejuhatavad sõnad ütles Elle-Mari Talivee, ettekanded tegid Merlin Kirikal, Tanel Pern, Katre Talviste, Marit Karelson, Eduard Parhomenko, Anneli Kõvamees ja Merle Tank.

4. juunil esitles kirjastus „Varrak” Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Indrek Hargla ajaloolist kriminaal­romaani „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”. Kõnelesid autor ja ajaloolane Ott Sandrak, katkendeid raamatust luges Hans Kaldoja.

7.—8. juunini peeti Urvaste vallas Liinakuru talus Tartu Ülikooli kirjandustudengite VII kevadkool. Ettekannetega esinesid Kadri Naanu, Tõnis Vilu, Kaisa Ling, Joosep Susi, Anastasia Šumilova, Michelle Mueller, Karel Leet, Evelyn Fridolin, Hanna Linda Korp, Sirel Heinloo, Maris Reintal ja Mari Niitra. Külalisautoritena astusid üles ameerika luuletajad John ja Joan Digby ning Valdur Mikita.

9. juunil avati Tartu Linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Arst, poeet ja esseist Ivar Grünthal 90”.

9. juunil osalesid Kätlin Kaldmaa ja Igor Kotjuh Stockholmis PEN-i konverentsil, mis oli pühendatud sõna- ja informatsioonivabaduse olukorrale Venemaal ja Ukrainas.

10. juuni kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitles Rein Taagepera oma raamatut „Mare ja mina” („Ilmamaa”). Kõnelesid Hando Runnel, Kristina Lepist ja autor.

11. juunil korraldas kirjastus „Varrak” Tallinnas Viru Keskuse „Rahva Raamatu” poes Peep Ehasalu romaani „Hullu munga päevik” esitluse. Autoriga vestles Mart Juur.

11. juunil Von Krahli baaris, 12. juunil Pärnu Keskraamatukogus ja 13. juunil Tartu Kirjanduse Maja klubis „Arhiiv” esitles kirjastus „;paranoia” Psaiko (Aldar Talviste) esikraamatut „Psaiko”. Kaasa tegi Kanada trubaduur Dora Bleu.

12. juunil toimus Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis Eesti PEN-i üldkogu, mida külastasid PEN Internationali president John Ralston Saul ja laekur Jarkko Tontti.

12. juunil oli Tartu Kirjanduse Maja lokaalis „Arhiiv” Tartu NAK-i õhtu. Esinesid Contra, Aapo Ilves, Indrek Rüütle, Kauksi Ülle, Vahur Afanasjev, Jaak Urmet jt.

12. juunil esitleti Tartu Linnaraamatukogus Kristi Dela China raamatut „Minu Filipiinid. Lohesurfi tiivul” („Petrone Print”).

13. juunil pidas PEN Internationali president John Ralston Saul Kirjanike Liidu saalis avaliku ettekande PEN-i rollist maailmas ja tutvustas tegevussuundi.

15. juunil pidas Toomas Haug Tammsaare muuseumi üritusel „Kadrioru suveõhtu. Kodu Kadriorus” loengu „Kirjanikkonna represseerimisest”.

15.—20. juunini osales Piret Raud Berliinis Kesk- ja Ida-Euroopa lastekirjanduse festivalil „viva literatura!”

18. juunil korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Nõmmel kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas suvise teadusseminari; ettekande „Tekst ja pilt rahvuslikus teatriloos” tegi Piret Kruuspere.

20.—21. juunini toimus kirjandusteaduse Nüpli IV suvekool (XXI kevadkool) „Pulbitsev perifeeria”. Avasõnad ütles Krista Ojasaar, ettekanded tegid Külliki Kuusk, Maarja Hollo, Mari Tarvas, Kadri Naanu, Joosep Susi, Johanna Ross, Ene-Reet Soovik, Neeme Näripä ja Mart Kuldkepp, Anneli Mihkelev, Ingrid Velbaum-Staub, Annika Aus ja Hannes Korjus. Kersti Unt meenutas Johnny B. Isotamme, kelle loomingut esitas Tõnis Parksepp.

26. juunil arutati Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul jooksvaid küsimusi ja võeti loomeliidu liikmeks Tiit Kändler.

27. juunil esines Luulur Prantsuse Instituudis Lissabonis ja 28. juunil külalisena PortugalSLAM-il ehk Portugali Poetry Slam’i meistrivõistluste finaalis.

Õnnitleme!

1. juuli — Nasta Pino 80

3. juuli — Viiu Härm 70

5. juuli — Paul Reets 90

11. juuli — Maiga Varik 80

Estica

8. juunil anti Andrus Kivirähkile üle Prantsuse fantaasiakirjanduse auhind „Le Grand Prix de l’Imaginaire” parima välismaise romaani kategoorias. Kirjanik pälvis auhinna romaaniga „Mees, kes teadis ussisõnu”, mis on olnud Prantsusmaal erakordselt menukas alates selle ilmumisest möödunud aasta algul. Auhind anti kirjanikule üle pidulikul tseremoonial Eesti suursaadiku osavõtul Saint-Malo raamatu- ja filmifestivalil „Etonnants voyageurs”. Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson kinnitas, et tegu on ajaloolise hetkega Eesti kirjandusloos ning prantsuse-eesti kultuurisuhetes, mis aitab kindlasti kaasa sellele, et Prantsusmaal ilmub tulevikus järjest rohkem Eesti autorite loomingut. „Le Grand Prix de l’Imaginaire” on Prantsusmaa vanim ja mainekaim auhind fantaasiakirjanduse valdkonnas, seda antakse välja alates 1974. aastast.

Meenutagem, et Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu” ilmus Prantsusmaal Jean-Pierre Minaudier’ tõlkes 2013. aasta jaanuaris ja on olnud erakordselt menukas nii publiku kui kirjanduskriitikute hulgas. Ka tõlkija on pälvinud raamatu tõlke eest auhindu nii Eestis (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse aastapreemia 2013) kui Prantsusmaal (frankofoonide auhind „Les mots d’Or de la francophonie”).

USA kirjastuselt „Unnamed Press” ilmus Kristiina Ehini jutukogu Walker on Water („Vee peal kõndija”) Ilmar Lehtpere tõlkes.

Rootsi kirjastuselt „Soleka förlag” ilmus Kristine Berglundi ja Tiina Meri tõlkes Ilmar Taska novellikogu Skönare än livet („Parem kui elu”).

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon