Ärkveloleku uni

Heljo Mänd

 

 

*

Reetmisel ei ole reeglit.

Kord marsivad sõnad

end sõjaväeks,

kord lendavad

ööliblikatena tuppa.

Pööran külge.

Püüan magada.

Und ei tule.

 

*

Süda häälitses

nagu vastsündinu.

Andis endast märku.

Ta oli maganud

üheksa kuud

ülekohtu lootevees.

Nüüd oli voolanud vesi

ta silmadelt ära.

Ümberringi roomasid ussid

õunapuu õites,

õgisid sõnatult õiglust.

 

*

Sõnajalametsad mühavad

siin- ja sealpool aknaklaasi,

minu koduhaldjate pärusmaa.

Roheline ja leheline,

poolelijäänud unenägudest ussitatud,

aga kasvujõuline,

päeva edasiviija homsesse.

Koduhaldjate nõiad

ravitsevad haigeid unenägusid,

võtavad neilt ära hirme,

saadavad nende sisse sipelgaid

viima alandlikkuse hingust

2015

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood