Luule
August, 2018*
kohe kui sõnad ilmale lasta
hakkavad nad kuluma
kaitsekiht oksüdeerub
ent sõnade veatus
peitub nende ebatäiuses
kui nad pudenevad huulte vahelt
nagu juuksekarvad peast
ja tuul paitab
roostes rauda rannal
kui pea ongi pesa
siis alati ajutine
kuigi puur on mõeldud linnule
ei järeldu sellest
et lind on mõeldud puurile
*
öösel kell neli
helistab mulle minevik
tahab teada
kuidas mul läheb
kas ta suudab mind une pealt vihastada
ta on 90 tundi järjest üleval olnud
oma labürintides ringi tuhninud
tema katkendliku jutu tagant
kuulen kuidas kusagil lavasügavuses
ringleb lainetav vinüülplaat
kel on olnud ka paremaid päevi
minevik pole vastupidiselt mulle
hommikuga abielus
aga ma ei viitsi sellest numbrit teha
ära saa minust valesti aru, ütleb minevik
tema bravuuri taga on lihtne küsimus
mis ei peaks teda vaevama
tahaksin öelda:
poleks olnud üldse vaja helistada
aga pole kindel, kas tabaksin õiget tooni
*
meeldiv mõte: minna vaikimisi öösse
las jäävad relvad hädamere põhja
las ähvardavad jalgu neil
kes ennast kangelaseks arvavad
tegelik häda on muidugi selles
et öö ei vali meile sobivat ilma
öö ainus seaduspära on tulemine
olgu teeolud millised tahes
lihtsameelsus pole kunagi veekindel
jalgratas seisab sammaldunud kuuris
ja kuurivõti taskus
koos su telefoninumbriga
usuga vabasse aega ja tahtesse
usuga et rünnaku me ühist teed
mets paremalt
ja meri vasakult
hädakisa me ei tõsta
illusioonid on alati tasuta
tulistagem ööd vihmavarjuga
las lauale jäävatest tassidest
rüüpavad seierid
*
keegi pole öelnud
et peaks olema lihtne
keegi pole öelnud
et selle lause omaks peaks võtma
keegi pole öelnud
et selle lause vastu astudes
peaks oma šansse kõrgelt hindama
*
kuidas asetada õige sõna
õigesse kohta —
nagu lahendaks kolmemõõtmelist ristsõna
iga kast kui tuba
kust tuleb näha tervet maja
aga nagu teada
on maailmal veel ka neljas mõõde
mille kestuseks
on pidev kadumine
*
kui mõelda elust kui
olematuse ookeani
suubuvast jõest
siis mis oleks parem
kui hargneda deltaks?
