Mart Kanguri luulet Loomingust nr 12

Foto: ERR

 

*

kas lõppudel ei tulegi lõppu?
kas mõni algus ei võiks
mõnikord alata?
lõpp lõpu otsa
lõputult
see on alatu
elu sa oled bitch
sinu naljad on kehvad
su lood etteaimatavad
elu võta ennast kokku
sa suudad enamat
aitab juba
neist lõppudest
millest on kujunenud
su firmamärk
rohkem algusi!
mis jäävad püsima
kasvõi üks algus
algatuseks
sobib hästi

 

*

üks uks sulgub
teine avaneb
õieti on tegu
pöörduksega
mis ei saagi sulgudes
mitte avaneda
ja avanedes siis vastavalt
yes you guessed it
mitte sulguda
nii et mis avanemisest
ja sulgumisest me räägime
on pöörlemine
ümber üheainsa telje
või ütleme võnkumine
üksainus võbin
avanemised-sulgumised
selle külgedeks või poolteks
ei ole õnne ega õnnetust
ei ole leidmist ega mahajätmist
ei ole ütlemist ega vaikimist
hakkan üha enam aru saama
et luuletaja ja filosoofina
olen ma see telg
tähendusetu tähejärg
millel ei ole õieti osa
siin teie inimtähenduste ilmas
mis on terAvik
teie sees
suunaga välja

 

*

kõnnin noateral
mida teie kutsute
maapinnaks
mõõga all
mida te nimetate
taevaks
visates tuld
mida te peate
sõnadeks
kuristikku
mida te kutsute
maailma hingeks

 

Rohkem Mart Kanguri luulet Loomingus nr 12

 

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood