Kroonikat

3. detsembril linastus Tartu Linnaraamatukogus Veera Saare samanimelise romaani põhjal valminud mängufilm „Ukuaru” (1973). Filmile eelnenud vestluses osalesid näitleja Elle Kull, filmi stsenarist Mats Traat ja toimetaja Maris Balbat.

4. detsembril oli Tartu Kirjanduse Majas Rein Tootmaa autoriõhtu „Filtrita „Camel””, kus esitati novelle samanimelisest ilmuvast raamatust (Eesti Keele Sihtasutus). Näitlejatena astusid üles autor, Sigrid Salutee ja Raimu Hanson.

4. detsembril tegi Imbi Paju Pirita raamatukogus ettekande Karl Ristikivi loomingust. Tegemist on loengusarjaga „Keelatud raamat”, mida korraldavad Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti PEN.

5. detsembril tegi kirjastus „Varrak” teatri NO99 kohvikus Andrei Ivanovi romaani „Hanumani teekond Lollandile” (tõlkinud Veronika Einberg) esitluse. Autoriga vestles Ilona Martson.

5. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Pildid astusid raamidest välja” esitasid Kirjanike Liidu saalis performance’i Aime Hansen (luule) ja Eve Lukk ning Kaili Inno (muusika).

6. detsembril esitles Niguliste muuseumis Jan Kaus oma romaani „Koju” („Tuum”) ja Ülo Pikkov oma raamatut „Vana prints” („Varrak”).

6. detsembril korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti PEN Euroopa Liidu majas Tallinnas inglise kirjandusele pühendatud kirjanduskohviku. Krista Kaer kõneles William Boydist ja Mihkel Mõisnik Ian McEwanist, vestlust juhtis Kätlin Kaldmaa, muusikat tegi Kaspar Uljas.

6. detsembril esines Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas kirjandusteadlane Tatjana Kuzovkina venekeelse loenguga „Gogoli mõistatused”. Üritus toimus sarja „Читательский четверг” raames.

7. detsembril oli Eesti Rahvusraamatukogus konverents — Paabeli Raamatukogu „Tulipunktid”. Avasõnad ütles Karl Martin Sinijärv, ettekanded tegid Jan Kaus, Kalle Käsper, Mihkel Kunnus, Reet Weidebaum, Kaur Kender, Tiina Tammer, Maarja Kangro, Kaur Riismaa, Rein Veidemann ja Mikk Pärnits. Teemal „Milline on kirjanduse osa?” vestles Mari Tarandiga Toomas Paul. Järgnes kirjandusõhtu „Et leekides leegiks mu leekiv…”, kus osalesid Eda Ahi, Kristel Mägedi, Veronika Kivisilla, Marko Martinson ja Jürgen Rooste.

7. detsembril toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjanduspäev „Eesti Kirjanduse Selts 105/20”, millega tähistati 105 aasta möödumist EKS-i asutamisest ja 20 aasta möödumist taasasutamisest. Kõnekoosolekul „Taastatud EKS” said sõna Peeter Olesk, Katrin Raid ja Krista Ojasaar. Esitleti EKS-i ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös ilmuva plaadisarja „Kirjanike hääled” esimesi plaate, need on Indrek Hirve „Ahelriim” ja Jaan Isotamme „Puhka rahus, Johnny B!”. Kanti ette tekstikava „Eesti Kirjanduse Selts 1992—2012. Tegevusaruanne vahepaladega köögipoolelt”.

8. detsembril esitles kirjastus „Päike ja Pilv” Viru keskuse „Rahva Raamatus” kahte lasteraamatut sarjast „Loen ise” — Triin Soometsa „Miks sul pole saba?” ja Jaanus Vaiksoo „Jõulutaadi ootel”.

11. detsembril oli Tartu Linnaraamatukogus Juhan Voolaiu lasteraamatu „Kullamäe lood” (kirjastus „Atlex”) esitlus. Külas olid autor ja illustreerija Andres Kuura.

12. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval „Ida lähedus ja kaugus” kõnelesid Kirjanike Liidu saalis Hasso Krull, Carolina Pihelgas ja Mathura. Muusikat tegi Leho Rubis.

12. detsembril esines Sõle raamatukogus Jan Kaus. Kirjanik luges ette ja kommenteeris eesti ja väliskirjanike raamatuid, mis on kättesaadavad raamatukogu lugejatele.

12. detsembril tegi Igor Kotjuh Järvamaa Keskraamatukogus Paides ülevaate kaasaegsest vene kirjandusest. Tegemist oli Järvamaa raamatukoguhoidjate erialapäevaga.

12. detsembril toimus Tartu Linnaraamatukogus poola kirjanduse õhtu. Poola Vabariigi Suursaatkond ja tõlkija Hendrik Lindepuu esitlesid uusi tõlkeid: Olga Tokarczuki romaani „Algus ja teised ajad”, Wisława Szymborska valikluulekogu „Herakleitose jões” ning Leszek Kołakowski esseekogu „Mida küsivad meilt suured filosoofid”. Raamatutest kõneles Märt Väljataga.

12. detsembril avati Tartu Linnaraa­matu­kogus näitused „Poola lasteraamatute illustratsioone kuuest aastakümnest” ja „Väike Chopin”, kus on väljas Joanna Rusineki illustratsioonid Michał Rusineki raamatule „Väike Chopin”.

13. detsembril esitles Linnateatri teatrisõprade klubis oma romaani „Rekonstruktsioon” (kirjastus „Mustvalge”) Rein Raud.

13. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis koostöös Tallinna Ülikooli germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudiga seminar „Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg” ning ajakirja „Methis. Studia humaniora Estonica 9/10” (tõlkeloo erinumber) esitlus. Seminaril astusid üles Aile Möldre, Katre Talviste, Anne Lange, Peeter Torop ja Daniele Monticelli. Esitlusel said lisaks neile sõna „Methise” peatoimetaja Marin Laak ja TÜ Kirjastuse direktor Ivo Volt.

13. detsembril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Audrey Niffeneggeri romaan „Ajaränduri naine”. Vestlust juhtis Ülli Tõnissoo.

13. detsembril lugesid Wimberg ja Priidu Beier oma luulet Mustpeade maja keldrisaalis muusika ja luule üritusel Taff Club.

13. detsembril esines luuletaja, tõlkija ja tõlketeadlane Boriss Baljasnõi Laagna raamatukogus. Lektor tutvustas gümnasistidele tõlgi ja tõlkija töö eripära.

14. detsembril esitas Aime Hansen Tartu Kirjanduse Majas luuleetenduse „Pildid astusid raamidest välja”.

17. detsembril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus „„Kevade” sajand ja Oskar Luts 125”, kus muuhulgas on eksponeeritud kõik „Kevade” trükid.

18. detsembril toimunud Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul arutati jooksvaid küsimusi ning võeti loomeliidu liikmeks Kaur Riismaa ja Eva Velsker.

18. detsembril kohtus Tartu Kirjanduse Majas lugejatega Tõnu Õnnepalu.

19.—20. detsembrini olid Eesti Kirjandusmuuseumis 56. Kreutzwaldi päevad. Esimesel päeval olid kavas Andres Koppeli, Janika Kronbergi, Kalle Kasemaa, Marju Lepajõe, Jaak Tombergi, Urmas Nõmmiku ja Amar Annuse ettekanded. Tõnu Õnnepalule anti üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski Allfondi stipendium esseekogu „Ainus armastus” eest, esitleti J. H. Rosenplänteri „Maarahva päevaraamatut” („Litteraria” nr. 24) ning kahte luuleplaati: Indrek Hirve „Ahelriimi” ja Jaan Isotamme „Puhka rahus, Johnny B!”. Teisel päeval tegid ettekanded Erki Lind, Aado Lintrop, Mare Kõiva, Tiina Sepp, Madis Arukask, Piret Voolaid ja Arvo Krikmann ning esitleti kogumiku Creativity and Tradition in Cultural Communication: Jokes and their Relations I osa ning ajakirjade „Mäetagused” ja „Folklore” erinumbreid.

20. detsembril korraldati Mustpeade majas järjekordne muusika ja luule õhtu Taff Club, kus oma luulet esitas Wimberg ja katkendeid oma proosast luges  Tarmo Teder.

 

Õnnitleme!

 

14. jaanuar — Virve Krimm 75

16. jaanuar — Larissa Vanejeva 60

27. jaanuar — Valentin Kuik 70

 

Estica

 

12. detsembril esitleti Riias Eesti saatkonnas Läti avalikkusele Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel” lätikeelset tõlget, mis ilmus pealkirjaga „Kangekaelsuse kroonika” (Stūrgalvības hronika). Raamatu tõlkis Läti tunnustatud tõlkija Maima Grīnberga ja selle andis välja Jānis Roze kirjastus tiraažiga 2000 eksemplari. Projekti toetas rahaliselt Eesti Kultuurkapital.

Läinud aasta novembris ilmus Pariisi kirjastuselt „Pierre-Guillaume de Roux” Viivi Luige esseekogu „Inimese kapike” (Le petit placard de l’homme) Katrina Kalda tõlkes.

2012. aastal ilmus bulgaaria keeles Arvo Valtoni luulekogu Skritijat smisl („Varjatud mõte”; „Avangard Print”, tõlkija Zdravko Kisjov) ja proosaraamat Samotni vv vremeto („Üksildased ajas”; „Avangard Print”, tõlkija Dora Janeva-Mednikarova) ning János Pusztay tõlke vahendusel eesti/ungari kakskeelne miniatuurikogu Miniatűrök.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon