Kroonikat

 

 

3. veebruaril tähistas Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus muuseumiosakonnas Nõmmel Artur Adsoni 126. sünniaastapäeva murdeluulehommikuga, kus loeti Mari Vallisoo luulet ja luuletajast kõneles tema tütar Tuuli Vallisoo.

4. veebruari kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis kandis nime „Üdi klubi õhtu”. Esinesid Mihkel Kunnus ja Birk Rohelend. Muusikat tegid bänd koosseisus Siim Aimla, Kusti Lemba ja Ara Yaralyan ning lauljad Mari Ronimois ja Silver Laas. Kõlasid laulud Viidingu, Luige, Rooste, Kangro ja Rohelennu sõnadele.

4. veebruaril esitles Leelo Tungal Sõle raamatukogus lastehuumori kogumiku „Juku, sääsk ja elevant” venekeelset tõlget ning kohtus Ehte gümnaasiumi kuuendate klasside eesti keele ringiga.

5. veebruaril avati Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis näitus 2014. aasta 25 kauneimast Eesti raamatust ja 5 kauneimast Eesti lasteraamatust.

5. veebruaril korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti PEN Kloostri Aidas KirjandusAida alapealkirjaga „Kirjanik ja linn”. Soomerootsi kirjanikust Kjell Westöst kõneles kirjanik ja tõlkija Jan Kaus, hispaania kirjanikust Enrique Vila-Matasest tõlkija Ruth Sepp. Muusikat tegid Tarmo Kivisilla ja Madis Arvisto. Õhtut juhtisid Kätlin Kaldmaa ja P. I. Filimonov.

6. veebruaril oli Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioonil Soome Instituudi ruumes Tallinnas teemaseminar, kus Tiit Hennoste tegi ettekande suulisest ja netikeelest ning Mati Soomre huumori tõlkimisest.

7. veebruaril esitleti raamatukogus „Kapsad” Eesti PEN-i raamatusarja teist teost — Soomes elava usbeki luuletaja Hamdam Zakirovi raamatut „Vahimadrus kaugel merest”.

7. ja 21. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

9. veebruaril esines „Estonia” seltsis Maarja Vaino ettekandega „125 aastat Henrik Visnapuu sünnist”.

10. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslike teisipäevade raames Räpiluuleõhtu, kus esinesid WST, 615 (Karl Kivastik ja Mardikas) ning Chalice.

11. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Mida pimedus kardab” esinesid Kirjanike Liidu saalis Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla ja Triinu Taul.

11. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja saalis ajakirjade „Methis” ja „Interlitteraria” uute numbrite ning Toomas Salumetsa raamatu „Mõju mõnu” („Studia litteraria Estonica” 4) esitlus.

11. veebruaril kohtus Maimu Berg Tapa Linnaraamatukogus lugejatega, teemaks raamatu „Moemaja” kordustrüki ilmumine.

12. veebruaril korraldasid Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis rahvusvahelise köitekunstinäitusega kaasneva konverentsi „Scripta manent V. Eesti noor luule”. Esitleti kogumikku „Nimed, sõnad, nõiamärgid / Names, Words, Witch’s Symbols. 4 x (4 + 4 ) x 4 = noor eesti luule / Young Estonian Poetry). Kogumiku koostas Jürgen Rooste ja see sisaldab luulet järgmistelt autoritelt: Birk Rohelend, Asko Künnap, Veronika Kivisilla, Igor Kotjuh, Maarja Kangro, Kaur Riismaa, Maria Lee ja Jürgen Rooste. Lisaks eesti keelele hõlmab see tõlkeid inglise, prantsuse, saksa, soome, ungari, itaalia ja vene keelde. Tõlked on teinud Luca Bonetti, Antoine Chalvin, Adam Cullen, Maarja Kangro, Reet Klettenberg, Uta Kührt, Hannu Oittinen ja Mónika Segesdi.

13. veebruaril anti Tartu Kirjanduse Maja saalis kätte ajakirja „Akadeemia” aastaauhinnad. Ettekandeid pidasid laureaadid: Jaanus Sooväli („Friedrich Nietzsche ja Eesti kultuur”), Ants Laaneots („Vene—Gruusia 2008. aasta sõda. Põhjused ja tagajärjed”), Jüri Allik („Publitseerimise huvitav maailm”), Enn Tõugu („Info ja teadmine”) ning Vahur Aabrams („Tõlkimisest”).

17. veebruaril esitleti Eesti Teatriliidus kaheköitelise kollektiivse monograafia „Eesti sõnateater 1965—1985” I köidet „Teatriprotsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed” (peatoimetaja Piret Kruuspere, väljaandjad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). Esitlusel vestlesid Lea Tormis ja Piret Kruuspere.

17. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslike teisipäevade raames Värske Õhtu — T. S. Elioti essee „Traditsioon ja individuaalne talent” üle arutlesid Kelly Turk, Eda Ahi ja Hasso Krull.

17. veebruaril esitles kirjastus „Varrak” Andrus Kivirähki ja Heiki Ernitsa lasteraamatut „Karneval ja kartulisalat” Viru Keskuse „Rahva Raamatu” poes ning 21. veebruaril Solarise „Apollos”.

18. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Soome-ugri rahvaste eeposed” kõneles Kirjanike Liidu saalis udmurdi, mari, komi ja mansi eeposte tõlkija Arvo Valton, lugesid Anu Lamp, Andres Ots, Tõnis Rätsep ja Tõnu Aav.

18. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” järjekordne TarSlämm. Finaali pääsesid Karin Kivipõld ja Ain Stain.

19. veebruaril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Sergei Põlme raamatut „Minu Prantsuse Guajaana. Jaaguari jälgedes”.

21. veebruaril tähistati Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Ülo Tuuliku 75. sünnipäeva.

21. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus „Räägivad, räägivad, linnud lasevad liugu” Kadri Ilvese ja Katrin Ehrlichi illustratsioonidest Juhani Püttsepa lasteraamatutele „Tss… Kuula!” ja „Liulood”.

21. veebruaril esinesid Viljandi kohvikus „Wimka” üritusel „Luulelajatus” Aleksandra Tšoba, Karl Kivastik, Luulur ja Mardikas.

24. veebruaril pidas EYS Veljesto Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” oma 95. aastapäeva.

24. veebruaril esinesid Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamisel Rumeenias Bukarestis Doris Kareva, Triin Soomets, Riina Jesmin ja Jaan Malin. Esitleti rumeeniakeelset eesti luule antoloogiat Un carabus saruta luna („Sitikas suudleb kuud”, tõlkija Riina Jesmin). 25. veebruaril astuti üles Galate linnas.

25. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval anti Kirjanike Liidu saalis Ants Heinale pidulikult üle Jaan Krossi kirjandusauhind. Sõna anti laureaadile, temast kõneles Jüri Hain, samuti võtsid sõna Jaan Undusk ja Jaan Krossi Sihtasutuse nimel Märten Kross.

25. veebruaril toimus Tartu Linnaraamatukogus noorte pop-up kirjanduskohvik, kus räägiti Ketlin Priilinna raamatust „Armastusega fännidelt”.

25. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus „Küberpunk ja aurupunk”.

25. veebruaril esitlesti Tallinnas „Alter Studio” ruumides Arvo Valtoni venekeelset raamatut „Kaks lühiromaani” (kirjastus KPD, tõlkija Veera Prohhorova), mis sisladab lühiromaane „Kirsi­oks” ja „Ravitseja”.

26. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all inglise kirjaniku Jasper Fforde ulmepõnevik „Eyre’i juhtum”. Külas oli Tõnis Hallaste, vestlus juhtis Kaja Kleimann.

27. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2014. aasta auhindade nominentide teostest Tartu Linnavalitsuse töötajate kommentaaridega.

 

Õnnitleme!

 

11. märts — Ilmar Särg 60

26. märts — Helve Poska 90

30. märts — Märt Väljataga 50

 

Soome Krimikirjanduse Seltsi tunnustus Indrek Harglale

 

Soome Krimikirjanduse Seltsi, Suomen dekkariseura ry välismaise krimikirjanduse tunnustuskirja 2015 sai eestlane Indrek Hargla.

Soome Krimikirjanduse Selts tõstis esile Indrek Hargla oskust muuta elavaks Tallinna vanalinna ajalugu ja olla lugejale teejuhiks keskaegse linna süngetes toonides gooti õhustikus. Hargla kirjutab Tallinna ajaloost, XV sajandist — ajast, millest ei ole säilinud just palju kirjalikke allikaid. Hargla romaanisari rakendab Aristotelese „Poeetika” ammust põhiideed: fiktsioon ei kujuta seda, mis on toimunud, vaid seda, mis oleks võinud toimuda. Romaanisarja eri köiteid võib lugeda kui iseseisvaid teoseid, aga ühest teosest teise arenevad peategelane ja tema lähedaste ring edasi, nad vananevad ja saavad lugejale omaseks.

Hargla esimene kriminaalromaan „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ilmus soome keeles 2010 pealkirjaga Apteekkari Melchior ja Olevisten kirkon arvoitus. Tänaseks on soome keelde tõlgitud neli Melchiori-romaani: lisaks esimesele veel „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2012), „Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2013) ning „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2014). Uusim, „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”, ilmub soome keeles 2015. aasta sügisel. Kõik Melchio­ri-romaanid on tõlkinud Jouko Vanhanen ja sarja on avaldanud kirjastus „Moreeni”.

Soome Krimikirjanduse Selts asutati 1984. aastal. Selts on seadnud endale ülesandeks olla ühendav lüli krimikirjanduse ja krimikirjanduse harrastajate vahel. Seltsil on oma ajakiri Ruumiin kulttuuri („(Surnu)keha kultuur”) ja selts annab igal aastal välja auhinda Vuoden johtolanka („Aasta juhtlõng”), tõstes nõnda esile eelmisel aastal ilmunud tähelepandavaima Soome krimiraamatu. Tunnustuskirja soome keelde tõlgitud välismaisele krimiautorile annab selts alates 1984. aastast. Laureaatidest olgu siinkohal nimetatud John le Carré, Boris Akunin, Henning Mankell.

 

 

Eesti kirjandus teistes keeltes

 

Veebruarikuus ilmus läti kirjastuselt „Mansards” Jaan Unduski novellikogu Gaidot vārdus („Sõnade ootel”) Maima Grīnberga tõlkes.

Samal kuul andis Milano kirjastus „Iperborea” välja Jaan Krossi itaaliakeelse novellikogu La congiura („Vandenõu”), mille tõlkijaks on Giorgio Pieretto.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon