Kroonikat

1. aprillil esines Kristiina Ehin Eesti Rahvusraamatukogus merekultuuri­aasta elamusõhtute sarjas üritusel „Lapike lõpmata merd”.

2. aprillil kuulutas Eesti Lastekirjanduse Keskus välja XIII Nukitsa konkursi võitjad — laste lemmikkirjaniku ja lemmikillustraatori 2014. ja 2015. aastal ilmunud lasteraamatute põhjal. Esikoha ja Nukitsa pronkskuju pälvisid kirjanik Ilmar Tomusk („Kriminaalne suvevaheaeg”, „Kriminaalsed automatkajad” ja „Kriminaalne pangapresident” sarjast „Kriminalistid”, kirjastus „Tammerraamat”) ja kunstnik Heiki Ernits (pildid Andrus Kivirähki raamatule „Karneval ja kartulisalat”). Järgnesid kirjanikest Andrus Kivirähk („Karneval ja kartulisalat”, „Varrak”) ja Mika Keränen („Kuldne Lurich” ja „Küttepuuvargad” sarjast „Eesti laste krimka”, „Keropää”) ning kunstnikest Hillar Mets (pildid Ilmar Tomuski „Kriminalistide” sarjale) ja Heiki Ernits (pildid Kristiina Kassi raamatule „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija”, „Tänapäev”). Häälte kogumise põhitöö tegid ära maakondade ja linnade rahva- ja kooliraamatukogud. Hääletusest võttis osa 7859 last.

5. aprilli kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitles kirjastus „Ji” Piret Bristoli luulekogu „Üks ümberringi”, Margo Vaino poeemi „Makilint mälus” ja (:)kivisildniku „Seda õiget luuleõpikut”.

5. aprillil oli Tartu linnaraamatukogus NaNoWriMo (National Novel Writing Month) kirjutamisõhtu.

6. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Doktor Persona tembutab jälle” esinesid Kirjanike Liidu saalis Laura Remmel, Ivi Rausi, Roomet Jakapi, Indrek Koff, Jan Kaus, Luulur ja Jacob Hallgren Taanist.

6. aprillil kohtusid Tartu linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega noored autorid Silvia Urgas ja Anett Tuisk.

7. aprillil toimus Tartu linnaraamatukogus kohtumisõhtu tõlkija ja teoloogi Kalle Kasemaaga „Mida me teame Iraanist?”. Juttu oli Kalle Kasemaa tõlgitud Iraani autori Iradz Pezeškzadi romaanist „Minu onu Napoleon” ja Egiptuse autori Alaa Al-Aswani romaanist „Jakubijani maja”, Iraani ajaloost ja tänapäevast ning Iraani Islamivabariigi mõjust Lähis-Idas, sh Süüria konfliktis.

9. aprillil esitleti Tartu linnaraamatukogus raamatut „Juri Lotmani autoportreed” sarjast „Bibliotheca Lotmaniana” (TLÜ, 2016). Raamatut tutvustas Tallinna Ülikooli Semiootikavaramu vanemteadur Tatjana Kuzovkina. Raamat on eesti, vene ja inglise keeles, üritus toimus vene keeles.

12. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Majas järjekordne „Värske õhtu”, vestlusringis noored tõlkijad Lauri Eesmaa, Kaisa Ling ja Aive Mandel. Vestlust juhtis Triinu Tamm.

12. aprillil jagasid Tartu linnaraamatukogus lugemissoovitusi linnaametnik Kristel Kalda ja kirjanik Aare Pilv.

12. aprillil Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus toimunud kirjandus- ja muusikaõhtul „Heledusse uppumine” tutvustas oma loomingut kirjanik ja tõlkija Mathura, musitseeris Kadi Uibo.

13. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Unistuste tappev kasvamine” esitles Mehis Heinsaar oma samanimelist jutukogu. Kirjanikku küsitles Veronika Kivisilla. Muusikat tegi Fernando Lyra.

14. aprillil oli Tartu linnaraamatukogus algupärase laste- ja noortekirjanduse päev „Suured ja väikesed lood laste- ja noortekirjanduses: arhetüüpe otsimas”. Kirjanduspäeval esinesid Jaanika Palm, Kärri Toomeos-Orglaan, Ele Süvalep, Lauri Kasak, Krista Kumberg, Ave Mattheus, Aidi Vallik, Mari Niitra, Hanna Linda Korp, Triin Lees ja Evelin Siiman.

14. aprillil esitles Hendrik Lindepuu kirjastus Tartu linnaraamatukogus Marek Hłasko raamatut „Kaunid kahekümneaastased”. Tõlkija Hendrik Lindepuuga ajas juttu Jüri Kolk.

15. aprillil avati Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Richard Roht — 125”.

15. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjandusviktoriin.

16. aprillil avati Tartu linnaraamatukogus näitus „Raamat ühendab: UNESCO kirjanduslinnad Edinburgh ja Dublin”.

19. aprilli kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas tegi Eesti Kirjanduse Selts kokkuvõtteid mullusest kirjandusaastast. Ettekandega esinesid Mihkel Seeder („Kelle asi on näitekirjandus?”), Kersti Unt („Tõlkekirjandusest aastal 2015”), Rein Veidemann („Eesti proosa 2015: tegelas(t)e aspekt”), Pille-Riin Larm („Mõned värvilised pildid kriitikakaleidoskoobist”) ja Sirel Heinloo („Luule õppeaasta 2015”).

19. aprillil kohtusid kirjanikud Ilmar Tomusk ja Mika Keränen lastekirjanike tuuri „Tuleme külla!” raames Raplamaa lastega Märjamaa vallaraamatukogus ja Rapla keskraamatukogus. Tuuri korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus.

20. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Su jõud näe hõljub õhtu eel” luges Kirjanike Liidu saalis lugusid Piret Päär, muusikat tegi Tuule Kann.

21. aprillil esitles kirjastus „Varrak” „Estonia” talveaias Ilmar Taska romaani „Pobeda 1946”. Raamatut tutvustas Krista Kaer, autoriga vestles Maarja Vaino, katkendeid teosest luges Tambet Tuisk.

22. aprillil tuli Kirjanike Liidu saalis kokku Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Kinnitati EKL-i juhatuse 2015. aasta töö- ja majandusaruanne ning 2016. aasta eelarve. Liidu esimeheks valiti Tiit Aleksejev, samuti valiti eestseisus: Maimu Berg, Peeter Helme, Maarja Kangro, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Aare Pilv, Karl Martin Sinijärv, Triinu Tamm, Piret Viires ja Märt Väljataga. Eestseisusesse kuuluvad ka Tartu osakonna esimees Berk Vaher ja „Loomingu” peatoimetaja Janika Kronberg. Uude revisjonikomisjoni valiti Ülo Mattheus ja Indrek Tart.

22. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastakoosolek. Esimees Ilona Kivirähk andis ülevaate tegevusaastast, Piret Saluri pidas ettekande eesti kirjanduse tõlkimisest soome keelde ning Triinu Tamm eesti kirjanduse tõlkimisest ja retseptsioonist Prantsusmaal. Üritus toimus Eesti Keele Instituudi ruumides.

22. aprillil avati Kadriorus A. H. Tammsaare muuseumis näitus „Taeva kingitus. „Tõe ja õiguse” lavakostüümid”. Näitusel on väljas paarkümmend lavakostüümi järgmistest lavastustest: „Vargamäe” (Eesti Draamateater, 1966), „Tagasi Vargamäel” (Eesti Draamateater, 2001), „Tõde ja õigus. Teine osa” (Tallinna Linnateater, 2005/2011), „Vargamäe varjus” (Vargamäe muuseum/Albu vald, 2010), „Vargamäe voonake” (Vargamäe muuseum/Albu vald, 2011), „Vargamäe unistaja” (Vargamäe muuseum/Albu vald, 2014). Lisaks saab näha teatriplakateid, fotosid ja videoid. Näitus avati „Tõe ja õiguse” aasta raames.

22. aprillil esitles Peeter Sauter Kapsastes oma romaani „Sa pead kedagi teenima” („Tuum”).

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, anti kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusel kätte kirjanduspreemia „Esimene samm”, mille pälvis Mart Kuldkepp ajaloolise jutustuse „Est­bröte 2016” eest. Žüriisse kuulusid Kristiina Ehin, Krista Ojasaar, Berk Vaher, Triin Ploom-Niitra ja Hanneleele Kaldmaa. Samal päeval soovitasid Tartu kaubamaja „Apollos” raamatuid Vahur Afanasjev, Mati Laos ja Merle Liivak, Tartu tähetornis tutvustati ulmefilmide, kirjanduse ja teaduse seoseid ning võis vaadata ulmekirjandusteemalist planetaariumietendust „Taevatähtedest kirjanduses ja filmis”.

23. aprillil kuulutati Tartu mänguasja­muuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve-nimelise auhinna laureaat. Auhinna võitis Andrus Kivirähk raamatuga „Oskar ja asjad”.

26. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles EYS Veljesto järgmisi raamatuid: kogumik „Mõtteid valminud intelligentsist”, Jaanus Adamsoni „Freudi häda”, Jaan Malini „Maa ja ilm”, Kaarina Reinu „Lingua Latina in theologia”, Jüri Lippingi, Hasso Krulli jt tõlgitud Ernesto Laclau „Antagonism, poliitika, hegemoonia”, Doris Kareva „Perekonnaalbum”, Tarmo Vahteri „„Karuks istus vangitornis…” 1980 — aasta, mis raputas Eestit”. Kõnelesid Siim Lill, Rauno Alliksaar, Jaan Malin ja Hasso Krull.

26. aprilli KirjandusAida teemaks oli „Strindberg orbiidil”. August Strindbergist kõneles Anu Saluäär-Kall, P. I. Filimonov rääkis Läti kirjandusrühmitusest Orbita ja Meelis Friedenthal Euroopa Liidu kirjandusauhinnast. Läti ja Rootsi muusikat pakkusid Karoliina Kreintaal ja Leanne Barbo, katkendeid luges Maarja Mitt. Kirjanduskohvikut juhtisid Kai Aareleid ja Indrek Koff.

26. aprillil Helsingis Eesti Majas toimunud vestlusõhtul „Seesama meri meis kõigis — kirjandusõhtu Jaan Kaplinski maailmas” esinesid kirjanikepaar Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski, samuti Kaplinski loomingut tõlkinud Anja ja Juhani Salokannel.

27. aprillil arutleti Tartu linnaraamatukogu noorte pop-up-kirjanduskohvikus USA autori Jay Asheri raamatu „Kolmteist põhjust” üle.

27. aprillil esines Jaan Kaplinski Helsingis kirjandusõhtul, kus rääkis oma suhetest Kaug-Ida kultuuriga.

27. aprillil tähistati Nõmmel Underi ja Tuglase majamuuseumis ajakirja „Looming” 93. aastapäeva. Anti kätte „Loomingu” preemiad 2015. aastal ilmunud kaastööde eest ja „Loomingu Raamatukogu” preemia. Auhinna pälvisid Asko Künnap (luuletused, „Looming” nr 2), Tiit Aleksejev (näidend „Imede aasta”, nr 4), Mart Velsker (artikkel „Obinitsast Hiiumaa rannale”, nr 8), Miriam McIlfatrick-Ksenofontov (luuletused, nr 1), Mari Peegel (arvustused, nr 2, nr 7 ja nr 12) ja Eva Kolli (Ugo Foscolo raamatu „Jacopo Ortise viimased kirjad” tõlge itaalia keelest, „Loomingu Raamatukogu” nr 21—23). Sõna võtsid „Loomingu” peatoimetaja Janika Kronberg, „Loomingu Raamatu­kogu” peatoimetaja Triinu Tamm ja Tiit Aleksejev.

27. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Teemantkasukas” luges luulet Jürgen Rooste, tantsis Johhan Rosenberg, videokunsti tegi Mihail Lustin.

28. aprillil tutvustati Helsingis Villa Kivis luulekogumiku „8+8” teist osa. Osalesid Eeva Park, Kalju Kruusa, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Tomi Kontio, Claes Andersson, Sanna Karl­ström ja Birgitta Boucht.

28. aprillil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all (:)kivisildniku raamat „See õige luuleõpik”. Külas oli keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste.

29. aprillil esitles „Postimees Grupp” Viru keskuse „Rahva Raamatu” poes Rein Vahisalu teost „Südamest — muiates ja tõsimeeli”. Autoriga vestles Eve Rohtla.

30. aprillil, Juhan Liivi 152. sünniaastapäeval, anti Alatskivil Liivi muuseumis Mart Kangurile üle Liivi luuleauhind luuletuse eest „tahaks eesti liivini lahti võtta”. Teisteks nominentideks olid tänavu Piret Bristol, Kaur Riismaa, Nadii Mush, Jaak Jõerüüt, Heljo Mänd ja Eve Toomist. Žüriisse kuulusid peale mulluse laureaadi Jüri Kolgi veel Mart Velsker, Jüri Talvet, Janika Kronberg, Reet Kruup, Helen Paju ja Tanar Kirs.

Õnnitleme!

1. mai — Toomas Haug 60

2. mai — Indrek Tart 70

5. mai — Udo Uibo 60

6. mai — Ülo Tonts 85

12. mai — Mart Velsker 50

14. mai — Gennadi Muravin 85

21. mai — Ira Lember 90

EESTI KIRJANDUS TEISEL POOL MERD JA PIIRE

Islandi keeles ilmus Kätlin Kaldmaa lasteraamat „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” Marge Nelgi originaalillustratsioonidega. Raamatu on tõlkinud Lemme Linda Olafsdottir ja see on esimene eesti lasteraamat islandi keeles. Autorid esitlesid raamatut aprilli lõpus Reykjavíkis alanud ringreisiga, mille kestel kohtuti lastega mitmes koolis. Raamatu esitlemist ja lastega läbiviidud töötube toetasid Reykjavíki lastekultuurifestival, Eesti Kultuurkapital ja Kulturkontakt Nord.

Arvo Valton pälvis Venemaa kirjandusauhinna (I järgu diplomi) 2015. aasta parima tõlke (Dmitri Mizgulini raamatu „Kui päike oli jumalaks”) eest soome-ugri keeltesse (eesti keelde).

Tuntud Inglise luuleajakiri „Modern Poetry in Translation” tähistas oma 50. sünnipäeva antoloogiaga „Centres of Cataclysm”. Teiste hulgas leidub valimikus Kristiina Ehini luuletus „Cows come from the sea…” („Merest tulevad lehmad…”) Ilmar Lehtpere tõlkes.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon