Kroonikat

1. novembril peeti Tartu lokaalis „Vilde ja Vine” TarSlämmi hooaja esimene eelvoor, kust finaali pääsesid Joosep Vesselov ja Susan Kolde. Külalisesineja oli Valdur Mikita.

3. ja 17. novembril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

5. novembril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus päevakajalisi küsimusi.

6. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas kogumikku „Eesti novell”. Johanna Ross vestles koostajate Kajar Pruuli, Armin Kõomäe ja Maia Tammjärvega ning autorite Margit Lõhmuse ja Mart Kivastikuga.

6.—9. novembrini toimus kirjanike tuur „Sõnaränd”, mille käigus külastasid Jüri Kolk, Kätlin Kaldmaa, Peeter Sauter ja Mudlum Antsla linnaraamatukogu, Võrumaa keskraamatukogu, Põlva keskraamatukogu ja Räpina raamatukogu; Olev Remsu, Reet Kudu, Tarmo Teder ja Pille Õnnepalu Väike-Maarja gümnaasiumi, Lääne-Virumaa keskraamatukogu, Jõhvi keskraamatukogu ja Kiviõli linnaraamatukogu; Janika Kronberg, Maimu Berg, Kai Aareleid ja Piret Bristol Pühajärve raamatukogu, Valga kohvikut „Carl”, käsitöökoda Tarvastus ja Viljandi linnaraamatukogu; Veiko Märka, Loone Ots, Andra Teede ja Piret Jaaks Lääne maakonna keskraamatukogu, Kärdla päevakeskust ja Kärdla gümnaasiumi; Mait Vaik, Kerttu Rakke, Aime Hansen ja Ivar Sild Palamuse Oskar Lutsu gümnaasiumi, Jõgeva linnaraamatukogu, Lähte ühisraamatukogu ja Puhja raamatukogu; Heiki Vilep, Kerttu Soans ja Reeli Reinaus Saare maakonna keskraamatukogu, Aste raamatukogu, Pärnu keskraamatukogu ja Pärnu-Jaagupi raamatukogu ning Mihkel Kaevats, Triin Soomets, Kalju Kruusa ja Jelena Skulskaja Kivi-Vigala raamatukogu, Märjamaa valla raamatukogu, Türi ühisgümnaasiumi ja Koeru kultuurimaja.

7. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Hullunud Tartu Tallinnas” esinesid Philip Meersman Belgiast, Julie Easley ja Natasha Graham Suurbri­tanniast, Jaap Blonk Hollandist, Weronika M. Lewadowska Poolast ning vokaalimprovisatsioonide ansambel AFRA koosseisus Laura Põldvere, Ivi Rausi, Roomet Jakapi ja Jaan Malin ehk Luulur, keda kitarril saatis Mart Soo.

7. novembril esitleti Riias kohvikus „Nice Place” Guntars Godiņši lätindatud eesti rahvuseepost „Kalevipoeg”.

10. novembril toimus Tartu Kirjanduse Majas 5. sündmus popkultuurilise mälu uuringute sarjast „Psühhodisko konverents”, alapealkirjaga „West of the East”. Ettekandega esinesid Petar Pečur (Horvaatia) ja Aimar Ventsel, vaadati Jugoslaavia-Tšehhoslovakkia koostööfilmi „Visitors from the Galaxy / Gosti iz galaksije / Monstrum z galaxie Arkana” (1981).

12. novembril korraldas Eesti Kultuur­kapi­tali kirjanduse sihtkapital Kirjanike Liidu saalis oma infopäeva. Avasõnad ütlesid Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ja kirjanduse sihtkapitali esimees Tiit Aleksejev. Taotluste esitamist tutvustasid pearaamatupidaja Marika Pihl, projektijuht Simona Gassmann ja sihtkapitali liikmed. Aruandlusest kõneles järelevalvespetsialist Raili Jaanson.

13. novembril esitles Mika Keränen Tartu Ülikooli kunstimuuseumis oma lasteraamatut „Khaba ja Nebra”.

14. novembril tähistati Kirjanike Liidu saalis kirjaniku ja kirjandusteadlase Jaan Unduski 60. sünnipäeva konverentsi ja kirjandusliku kolmapäevaga. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Eesti Kirjanike Liidu konverentsil „Isiksusest ja ilmavaatest” esinesid ettekandega Cornelius Hasselblatt, Tiina Kirss, Ulrich Kronauer, Kristi Viiding, Eneken Laanes, Rein Veidemann, Piret Viires, Marek Tamm, Ulrike Plath ja Janika Kronberg. Liina Lukas, Michael Schwidtal ja Jaan Undusk esitlesid Balti Ajalookomisjoni ning ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühiselt välja antud kogumikku „Politische Dimensionen der deutschbaltischen literari­schen Kultur”.
Kirjanduslikul kolmapäeval „Sina, Undusk” esitasid luulet, proosat ja muusikat Adam Cullen, Asko Künnap, Mait Vaik, Erki-Andres Nuut ja Øyvind Rangøy.

14. novembril tähistati Tartu linna­raamatukogus tõlkija ja kirjastaja, poola kirjanduse vahendaja Hendrik Lindepuu 60. sünnipäeva Czesław Miłoszi värskelt ilmunud raamatu „Jahimehe aasta” tõlke esitlusega.
Samas avati Tartu linnaraamatukogus näitus „Poola kirjandus eesti keeles: Bernhard Lindest Hendrik Lindepuuni”. Näitusel on esindatud tõlkeraamatud umbes kolmekümnelt tõlkijalt eelmise sajandi algusaastaist praeguseni. Peale Bernhard Linde Biblioteegi ja Hendrik Lindepuu Kirjastuse väljaannete on välja pandud Lydia Skomorowska, Nora ja Jaan Kaplinski, Rutt Karemäe, Aleksander Raidi, Aleksander Kurtna, Aarne Puu jt eestindatud teosed. Näituse koostasid raamatukoguhoidjad Tiina Sulg ja Jaroslava Šepel.

15. novembril esitleti raamatupoes „Puänt” Eda Ahi luulekogu „Sõda ja rahutus” („Verb”). Autoriga vestles Doris Kareva.

15. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond välja Paabeli Torni auhin­na ja parima tõlgitud pildiraamatu auhinna võitjad. Paabeli Torni auhinna sai Kerti Tergem hollandi kirjaniku Edward van de Vendeli teose „Vali okaapi” eestindamise eest („Päike ja Pilv”, 2018). Kandidaadid olid tõlkijad Marju Roberts (Lara Williamsoni „Lihtsalt spagetipoiss”, „Varrak”), Riina Hanso (Maria Parri „Väravavaht ja meri”, „Eesti Raamat”), Kristina Uluots (Sarah Crossani „Õun ja vihm”, „Varrak”) ja René Tendermann (Nina LaCouri „Meiega on kõik korras”, „Päikese Kirjastus”). Pildiraamatu auhinna pälvis Ülle Kiivet rootsi kirjaniku Ulrika Kestere raamatu „Metsikud naabrid” tõlke eest („Koolibri”, 2018). Kandidaadid olid Margus Konnula (Martiņš Zutise „Ärajäänud avastus”, „Päike ja Pilv”) ja Hille Lagerspetz (Katri Kirkkopelto „Popi”, „Helios”). Auhinnad anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

15. novembril toimus Tartu linna­raamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, kus külaliseks oli raamatu „Minu Kuuba. Kaheksa kuud salsarütmis” autor Rain Urbsalu.

15.—25. novembrini Prantsusmaal Caenis toimunud Põhjamaade kultuurifestivalil Les Boréales esinesid Eestist Indrek Koff ja Tiit Aleksejev. Nad kohtusid lugejatega koolides ja osalesid koos ukraina-leedu kirjaniku Jaroslav Melnikuga vestlusringis „Quel genre littéraire pour quelle histoire?” Caeni Kaunite Kunstide Muuseumis. Indrek Koffi raamatu „Kirju koer” („Le jour où j’ai appris à voler”) avaldas 2018. a kirjastus „Passage(s)” ja Tiit Aleksejevi raamatu „Palveränd” („Le pèlerinage”, mõlemad tõlkinud Jean-Pascal Ollivry) kirjastus „Intervalles”.

16. novembril toimus Kirjanike Liidu saalis kirjandusõhtu „Poola kirjandus õilistab inimest”, millega tähistati teeneka poola kirjanduse tõlkija Hendrik Lindepuu 60. sünnipäeva. Poola luulet luges Lembit Peterson. Muusikat tegid Jaak Tuksam ja Tõun.

16. novembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas Linnar Priimäe raamatut „Minu Goethe” („Ilmamaa”). Musitseerisid Heli Vahing ja Oleg Davidovitch.

16. novembril pidas Guntars Godiņš Tartu Ülikoolis loengu eesti rahvalaulude ja „Kalevipoja” tõlkimisest läti keelde.

16. novembril oli Tartu linnaraamatukogus Põhjamaade kirjanduse nädala kirjanduskohvikus vaatluse all Karl Ove Knausgårdi kuueosaline elulooline intrigeeriv raamatusari „Minu võitlus”. Neljast eesti keeles ilmunud osast rääkis nende tõlkija Sigrid Tooming. Katkendeid romaanist luges Enn Lillemets. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Margit Oja.

19. novembril esines Doris Kareva Estonia Seltsi liikmeskonnale uues „Estonia” restoranis (endises „Estonia” talveaias) ettekandega „Luuletuse ilmumine” ja luges oma luulet.

20. novembri kirjanduslikul teisipäeval oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” külaliseks UNESCO kirjanduslinna resident Gabi Csutak (Ungari). Teda küsitles ja tõlkekatkendi esitas Kadri Pärtel, vestlust tõlkis Kriszta Tóth.

21. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Süütute puhastustuli” esinesid Kaur Riismaa, Jürgen Rooste ja Ivar Sild.
22. novembril esitleti Tallinnas Soome Instituudis kirjastuse „Galiani” välja antud mahukat saksakeelset Läänemere maade kirjanduse antoloogiat „Die Ostsee”, mis sisaldab teiste seas Jaan Oksa, Jaan Krossi ja Viivi Luige loomingut. Kõneles raamatu koostaja Klaus-Jürgen Liedtke, kes tutvustas ka Läänemere virtuaalraamatukogu projekti. Teda küsitles Eneken Laanes.

22. novembril loeti Eesti Draama­teatri „Esimesel lugemisel” Karl Koppelmaa näidendit „Roheline nagu laulaks”. Lavastajana juhendas Hendrik Toompere jr, lugesid Hendrik Toompere jr, Rein Oja, Laine Mägi, Kaie Mihkelson ja Karmo Nigula.

22. novembril kohtus Tartu linna­raamatukogu Annelinna harukogus noorte lugejatega taani laste- ja noortekirjanik Kenneth Bogh Andersen, kes on avaldanud üle kolmekümne laste- ja noorteraamatu: fantaasiakirjandust, õudus­lugusid ja ulmet. Eestis on kinolinale jõudnud tema populaarse superkangelase sarja „Sipelgapoiss” põhjal valminud filmitriloogia.

23. novembril anti Tartu Kirjanduse Majas üle Betti Alveri nimeline debüüdiauhind Triin Pajale (luulekogu „Nõges” eest) ja Raul Oreškinile (jutukogu „Kui ma vananen…” eest). Teised kandidaadid olid Hanneleele Kaldmaa (luulekogu „Oliver”), Kristel Algvere (luulekogu „Merehurmarohi”) ja Vootele Ruusmaa („Tavaline don Quijote”). Žüriisse kuulusid Lehte Hainsalu, Madli Lippur, Ly Seppel, Tiina Sulg ja Joosep Susi. Kõnelesid Berk Vaher ja žürii esindajana Joosep Susi, kava kandidaatide loomingust esitasid Siim Lill ja Rauno Alliksaar, esinesid auhin­na laureaadid.

23. novembril avati Tallinna Kirjan­duskeskuse A. H. Tammsaare muuseumis näitus „Malini maalikamber. 8 kirjanikuportreed”. Välja olid pandud Ilmar Malini portreed Artur Alliksaarest, Aleksander Suumanist, Paul-Eerik Rummost, Tiia Toometist, Jaan Kaplinskist, Daniel Palgist, Asta Põldmäest ja Hando Runnelist. Avamisega tähistati Hando Runneli 80. sünnipäeva. Juubilarist kõneles Rein Veidemann, Hando Runneli luulet luges Elisabeth Reinsalu.

23. novembril esitles Veronika Kivisilla Tallinnas Ühinenud Depoode Rongide­maal oma esimest proosakogu „Kuni armastus peale tuleb”. Esinesid autor, Jaanus Vaiksoo ning muusikud Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas.

23. novembril tähistati Kirjanike Liidu saalis ajakirja „Tallinn” 40. sünnipäeva, 20 aasta täitumist kirjastuse KPD tegut­semise algusest ja Svetlan Semenenko 80. sünniaastapäeva. Tervitussõnad lausus Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Sõna said Nelli Abašina-Melts, Eteri Kekelidze, Filipp Loss, Ain Toots, Roman Kallas, Galina Balašova, Vladimir Anšon, Valentina Kašina, Rein Veidemann, Arvo Valton, Maarja Kangro, Ilona Martson, Markus Saksatamm, Ljudmila Jelanskaja, Marina Tervonen, Paul-Eerik Rummo, Tatjana Verhoustinskaja ja Tatjana Burlakova. Õhtut juhtisid Maia Melts ja Aleksandr Lukjanov.

23. novembril avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Hando Runnel 80”. Näituse koostas raamatukoguhoidja Kaja Kleimann.

23.—24. novembrini toimusid Jõgeval Betti Alverile pühendatud 26. üleriigilised luulepäevad „Tähetund” teemal „Luuletajad kõnnivad kahekesi läbi unede ulgumerise ao”. Osales 18 kooliteatri­truppi üle Eesti peaaegu 300 osavõtjaga. Esitati luulelavastusi Doris Kareva ja/või Jaan Kaplinski loomingu põhjal. Lavastusi hindas Akadeemia koosseisus Doris Kareva, Merle Karusoo, Garmen Tabor, Märt Treier, Maarius Pärn, Jaak Allik, Margus Mikomägi, Toomas Lõhmuste, Martin Algus, Tarmo Tiisler. Esines ansambel The Swingin’ Sisters. Seekordsete luulepäevade grand prix’ pälvis luulelavastus „Sina pead kandma maailma” Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli esituses, juhendaja Aili Teedla.

24. novembril esines Doris Kareva Eesti Kultuuri Koondise kutsel Stockholmi Eesti Majas, kus tutvustas oma viimaste aastate loomingut ning rääkis eesti keele ja kultuuri olukorrast.

24.—25. novembrini toimus Helsingis Kaablitehases Mardilaat, kus Eestist osalesid Mika Keränen, Leelo Tungal, Kai Aareleid, Indrek Koff, Jaak Jõerüüt, Andrei Ivanov, Valdur Mikita ja Kaarel Tarand. Kirjanduskohviku tegevust juhatasid Tapio Mäkeläinen ja Imbi Paju.

27. novembri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitles kirjastus „Ji” Rene Windi romaani „Kui päris aus olla”. Kõnelesid (:)kivisildnik, Leo Luks ja Piret Bristol.

27. novembril esitleti Peterburis ajakirja „Zvezda” saalis kogumikku „Ime” („Чудо”), mis sisaldab Kalle Käsperi samanimelist romaani, Gohar Markosjan-Käsperi romaani „Memento mori” ja Kalle Käsperi luuletusi. Kõnelesid eessõna autor Andrei Arjev, luuletõlgete autor Aleksei Purin, kirjanik Aleksander Melihhov ja Kalle Käsper.

28. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Päikesepalve” esinesid Kirjanike Liidu saalis Doris Kareva ning muusikud Robert Jürjendal kitarril ja Madis Metsamart vibrafonil.

28. oktoobril arutleti Tartu linna­raamatukogu noorte pop-up-kirjanduskohvikus Nina LaCouri raamatu „Meiega on kõik korras” üle.

27. novembrist 1. detsembrini toimus Budapestis luule elava esitamise võistlus European Poetry Slam Champion­ship 2018, kus Eestit esindas Silver Sepp. Vaatlejatena olid kohal TarSlämmi ja tänavuse Luuleprõmmu Eesti meistrivõistluste korraldajad Sirel Heinloo ja Toomas Leppik, luuletaja Kristiina Ehin ja aukülalisena luuletaja Jaan Malin ehk Luulur.

30. novembril toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus ettekande „Kultuuripõiming ja jesuiidid: don Iñigo, don Quijote jt” pidas Rein Undusk.

30. novembril esitles kirjastus „Elusamus” Tartu Kirjanduse Maja raamatukogutoas Oliver Bergi luulekogu „Hallid toonid”. Autoriga vestles Mart Velsker, kontrabassil musitseeris Martin Kulla­maa.

30. novembril esitleti Tallinnas Jaani kirikus keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kogutud teoste I köidet „Kogu mu elu on advendiaeg”. Kolmeosalisena kavandatud teostesarja koostaja ja toimetaja on Arne Hiob, väljaandja kirjastus „Gallus”. Esitlusel said sõna piiskop Philippe Jourdan, Arne Hiob, Harry Liivrand ja Valve Raudnask. Musitseeris Vox Clamantis.

Õnnitleme!

18. detsember — Livia Viitol 65
25. detsember — Peeter Olesk 65
30. detsember — Aarne Puu 70

Hullunud Tartu 2018

8. ja 9. novembril toimus Tartu Kirjanduse Majas tänavune rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival „Hullunud Tartu”. Nagu ikka seisnes interdistsipli­naarsus selles, et kirjanduslike esinemiste kõrval pakuti vaadata kujutavat kunsti ja kuulata selle festivali puhuks kirjutatud muusikat. Festivali alapealkiri „Juubeldav” oli tänavusel Eesti juubeliaastal igati sobilik.
Eelmise festivali järel on kuraator Jaan Malinile siginenud rohkesti uusi tutvusi ja ka paljud vanad sõprussuhted on elavnenud. Just nendest pandigi kokku seekordne esinejaskond. Kunstinäitusel olid esindatud Elo-Reet Järv, Jüri Kask, Kaido Ole, Virge Jõekalda ja Ilmar Malin. Kirjanikest lõid kaasa vanad tuttavad Indrek Koff, Jan Kaus, Hasso Krull, Doris Kareva, Triin Soomets, Merle Jääger, Karl Martin Sinijärv, Eeva Park, Peeter Sauter ja Mehis Heinsaar. Korraldajate rõõmuks lisandus esinejate ritta Berit Kaschan.
Väliskülalistest astusid üles vanad sõbrad belglane Philip Meersman ja soomlane Esa Hirvonen. Neile sekundeeris jõuline poolatar Weronika M. Lewandowska. Vaimukuselt ja terasuselt pakkusid talle konkurentsi inglannad Julie Easley ja Natasha Graham, praegune Tartu kirjanduslinna resident ungarlanna Gabi Csutak ja kirjanduslinnast Nottinghamist pärit Jo Dixon. Tänavuse festivali üheks naelaks oli hollandlane Jaap Blonk — lavaluuletajate maailma koorekihti kuuluja esimene Eestis käik oli kahtlemata sündmus. Tõenäoselt mõjus meie lauljatele ja vokaalimprovisaatoritele virgutavalt ka Jaap Blonki õpituba, mille ta 8. novembril Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemias korraldas. UNESCO kirjanduslinnadele suunatud rahvusvahelise projekti Re:Vision raames toimus Tartus ka Nottinghami luuletaja Jo Dixoni juhendatud loovkirjutamise õpituba „Maa ja taevas”.
Festivali korraldasid Eesti Kirjanduse Selts ja MTÜ Kultuurikorraldus koostöös Turu luulefestivaliga „Runoviikko” ning Eesti Kirjanike Liiduga.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood