luule

Eeva Park

 

Jõgi

 

Rändasin lastega jõe äärde

ja jõgi voolas teistpidi,

mitte sinna,

kuhu mäletasin vett voolavat

selles tumekäänulises jões

kus õppisime vennaga ujuma

nendesamade kallaste vahel

kus püüdsime purgiga lepamaime

liikus vesi tagurpidi üle sammaldunud koolmekivide

ikka ühtmoodi vulisedes

voolas ära allikate algusesse.

 

*

 

Halvas unes saime kokku kuskil mädasoos.

Laukad peegeldasid valgust.

Hirm meid hoidis koos.

Hirm, et üks meist ärkab sellest uneloost

kuigi lubasime, et kui upume,

siis koos.

Et ei haara kinni

udusilla talast

isegi kui muda mulksub kõrgemale jalast

selles unes, enne päeva algust…

 

 

Kokkulepped

 

Kui sina teed kerise,

toon mina leilikivid.

Kannan kokku

Piusa lättest.

Et kui viskad,

siis säriseb.

Et kui heidad,

siis heliseb.

 

Sinu keris,

minu kivid.

Võtab viha vihatagi.

Valuta valmis teeb õhtase hõngu.

Sinu keris.

Minu kivid.

Sätib sängi meil päripäeva

öölendude rajale.

 

 

*

 

vikatit luisates

õpetas ema:

tuleb mõelda end kahemeetriseks,

alla selle jääb väheks,

lõikad niites jalad alt

endal ja teistel

ja ära sa vaata selja taha enne,

kui lookaar maas

ega pea me muretsema välja lindude pärast

nemad lähevad oma teed

juba siis, kui seinalt vikati võtad

tõusevad nad lendu

teades, et me tuleme kahemeetristena

niitma kõrget heina,

enne kui udu maa pealt kaob

ja kõrs kõveneb

 

 

Küsimus Jesperile, neljakuusele

 

Sina tuled sealt.

Mina lähen.

Ütle, kuidas oli.

Ütle enne,

kui unustad.

Ütle nutu ja naeratusega,

anna aimu enne oma esimest sõna,

aita meil mõista

oli see pilkane pimedus või valgus,

kust sa siia saabusid.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon