Kroonikat

 

 

16.—18. maini peeti Tartus Saksa Keele ja Kirjanduse Akadeemia kevadkonverents „Palju keeli — üks maa”, mis oli Akadeemia esimene väljasõit Baltimaadele. Kolme päeva sisse mahtus nii eesti kui saksa autorite avalikke lugemisi (Eestit esindasid Kristiina Ehin, Doris Kareva ja Jaan Kaplinski), ettekandeid (Cornelius Hasselblatt, Jaan Undusk, Ülle Pärli, Ralph Dutli jt.), Ene Mihkelsoni autoriõhtu Irja Grönholmi kaastegevusel, väljasõit Võrru Kreutzwaldi muuseumi jm. 18. mail andis Akadeemia president Heinrich Detering „Ateenas” pidulikult üle kaks traditsioonilist auhinda tõlkijatele — Johann Heinrich Vossi auhinna tõlgete eest hiina keelest saksa keelde sai sinoloog Wolfgang Kubin ja Friedrich Gundolfi auhinna saksa kultuuri levitamise eest välismaal Mati Sirkel. Kõnega esines Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christian Matthias Schlaga.

29. maist 5. juunini korraldas Eesti Kirjanduse Teabekeskus väliskirjas­ta­jatele visiidi Eestisse, tutvustamaks eesti kirjandust ja kirjanikke. Osa­lesid kirjastajad Suurbritanniast — Chris­­top­her MacLehose („MacLehose Press”), Simon Smith („Peter Owen Pub­lishers”), Itaaliast — Emilia Lodigiani ja Pietro Biancardi („Iperborea”), Hollandist — Job Lisman („Pro­metheus”) ja Saksamaalt — Marlies Juhne („Aufbau Verlag”).

31. maist 2. juunini korraldasid Tallinna Ülikool ja SA Eesti Semiootikavaramu viiendat korda toimuvate Juri Lotmani päevade raames rahvusvahelise multidistsiplinaarse konverentsi „Tekst ja auditoorium”. Konverentsi peaesinejad olid professorid Mihhail Lotman, Suren Zolyan (Jerevan) ja Stefano Garzonio (Pisa). Juri Lotmani päevade raames toimus ka kohtumine luuletaja Olga Sedakovaga.

6. juunil esitlesid Doris Kareva ja Jürgen Rooste Niguliste kirikus ühist luuleraamatut „Elutants” („Verb”). Muusikat tegi Janno Pokk.

8.—9. juunini toimus Urvaste vallas Liinakuru talus noorte kirjandusuurijate 6. suvekool. Ettekanded tegid Evelin Arust, Evelyn Fridolin, Tõnis Hallaste, Sander-Ingemar Kasak, Tanar Kirs, Susanna Kuusik, Kaisa Ling, Maria Mandri, Kadri Naanu, Indrek Ojam, Inga Sapunjan, Joosep Susi, Kati Tarto ja Mariann Tihane. Oma loominguga astusid üles Eda Ahi, Maarja Pärtna ja Tõnis Vilu.

9.—12. juunini korraldas Eesti Kirjanduse Teabekeskus Käsmus ajalooliste romaanide tõlkijate seminari. Seminaril osalesid tõlkijad, kellel käsil Indrek Hargla või Tiit Aleksejevi romaanide tõlkimine. Toimusid loengud, arutelud ja tekstianalüüsid koostöös autoritega.

10. juunil esitleti A. H. Tammsaare muuseumis A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” V köite tõlget soome keelde. Sõna võtsid kultuuriministeeriumi esindaja Asta Trummel, Soome Suursaatkonna esindaja Heli Kanerva ja teose tõlkija Juhani Salokannel.

11. juunil korraldas kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Udo Kolgi raamatu „Folkloori olemust otsides” esitluse. Kõnelesid Madis Arukask, Hando Runnel ja Aivar Kull, laulis Liinatsuraq.

11.—12. juunini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Private Lives, Intimate Readings”. Konverentsi plenaaresinejateks olid prof. Jeremy Popkin USA-st ja dr. Paul Arthur Austraaliast. Eestist osalesid Leena Kurvet-Käosaar, Janika Kronberg, Tiina Kirss, Urmas Viik, Margus Lattik, Aigi Rahi-Tamm, Eve Annuk ja Marit Karelson.

12. juunil avati Tartu Linnaraamatu­kogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas raamatunäitus „Arvo Mägi 100”.
13.—15. juunini toimus Armeenias Tsoghkadzoris armeenia, eesti ja gruusia kirjanike sümpoosion, Eestist osalesid Svetlana Grigorjeva, Maarja Kangro ja Peeter Sauter.

14. juunil kohtus Jerevanis Armeenia Kirjanike Liidus lugejatega Gohar Markosjan-Käsper. Tema loomingust kõnelesid kirjanikud Ruslan Sagabaljan ja Roza Jegiazarjan, romaani „Penelope” retseptsiooni hispaaniakeelses maailmas tutvustas Gohar Sargsyan.

16.—19. juunini toimus Tallinna Ülikoolis Euroopa Balti Uuringute konverents, kus tegutsesid ka kirjandussektsioonid. Eestist osalesid Anneli Mihkelev, Ivo Heinlo, Anneli Kõvamees, Virve Sarapik, Piret Viires, Luule Epner, Priit Kruus, Marin Laak, Triinu Ojamaa, Sirje Olesk, Rutt Hinrikus, Aigi Heero, Mari Tarvas ja Tiina Kattel.

19. juunil peeti Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis Eesti PEN-i üldkoosolek. Tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast ja arutati edasisi tegevusplaane.

19. juunil korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond Nõmmel suveseminari. Esitleti Friedebert Tuglase kogutud teoste 12. köidet „Juhan Liiv”. Sõna said Elle-Mari Talivee ja Jaan Undusk. Piret Kruuspere luges katkendeid raamatust. Lea Eermann kõneles lilledest Marie Underi luules. Botaanilist ringkäiku Tuglaste aias juhatas dendroloog Olev Abner.

22. juunil esitles Ėempi Kārl Salatsi (Salacgrīva) linnamäel esimest Salatsi liivi keeles kirjutatud luulekogu „Salatsi jõe kolm kallast” (Salats joug kolm aăa). Raamat sisaldab paralleeltekste eesti ja läti keeles.

28. juunil toimus Tartu ajaloolises vaksalihoones rongiluuleõhtu „Teie pilet?”. Esinesid Mihkel Kaevats ja Mathura, muusikat tegid Andres Roots ja Peeter Piik.

29. juunil avati Eesti Kirjandusmuuseumis Alar Madissoni fotonäitus „Tartu kultuurirahvas”. Sõna sai Tartu linna esindaja, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Vilve Asmer. Muusikat tegi Andres Roots. Järgnes Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetuse „Sõprade kirjad on su poole teel” („Litteraria” nr. 26) esitlus Kirjandusmuuseumi sisehoovis, kus vestlesid Jaan Kaplinski ja Janika Kronberg.

 

Õnnitleme!

 

7. juuli — Rein Põder 70

10. juuli — Andrei Hvostov 50

13. juuli — Ellen Niit 85

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon