Luule
Detsember, 2018*
Vala oma jama
minu klaasi sisse.
Ära täna vala
enda omasse.
Las ma võtan Sinu.
Võtan Sinu jama.
Sina maga tasa
oma olemisse
sisse. Maga sisse.
Või, kui tahad, välja.
Kui Sa ükskord ärkad,
lammutame nälja.
Peekon. Muna. Pann.
Ockham. Vesi. Vann.
*
Ega me keegi ei tea,
mida me armastame.
Kui, siis, võib-olla,
keda.
Kindlasti mitte — miks.
Kas.
Küllap ka seda.
Kõiges kaunis ja kasvavas.
Eh. On ses valemis
püüdmatu iks.
Eks.
(X? x? onju x X!)
Numbrimõõt, õrjetu keks.
Sekstant joomari rüpes,
jõuline mahapeks.
Ega me keegi ei tea.
Mõned meist tunnevad kohe.
Võluvormelis püüdmatu tuline lohe
on hea.
Tema ongi me parim.
*
Üks jumal on juhtumisi
ridade vahele jäänud.
Juhtumisi
on juhtunud.
Kõik ne va elud ja käänud.
Kuhtumisi ja luhtumisi.
Kurbi öid, hüvi hommikuid, kõike.
On olnud tuhastumisi
ja puhtumisi.
Üks Jumal on.
Juhtumisi.
*
Kuumast suvest kurnatuna
kõlgub külmal taevaveerel
punamuna päikene,
ootab loojangut ja und.
Aga juba mitu päeva
ööd on lühenemas jälle.
Kes ei mõistnud puhata,
see ei saanud puhata.
Jõulud tulnud ju.
