Mati Soomre 10. III 1944—14. VI 2015

 

 

Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta esmalt tõlkijana, tuues 1983. aastal „Loomingu Raamatukogu” kaudu inglise keelest meie keelde 2001. aasta nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid”. Tõlketöö viljadest ei saa koostada pikka bibliograafiat. See-eest võib öelda, et valik oli stiilne ja teosed nõudlikud. Muuhulgas võime tänu temale lugeda eesti keeles nii mõndagi David Herbert Lawrence’i, Aldous Huxley, Henry David Thoreau, Eugene O’Neilli ja Vladimir Nabokovi loomingust, aga ka ladina keelest tõlgitud „Carmina Buranat”.

Soomret köitsid tõlkimise juures eelkõige suurt keeleosavust nõudvad lingvistilised väljakutsed, mida näiteks pakuvad mõõdu ja riimiga luuleread. Nii on ta teinud paljudesse teiste poolt tõlgitud teostesse värsside tõlked. Tema magnum opus tõlkijana ongi luulet ja sõnamängu kõrgeimal tasemel ühendav Lewis Carrolli nonsensspoeem „Snargijaht”, mille eestindamisega ta sai briljantselt hakkama. „Aastaid olen selle juures käinud nagu kass ümber palava pudru. Nüüd andis üheainsa sõna selgitust palunud tuttav toimetajanna otsustava tõuke. Keerab aju mõnusamalt krussi kui mis tahes kärakas,” ütles ta 2009. aasta oktoobris selle poeemi tõlkimise kohta. Nauditav töö lausa lendas käes, aprillis 2010 oli tõlge kirjastusele üle antud.

Esmajärjekorras oli Soomre humorist ja luuletaja. Tema saavutusi ses vallas tasub otsida pseudonüümi A. Itskok alt. Mida kõike siit ei leia! Limerikke, palindroome, spoonerisme, kõikvõimalikke sõna- ja keeletrikke. Kõige tipuks kuuluvad A. Itskoki kontosse üks pikimaid palindroomsõnu kuulilennuteetunneliluuk, vokaal-koloss ööõie­oaeoaiaõuuiuauõu ja liite-lohe segunematustumislikustatavusenigi, mida Soomre presenteeris 31. mail 1991 ajalehes „Sirp”. Suure osa oma loomingust avaldas A. Itskok 1998. aastal ilmunud kogumikus „Algus on otsas”. 2009. aastal oli A. Itskokil valmis uus sõnamängude kogu „Keelesõlmed”, kuid see on tänini ilmumata.

„Keelesõlmede” käsikirjas leidub jutustus „Puder ja kapsad. Putra ar kāpostiem”, mis „tõestab” samatähenduslike ja samakõlaliste sõnade oskusliku kasutamise teel, et eesti ja läti keel on sugulaskeeled: „Paganal on ribid kui redel, naba kui seen või nui ja käpp kui kirves” vs „Pagānam ribas ir kā redeles, naba kā sēne vai nūja un ķepa kā cirvis”. 2013. aastal koos endast poole nooremate kirjanikega Paides, Oisus, Kohilas ja Raplas raamatukogutuuril käinud Soomre esitas seda jutustust suure menu saatel ka kuulajaskonnale.

Huumor oli Soomrele erakordselt vajalik. Seda näitab tema looming A. Itskoki ja mitme teise pseudonüümi all, seda näitab tema tegevus „Maalehe” naljakülje „Naeris” toimetajana, aga kõige eredamalt näitab seda fakt, et ikka ei saanud tal isu täis — aastaid ja aastaid saatis ta kogutud huvilisele seltskonnale „igatööpäevahommikust” e-ajakirja „Tüngal”. See oli lihtsalt e-kiri, väike maitsekas valik internetist leitud lustakat kraami. Paar anekdooti, paar pildikest, midagi enda värskest loomingust. Õun päevas hoidvat arsti eemal — paar muigamist või naeruturtsatust ei tule ka tervisele kahjuks. Kuni tänavu 1. aprillil saabus postkasti viimane „Tüngal”. Pärast seda — vaikus.

Kui heita pilk leksikoni lehekülgedele, näeme, et Soomre sündis Tallinnas, lõpetas 1958. aastal Tallinna 27. 7-klassilise kooli, 1962. aastal Tallinna Polütehnikumi tööstusettevõtete elektriseadmete erialal ja 1980. aastal Tartu Riikliku Ülikooli cum laude inglise filoloogina. Ta töötas elektrikuna, elektriinsenerina, mullatöölisena, siiditrükkalina, vabakutselise literaadina, keeletoimetajana ja toimetajana, oli aastast 1997 „Maalehe” toimetaja. Tõlkis proosat ja näidendeid inglise ning luulet inglise, ladina, saksa ja vene keelest. Oli 1992. aastast Tõlkide ja Tõlkijate Liidu asutajaliige ning Kirjanike Liidu liige, samuti EKL-i tõlkijate sektsiooni asutajaliige (2012).

Mati Soomrest jääb meile palju vahvaid mälestusi ja palju head tuju. Viimase eest hoolitsevad ka A. Itskoki raamatud.

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood

Külgpaneeli navigatsioon