Kroonikat

 

 

4.—6. septembrini toimus Ungaris Badacsonytomais 13. soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni kongress, mis sel korral oli pühendatud dramaturgiale. Kongressil viibis Eesti delegatsiooni koosseisus 10 inimest, kirjanikke (Arvo Valton, Kauksi Ülle, Merca, Jaanus Vaiksoo, Indrek Koff, Eva Koff) ja teatriinimesi. Kongressi ettekanded olid Valtonilt („Soome-ugri rahvaste dramaturgiast”) ning Eva ja Indrek Koffilt („Uuemast eesti dramaturgiast”).

5. septembril esitles Maarja Pärtna Arhiivi muusika- ja kirjanduspäevade raames Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Saamises”. Tekste lugesid Maarja Pärtna ja Kätlin Kaldmaa, helitausta tegi Helena Läks.

8. septembril tähistati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Henrik Visnapuu 125. sünniaastapäeva. Üritusel keskenduti Henrik Visnapuu draamaloomingule. Esimeses osas kõneles Visnapuust kui näitekirjanikust Loone Ots, esitleti filmilõiku Kultuurfilmi kroonikast (juuni 1938) katkendiga vabaõhunäidendist „Maa vabaduse eest”, toimus arutelu ja avati fotonäitus „Teatrikirjanik Visnapuu: avanevad pildid”. Teises osas kandis harrastusteatri trupp „Hevi-9” ette esimese vaatuse Visnapuu salongikomöödiast „Madaam Sohk ja Pojad”.

8.—10. septembrini korraldati Käsmus Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni sügiskool. Ettekannetega astusid üles Tiia-Mai Vowles, Kalju Kruusa, Janika Päll, Marju Lepajõe, Amar Annus, Kaia Sisask ja Anne Lange.

10. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas Ilmar Laabani luuletõlgete õhtu. Esinesid Hasso Krull, Siim Lill ja Rauno Alliksaar.

10. septembril esitlesid Ungari Instituut ja kirjastus „Varrak” Eesti Lastekirjanduse Keskuses Péter Dóka ja Anne Pikkovi raamatut „Lilla kuningatütar. Üheksa muinasjuttu”. Katkendeid luges Tambet Tuisk.

10. septembril korraldas kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Riina Kanguri raamatu „Minu Nizza. Paradiis käeulatuses” esitluse.

11. septembril esines Kirjanike Liidu saalis kirjandusfestivali HeadRead erikülalisena vene kirjanik Ljudmila Ulitskaja, kellega vestles tõlkija Ilona Martson.

14. septembril avati Tartu Linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Kõik ilmalaanen laiali: raamatuid eestlaste pagulusest”.

15. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Jaan Isotamme artiklikogumikku „Nägija pimedate maal”. Kõnelesid Katrin Raid, Jüri Pertmann, Peeter Tulviste, Valdur Raudvassar jt.

16. septembril tähistasid Eesti Ulmeühing ja Kirjanike Liidu ulmesektsioon Kirjanike Liidu saalis Eesti ulme päeva ehk sõna „ulme” kasutuselevõtu 45. aastapäeva. Kohal viibis sõna „ristiisa” Henn-Kaarel Hellat; Jaak Tomberg tegi ettekande „Teaduslik fantastika ja representatsiooniline energia”.

16. septembril oli Kirjanike Liidu saalis kirjanduslik kolmapäev „Tühi saal”. Kõnelesid vastloodud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) õppejõud Tõnu Viik, Alari Allik, Aurika Meimre ja Marek Tamm, luulet lugesid Jürgen Rooste, Kalju Kruusa, Kätlin Kaldmaa, Sveta Grigor­jeva, Hasso Krull ja Maarja Kangro. Õhtut juhtis Piret Viires.

17. septembril esinesid Veronika Kivisilla, Tarmo Kivisilla ja Sulev Oll Kännukuke raamatukogu hoovis toimunud luulepiknikul.

18. septembril korraldasid Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia Kirjanike Liidu saalis konverentsi „(Mitte)-kohtumine tuttavaga: kultuuriloo kujutamine ja tõlgendamine etenduskunstides” sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist”. Ettekanded tegid Madis Kolk, Ene Paaver, Jaanika Juhanson, Kerttu Männiste, Mari Laaniste, Pille-Riin Purje, Anneli Saro ja Luule Epner. Esitleti kogumikku „Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5”.

19. septembril pidas Briti Kolumbia Ülikooli professor Thomas Salumets Tartu College’is Torontos loengu So­phisticated Simplicity. Arvo Pärt, Gerhard Richter, and Jaan Kaplinski. Tegemist oli Vello Sootsi viienda mälestusloenguga. Loengule järgnes näituse „Üks kübe mürki. Arne Roosmani visandid minevikust / Touch of Arsenic. Sketching the Past by Arne Roosman” avamine. Arne Roosman on Ontarios Bancroftis tegutsev eesti kunstnik.

21.—30. septembrini osales Triin Soomets Armeenias kirjandusfestivalil Literary Ark 2015.

22, septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus vene kirjanduse nädala puhul kohtumisõhtu „Maailmapilt laste silmade läbi”. Külas oli Nadežda Katajeva-Valk, raamatu „Seal, kus ma sündisin” autor.

22. septembri kirjanduslikul teisipäeval peeti Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis muinasjutuõhtu „Elas kord?”. Muinasjutte lugesid Sven Vabar, Carolina Pihelgas, Siim Lill ja Siim Angerpikk, vestlust juhtis Villem Varik.

22, septembril oli Linnaarhiivis Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus kirjanduskeskuse vanemteadur professor Martin Klöker kõneles teemal Einer Revaler Liebe auf der Spur. Werkstattbericht zur Erforschung des Briefwechsels von Caspar Meyer und Katharina von der Hoyen (Reval ca. 1637—1653).

23, septembril esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuses Sulev Olli lasteluulekogu „Mis mulle meeldib?”.

23, septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Neli häält, üks rahu” esinesid Kirjanike Liidu saalis Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla ja Kai Aareleid.

24, septembril oli Tartu Linnaraamatu­kogu kirjanduskohvikus vene kirjanduse nädala raames arutlusel pseudonüümi M. Agejev all 1936. aastal Pariisis ilmunud raamat „Romaan kokaiiniga”. Külas oli teose eesti keelde tõlkinud Kaspar Jassa.

24.—26. septembrini toimus Tartu Ülikoolis VIII rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion „Kontinent Herder: Empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ning poliitikas” Johann Gottfried Herderi (1744—1803) kultuuri-, moraali-, ajaloo- ja poliitikafilosoofiast. Sümpoosioni avasid Liina Lukas ja Eva Piirimäe, tervituskõne pidas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop. Eesti poolt osalesid veel Jaan Undusk, Juhan Hellerma, Kadi Kähär-Peterson, Tiina-Erika Friedenthal ja Eduard Parhomenko. Paneele juhtisid Margit Sutrop, Reet Bender, Meelis Frieden­thal, Eva Piirimäe, Silke Pasewalck, Tiiu Jaago, Liina Lukas ja Ülo Matjus.

25.—27. septembrini korraldati Rein Raua eestvõttel teist korda luulefestival Käsmu Sügis. Osalesid Maarja Kangro, Veronika Kivisilla, Kristjan Haljak, Igor Kotjuh, Jürgen Rooste, Sveta Grigorjeva, Vootele Ruusmaa ja Karl Martin Sinijärv.

28, septembril tähistati Kloostri Aidas Euroopa keeltepäeva. Avati rändnäitus „Odüsseia” väljaannetest Euroopa keeltes, Janika Päll tegi ettekande „Mis on Odüsseia?” ja Hasso Krull teemal „Kes koob müütilist kangast?”, autasustati kooliõpilaste veebiviktoriini võitjaid, toimus arvamismäng „Keeleodüsseia”. Maiga Varikule anti üle Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Keeletoimetajate Liidu algatatud Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Auhinna nominentideks olid veel Triin Kaalep, Leino Pahtma, Tiina Randviir, Linda Targo ja Tiia Valdre. Žüriisse kuulusid Triinu Tamm (esimees), Kristiina Ross, Katrin Kern ja Kadri Rahusaar. Muusikat tegi Chalice. Lugemiskava „Odüsseia” teemadel esitas Theatrum.

29, septembril toimus Tartu Linnaraamatukogus vene kirjanduse nädala puhul TÜ emeriitprofessori Irina Külm­oja loeng „Kas Eesti vene keel?”.

30, septembril peeti Eesti Keele Instituudi maja II korruse väikeses saalis Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadussemi­nar, kus ettekandega „Kunsti ja tõe suhetest” esines Aare Pilv.

30, septembri kirjanduslikul kolmapäeval „On ainult lõputu õhuookean” esitles Krista Ojasaar Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Õhuookean”. Kontrabassi mängis Jaanus Siniväli.

30. septembril korraldasid MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Keele Instituut Eesti Keele Instituudi suures saalis Hõimuklubi õhtu „Soome-ugri rahvaste kirjandus tänapäeval — juured ja võrsed”, külaliseks oli Ungaris toimunud soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni 13. kongressi korraldaja, assotsiatsiooni president János Pusztay.

 

 

Õnnitleme!

4, oktoober — Markus Vetemaa 50

19, oktoober — Merle Jääger 50

30, oktoober — Merike Riives 70

 

 

 

Autasu Arvo Valtonile

 

  1. septembril anti Badacsony’is Arvo Valtonile üle Ungari riigi kõrge autasu — Rüütliristi orden soome-ugri keeltega seotud kirjandusliku tegevuse ja Ungari—Eesti kultuurisidemete arendamise eest.

 

 

Eesti kultuurile pühendatud festival Prantsusmaal

 

19.—28. septembrini toimus Lõuna-Prantsusmaal Die’s ja teistes ümberkaudsetes linnades festival Est-Ouest, mis sel aastal oli pühendatud eesti kultuurile.

Festivalil astusid üles Jaan Kaplinski, Silver Sepp, Tõnu Õnnepalu, Ilmar Raag, Martti Helde, Kristiina Ehin, Mehis Heinsaar, Katrina Kalda, Andrei Ivanov, Urmas Tuuleveski, Navitrol­la, Marek Tamm, Eva ja Indrek Koff, Anti Saar, Rainer Jancis, Lembe Lokk ja teised. Festivalil esinesid ka eesti kultuuri sõbrad ja eksperdid Prantsusmaal — Eva Toulouze, Jean-Pierre Minaudier, Jean Pascal Ollivry ja Antoine Chalvin.

Osa festivali programmist leidis aset ka Pariisis. 23. septembril tutvustasid kirjanikud Eva ja Indrek Koff Pariisi Soome Instituudis valikut oma loomingust.

Festival Est-Ouest toimus 25. korda ning korraldajate eesmärk on igal aastal tutvustada ühe Ida-Euroopa riigi kultuuri. Eesti oli festivali fookuses esimest korda.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon