Kroonikat

1. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitles Peeter Kormašov kultuuriklubis Salong oma raamatut „Peatusest peatusesse”. Raa­matust luges katkendeid Maria Esko.

2.–3. juulini toimus Liivi Muuseumis Ees­ti Kirjandusmuuseumi kirjandus­tea­­duse XI suvekool „Maa sool ja nuti­põlv­kond: didaktilise pöörde otsingul”. Ett­ekan­dega esinesid Andrus Org, Maarja Vai­no, Indrek Lillemägi, Joosep Susi, Meri­lin Aruvee, Helin Puksand, Aija Sakova, Tiina Ann Kirss, Janika Päll, Ave Mattheus, Jan Kaus, Igor Kotjuh, Katre Talviste, Inga Sapunjan, Liisi Rünkla, Mari Niitra ja Katrin Kullo. Joosep Susi vestles luuletaja Joosep Vesseloviga ja Kris­ta Ojasaar Leonora Paluga. Ümarlaua arutelu kirjandusõpetusest ülikoolis juhtis Leena Kurvet-Käosaar.

6. juulil esitleti Vilniuses Leedu Kirja­nike Liidu hoovis ingliskeelset Baltimaade kir­jandusajakirja „No More Amber” (koos­tajad Berit Kaschan, Toms Treibergs, Marius Burokas). Esinesid kogumiku auto­rid Triin Paja, Kirils Ēcis, Svens Kuzmins, Giedrė Kazlauskaitė, Donaldas Kajokas ja Benediktas Januševičius. Õhtut juhtisid Marija Mažulė ja Toms Treibergs.

9. juulil toimus Kirjanduse Majas Eesti Ulmeühingu korraldatud üritus sarjast „Õhtud eesti ulmega”, kus Rait Piir tutvustas oma jutukogu „Hinged mõõga­teral”.

10. juulil toimus Kasepääl Vahur Afa­nas­jevi mälestusüritus „Katedraal Peip­sis”. Avakõne pidas Mare Sabolotny, ettekandega esinesid Leo Luks, Karl Martin Sinijärv, Priit Salumaa ja Veiko Märka, laulutervitusega esinesid Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar. Vestlusringis arutlesid Afanasjevi loomingu üle Mari Niitra, Mihkel Kunnus ja Kristjan Piirimäe. Toimus NAK-i avalik üldkoosolek, mida juhatas Contra. Musitseerisid Emma Johanna Lepasoo ja Grigori Rõžuk; Aapo Ilves, Jan Rahman ja Janek Kesselman; Naelravi ning Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd. Avatud olid näitused Vahur Afanasjevist ja tema loomingust ning Peeter Alliku illustratsioonidest.

10. juulil toimus Saaremaal Tagaranna kir­janduspäev. Festival algas Ringe talus, avasõnad ütlesid Maimu Berg ja Andres Tarvis, esinesid Anne Trei ja Reet Lõugas, avatud oli Aleksander Tarvise maalide näitus. Kulli talus esines Mehis Tulk, musitseeris Kurt Heiling. Anni talus esinesid Mudlum ja Katrin Pauts, musitseeris Andres Raag. Kipri talus esines Mihkel Kaevats, Betti Alveri ja Heiti Talviku luulet lugesid Diana Alt, Tanel Ting ja Julia Laffranque. Ninase rannakaitse­patareis toimus Mustjala muusikafestivali kontsert, kus esinesid Siim Aimla ja keelpillikvartett, vahepalasid esitas Maimu Berg. Rannaaugu sadamas esines Jürgen Rooste, musitseeris Siim Aimla.

15. juulil esinesid Kännukuke raamatukogu hoovis oma luulega Mait Vaik ja Villu Kangur.

17. juulil jagas Eesti Ulmeühing aasta­­­kok­kutulekul Estcon Stalkeri auhindu. Pari­­ma romaani auhinna pälvis Maniak­kide Täna­va „Laevakaitsjad”; parima jutus­tuse auhinna pälvis Manfred Kalm­­steni teos „Vampiiri­probleem ja selle mõne­tine lahen­dus”; lühijutu auhinna teenis Maniak­kide Tänava „Läbi valu ja vaeva” ning kogumiku auhinna „Eesti ulme XXI sajandil” (koostaja Raul Sulbi). Pari­maks tõlkeromaaniks tunnistati Liu Cixini „Pime mets” (tlk Raivo Hool), parimaks tõlkejutustuseks Neal Asheri „Tulnuk­arheoloogia” (tlk Jaana Talja) ja parimaks tõlkelühijutuks Kir Bulõtšovi „Päästke Galja” (tlk Rauno Pärnits).

17. juulil esinesid Arvo Pärdi keskuses luule- ja muusikakavaga „Vee ja valguse viis” Doris Kareva ja Robert Jürjendal.

21. juulil esinesid Nõmme raamatukogus Veronika Kivisilla ja Sirly Meriküll.

22. juulil esinesid Magasini Tänava Suvila kirjandusõhtul Joosep Vesselov ja Tõnis Vilu.

27. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitleti Wilfred Cantwell Smithi teost „Reli­giooni tähendus ja ots”. Vestlesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu juh­tis Indrek Peedu.

29. juulil vestlesid Magasini Tänava Suvila kirjandusõhtul Tuuli Tolmov, Mann Loper ja Mairi Laurik teemal „Mütoloogiate põimimise võimalustest, vaja­dustest ja eesmärkidest noortekirjan­duses”.

31. juulil toimus Aparaaditehases inter­aktiivne installatsioon „südaöine Autoportree”, kus esinesid tekstidega Joosep Vesselov, Kaisa Kuslapuu, Maris Pedaja ja Mari Pihl; maalide ja tekstidega Liisa Mudist ja Aliis Aalmann ning koreo­graa­fiaga Benjam Kankila ja Maria Iva­nova.

 

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood