Kroonikat

 

1. oktoobril pidas Anu Saluäär Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avaliku ettekande teemal „Rootsikeelne eesti kirjandus. Kirjandus paguluses: teine põlvkond”.

1. oktoobril korraldas Kirjanike Liidu 50+ klubi ekskursiooni Keila-Joa mõisa.

3. ja 17. oktoobril toimusid Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis kirjandusviktoriinid.

6. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Ugrimugriõtak”, kus astusid üles Kauksi Ülle ja Merca.

6. oktoobril esitleti Tartu Kirjanduse Majas Paul-Eerik Rummo luuleplaati „Võrk, silmad ja sõlmed”. Autor esitas oma luulet, temaga vestles Janika Kronberg, kitarri mängis Marvin Mitt.

7. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Kuulmise järgi” luges Kirjanike Liidu saalis oma luulet Doris Kareva. Muusikat tegi Robert Jürjendal.

8. oktoobril esitleti Tallinnas, Austria suursaadiku residentsis Robert Seethaleri romaani „Tubakapoodnik” („Varrak”). Kõnelesid Austria suursaadik Doris Danler, kirjastuse peatoimetaja Krista Kaer ja raamatu tõlkija Piret Pääsuke. Katkendeid luges Tamber Tuisk.

8. oktoobril osales Veronika Kivisilla Brüsselis Balassi Instituudis Transpoesie luulefestivali raames luuleõhtul „Slam, Music and Performance”.

9. oktoobril esitasid EMTA lavakunstikooli 27. lennu üliõpilased Kirjanike Liidu saalis rahvusvahelise tõlkijate päeva tähistamiseks lavakava „Sõnad, sõnad, sõnad”. Etendus põhines Andrus Saareste, August Gailiti ja Valdur Mikita tekstidel. Juhendas Anu Lamp.

13. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Värske Rõhu” „Värske õhtu” teemal „Kriitika: diagnoos või teraapia?”. Vestlesid Johanna Ross, Indrek Ojam ja Silvia Urgas, arutelu juhtis Pille-Riin Larm.

14. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis Tõnu Aru ja Eve Esteri filmi „Kirjaniku elu”. Kõnelesid Arvo Valton, kellest film on tehtud, ja Tõnu Aru.

15. oktoobril tutvustas kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Annela Laaneotsa raamatut „Minu Tai saared. Rööprähkleja rahunemiskatse”.

15. oktoobril esitleti rahvusvahelisel Frankfurdi raamatumessil kataloogi The White Ravens 2015, kuhu on valitud 200 parimat lasteraamatut tervest maailmast. Eesti laste- ja noorsookirjandust esindavad seal Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia” („Päike ja Pilv” 2014) ja Andrus Kivirähki „Suur Tõll” („Varrak” 2014).

16. oktoobril korraldas Eesti Teatri Agentuur Kirjanike Liidu saalis teemapäeva „teater | tekst” teatrile kirjutatud sõnast. Kõnelesid Luule Epner, Hent Kalmo, Urmas Lennuk, Martin Algus, Tõnis Parksepp ja Siret Paju. Kuulutati välja näidendivõistluse võitjad. Esimese preemia pälvis Piret Saul-Gorodilovi „Tark mees taskus”, teise preemia Loone Otsa „Gerondid ehk Lõpp”, kolmanda Kiti Põllu „Mata mind kaunilt”, eripreemia said Tiit Palu „Lugusid loomadest” ja Katrin Ruusi „Poolonu ehk Teekond sinisesse”, ära märgiti Erki Aule „Astuge edasi” ja Liis Luki „Kallis, ma olen õnnelik”. Katkendeid võidunäidenditest esitasid Liis Lindmaa, Loore Martma ja Madis Mäeorg. Vestlusi suunas Andrus Vaarik.

16. oktoobril toimus Eesti Keele Instituudi II korruse väikeses saalis Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus teemal „Heimat. Baltisaksa kodumõiste 19-ndal ja 20-ndal sajandil” kõneles Ulrike Plath.

20. oktoobril peeti Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses”, mis keskendus lastekirjanduse tsensuurile ja tabudele. Ettekannetega esinesid Jaanika Palm, Leelo Tungal, Mari Niitra, Ilona Martson, Krista Kumberg ja Elle-Mari Talivee, väliskülalistena Ilze Stikāne Lätist ja Maria Porjadina Venemaalt. Esitleti Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetiste 6. vihikut, mis sisaldab eelmise seminari ettekandeid.

20. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus kohtumine Austria kirjandusajakirja „Zwischenwelt” peatoimetaja, kirjandusteadlase Konstantin Kaiseriga, temaga vestles Austria suursaadik Doris Danler.

20. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Majas Underi ja Ristikivi päev, teemaks Karl Ristikivi ja Marie Under vene keeles. Kõnelesid Ljudmila Simagina ja Janika Kronberg. TÜ kirjastus ja Ivo Volt esitlesid Sirje Kiini monograafia „Marie Under” venekeelset tõlget. Sõna said Sirje Kiin, tõlkijad Boris Tuch ja Igor Kotjuh, luulet kahes keeles lugesid Marina Tervonen ja Sirje Kiin.

20. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Maja Arhiivis kirjandusõhtu „Pisarateoja, Ketetong”. Külas oli Assami kirjanik Bijoy Barman, kellega vestles ja kelle tõlkeid luges Mathura.

21. oktoobri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis kandis nime „Elust ja armastusest”. Duo Jane Tiik ja Farištamo Susi esitasid Robert Schumanni tsükli „Naise armastus” ning Ernest Chaussoni, Aleksandr Dargomõžski, Eduard Tubina jt. laule. Kõlas Aleksandr Puškini, Adelbert von Chamisso, Betti Alveri ja Kalju Lepiku luule.

21. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas emakeeleõpetajate lugemislaager. Ettekannetega astusid üles Elle-Mari Talivee, Toomas Haug ja Raimo Jõerand. Vaadati Riho Undi animafilmi „Isand”, mis põhineb Friedebert Tuglase novellil „Popi ja Huhuu”.

22. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus „Tartu kirjastused 5: Postimees” — „Postimehe” kirjastatud raamatutest aastail 1895—1942.

22. oktoobril esinesid Tartu Kirjanduse Majas Doris Kareva ja Robert Jürjendal luule- ja muusikaõhtul „Kuulmise järgi”.

22. oktoobril oli Eesti Keele Instituudi II korruse väikeses saalis Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus Piret Kruuspere esines ettekandega „Teatriajaloost ja -historiograafiast eesti teatrikirjutuse näitel”.

22. oktoobril tehti A. H. Tammsaare muuseumis algust loengusarjaga „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus”. Avaloengus käsitles Tanel Pern sotsialistlikku realismi.

22. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus raamatukogupäevade puhul külas Margus Karu.

23. oktoobril esitles Jim Ashilevi Viru Keskuse Rahva Raamatus oma romaani „Kehade mets”. Autoriga vestles Sass Henno.

23. oktoobril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti raamatu päeva kohtumisõhtu teemal „Juhan Liiv uue sajandi koolis. Kuidas kirjanik kaasaega kõnetab?” Vestlesid Tartu Ülikooli kirjandusteadlased Jüri Talvet ja Mart Velsker, Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra ja Juhan Liivi uurija Tanar Kirs. Juhan Liivi ja samuti Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud loomingut esitasid Mehis Heinsaar, Maarja Pärtna, Jüri Talvet ja Lauri Sommer.

27. oktoobril kõlasid Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslikul teisipäeval „Luulest lauludeks — Betti Alver” Valter Soosalu esituses Betti Alveri tekstidele kirjutatud laulud, mis ilmuvad ansambli Põhja Konn heliplaadil „Tähetund”. Kõneles Mart Velsker, kes valis laulud ja kirjutas heliplaadile saatesõna, ning Henri Roosipõld.

27. oktoobril korraldas Tartu Linnaraamatukogu Tartu Ülikooli Teaduskoolis noorte pop-up kirjanduskohviku, kus oli arutlusel itaalia kirjaniku Niccolo Ammaniti raamat „Ma ei karda”.

28. oktoobril kirjanduslikul kolmapäeval kohtuti Kirjanike Liidu saalis Jean-Philippe Toussaint’iga, keda küsitles Triinu Tamm.

28. oktoobril käis Tartu Linnaraamatukogus raamatukogupäevade puhul koolilaste vestlusringis esinemas Sulev Oll.

28. oktoobril leidis Tartu Linnaraamatukogus aset raamatukogupäevade kirjandusõhtu, külaliseks Armin Kõomägi, kellega vestles Mihkel Kunnus.

28. oktoobril oli Soome Instituudis hõimupäevade kirjandusõhtu, kus kõnelesid udmurdi kirjanikud Pjotr Zahharov ja Larissa Orehhova.

29. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses seminar „Alice’i imeline unenägu”, mis oli pühendatud Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal” 150. aastapäevale. Ettekannetega esinesid Amirouche Moktefi Tallinna Tehnikaülikoolist, kirjanduskriitik Mare Müürsepp ja illustraator Viive Noor. Seminari korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi filosoofia õppetool.

29. oktoobril esitles „Ajakirjade Kirjastus” Viru Keskuse Rahva Raamatus Wido Moritza teost „Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust”. Kõnelesid autor ja Peeter Helme.

29. oktoobril rääkis Olavi Ruitlane Tampere Majas Tartus oma raamatust „Vete peal”, temaga vestles Hannu Oittinen.

29. oktoobril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus raamatukogupäevade puhul lugejatega Heli Künnapas.

29. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus raamatukogupäeva külaliseks lastekirjanik Grethe Rõõm.

29. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Jan Kausi romaan „Ma olen elus”. Külas oli kriitik Oliver Berg, vestlust juhtis Tiina Tarik.

30. oktoobril esitles Marko Kaldur Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus raamatukogupäevade puhul raamatut „4×4 ekspeditsioonid Siberisse ja Kaukaasiasse”.

30. oktoobril esinesid Eesti Rahvusraamatukogus kultuurinädalal Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Kai Aareleid luulekavaga „Iga lause pannakse siin proovile”.

 

Õnnitleme!

1. november — Aivar Kull 60

5. november — Vello Salo 90

10. november — Mardi Valgemäe 80

 

 

EESTI KIRJANDUS LÄKS ÜLE PIIRI

 

Ingliskeelse kirjandusliku veebiajakirja „Words Without Borders” (www. wordswithoutborders.org) oktoobrinumber on pühendatud eesti kirjandusele. Tutvustava ülevaate Eestist ja eesti kultuurist on kirjutanud Miriam McIlfatrick, samuti võib sealt leida Mihkel Muti, Eeva Pargi, Maarja Kangro, Andrei Ivanovi ja Mehis Heinsaare proosat, Jan Kausi proosaluulet, Triin Soometsa, fs-i ja Kaur Riismaa luulet ning Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” ingliskeelse tõlke (The Man Who Spoke Snakish, „Grove Atlantic”, 2015, tõlkija Christopher Moseley) tutvustuse.

Inglise keelde on näited eesti kirjandusest tõlkinud Christopher Moseley, Matthew Hyde, Susan Wilson, Adam Cullen ja Miriam McIlfatrick.

*

USA kirjastuselt „Dalkey Archive Press” ilmus Mihkel Muti romaani „Kooparahvas läheb ajalukku” ingliskeelne tõlge pealkirjaga The Cavemen Chronicle, tõlkijaks Adam Cullen.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon