Saapad, Dante ja Van Johnson
Märts, 2023
Foto: Sander Koit / ERR
Vahel ei taha midagi ja ei tea ka, kas see on hea tunne.
Mõtled sellel ajal – kas see on hea tunne?
Nagu oleks ja nagu ei oleks ka.
Käid raamatupoes.
Mõtled, kuhu minna?
Kuhugi võiks ju kõndida, ei viitsi tervet päeva vedeleda.
Läheks kuhugi, et oleks nagu mingi siht.
Vahel võib kõndida ka sihitult, aga alati ei viitsi.
Kuhu sa ikka Tallinnas sihitult lähed.
Pole seal, kuhu minna.
Kõnnid mööda promenaadi või?
Ma ei tea.
Vaevalt.
Tallinn on kuidagi igav linn.
Maal võid sihitult kõndida.
Kõnni lõputult.
Ainult kõnni.
No lähed siis raamatupoodi.
Kõnnid trepist üles.
Komistad peaaegu ühele naisele otsa.
Proovid nagu vabandada.
Nii möödaminnes.
Naine nagu väga ei taha vabandada.
Tundub mühkam.
Mühkameid on ikka palju.
Vaatad seal uusi raamatuid.
Mingi proosaluulekogu.
Selline geneeriline mõtteõhkamine.
Siis vaatad mingit raamatut veel.
Mõtled, et tore on ju neid kõiki lugeda, aga ei alati ei jaksa.
Kõnnid trepist alla.
Ostad kingaviksi.
Saapad vajavad viksimist.
Ei taha küll saapaid raisku lasta.
Hea, kui on ikka saapad.
Saapad on ilusad.
Jätavad korrektse mulje.
Hea, kui jääb korrektne mulje.
Siis pole kellelgi midagi ette heita.
Hea, kui pole kellelgi midagi ette heita.
Mis veel hea on?
Näiteks see on hea, et ise ei kirjuta õhkavat loodusluulet.
Võiks ju kirjutada, loodus on sümpaatne, aga see ei tundu nagu päris.
Ikka päris peab olema.
Või ei pea ka.
Kas loodusluule on päris?
Nii ja naa.
Oleneb vist, kuidas tehakse.
Aga saapad?
Saapad on ok.
Väga meeldivad saapad.
Kuigi raamatupoest tagasi kõndides nagu hakkas kanna juures midagi tunda andma, nagu midagi kraapis.
Ei taha küll, et saapad kanna katki kraabivad.
Eks siis vist tuleb uued saapad osta.
Sellele muidugi kulub jälle raha.
Samas millele muule sa ikka raha kulutad.
Kunagi jah, juhtus ju ka selline asi, sõbral olid saapad.
Tahtsin endale.
Sõber vist kauples, ei tahtnud niisama anda.
Usun, et kannan seda nüüd endaga siiani, et ta anda ei tahtnud niisama.
Niisama peaks ikka andma.
Tahtis vahetust.
Vahetasin siis saapad Dante Põrgu vastu.
Polnud head saapad.
Eks nad vanad ka, tallad olid kulunud.
Väga halvad saapad.
Väga libedad olid.
Vist oleks nende tõttu isegi surma saanud.
Edevus, eks, siit moraal.
Polnud vist hea vahetus.
Eks tuleb teha omad järeldused.
Või oli ka, sest Dante sai ju uue osta.
Eks saapadki, kuigi seekord veel ei ostnud.
Polnud siis neid rahasid.
Nüüd on rahad.
Nüüd on rahad peale tulnud.
Nüüd ilmus juba eesti keeles ka Dante Paradiis.
Kõik nüüd ilmunud: Põrgu, Purgatoorium, Paradiis.
Ausalt öeldes Paradiis meeldib kõige rohkem praeguse seisuga.
Peaks tegelikult teised ka uuesti üle lugema.
Paradiis nagu äkki andis võtme kätte.
Ikka on hea maailmakirjanduses kodus olla.
Annab kohe hea tunde.
Kõnnid kaubamajas.
Komistad naisele otsa.
Sina vabandad.
Naine ei vabanda.
Mõtled: küll on mühkam.
Pärast mõtled, vaevalt ta Dantet lugenud on.
Vaevalt teab üldse, kes Dante on.
Vaevalt et üldse teada tahab.
No tsiteerime siis mõne värsi Dantelt.
Kas pole ilus.
Vot see on ilu.
Geomeetriline ilu.
Mis siis veel mõtlesin.
Nii et siis saapad.
Ilusad riided on muidugi ju head.
Jätavad korrektse mulje.
Kuulsin ükspäev noorukeid rääkimas.
Üks ütles: mulle ikka meeldib ülikonnaga käia.
Teine: mulle ka meeldib.
Lõpuks noorukitest ühel olid toas päikeseprillid ees.
Kanepit suitsetati.
Mõtlesin, et ütlen tuppa astudes: kas sa oled mingi Van Johnson või.
Niimoodi ütles Seinfeldis Uncle Leo, üks paremaid tegelasi seal, Jerry Seinfeldile, kellel olid siseruumides päikeseprillid ees: sa oled mingi Van Johnson või.
Ega ma sellest aru ei saanud.
Hiljem guugeldasin.
Van Johnson oli keegi obskuurne filmistaar 30-ndatest vms.
Lähed ütled tänapäeva noorukile, kas sa oled mingi Van Johnson.
No ega ta aru ei saa.
Lähed toast välja. Noored omavahel: wtf.
Mis see veel oli. Sellised asjad on muidugi naljakad.
Nii et saapad, Dante ja Van johnson.
