JAAN ISOTAMM 19. X 1939—2. VI 2014

Mina Johnny B

minevikus myyriga poksija

ja pea lõhkuja vastu tohutut myyri

nyyd sellesama myyri varjus istuja

ja selja sygaja vastu myyri

tulevikus myyri harjal troonija

tähtis vastik ja paks

Nõnda kõlab üks luuletaja Johnny B. Isotamme poeetiline enesemääratlus, kirjutatud kunagi tema luuletamise kõrgajal 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Mõnes teises enesekõnetuses tolsamal ajal saadab ta end kui värisevakäelist sininina küll pensionile, kuid tõsiasi on, et veel hiljaaegu Johnnyga kohtunuil jäävad ikka kõrvu kaikuma tema ütlused kui noore sõnni möiratused.

19. oktoobril 1939 Tartus sündinud Jaan Isotamm ei mahu kuidagi juba olemasolevatesse raamidesse. Mässumeelne ja trotslik vastumõtleja on ta ikka olnud, kuid rahvuslike aadete kandmise pärast seitse aastat vangistust Mordvas ei vorminud temast tüüpilist dissidenti, kuigi ta hiljem kuulus Eesti Endiste Poliitvangide Liitu ja Eesti Õpilasvabadusvõitlejate Liitu. Osavõtt käsikirjaliste almanahhide koostamisest ja luuledebüüt Johnny B. Isotamme nime all neljamehekogus „Närvitrükk” (1971) ning sellele järgnenud „Tekstiraamat” (1972) tõid ta kirjanike hulka, kus individuaalne talent ja isikupära pole mitte üksnes soositud, vaid suisa vältimatud. Jaan Isotammest sai varakult legend juba eluajal, millele ilmselt aitas kaasa KGB mahitatud aktiivsest kirjanduselust kõrvalejätmine. Äraelamiseks hädavajaliku leivateenimisega eri ametites, kõige pikemat aega öövahina, kaasnes pidev eneseharimine, mis tõstis Jaan Isotamme rahvuslikult meelestatud haritlaste hulgas erudeeritud autoriteedi staatusesse. Nii on loomulik, et kui uue iseseisvusaja eelõhtul taastati Tartus ajakiri „Akadeemia”, sai temast pikaks ajaks toimetuse liige, kelle teened on eriti hinnatavad ajalookirjanduse faktilise täpsuse vallas. Jaan Isotamme huvidest ja kiindumustest kõnelevad muu hulgas sellised tema tõlgitud autorid nagu Nikolai Berdjajev, Nikolai Danilevski, Boriss Meissner, Max Weber, Heikki Ylikangas, ta on koostanud raamatu Erik Udamist „Mees, keda ei murtud” (2001) ning toimetanud Jaan Roosi „Läbi punase öö” kõik köited. Eesti biograafika ja memuaristika suurepärase tundjana oli ta raamatusarja „Eesti mälu” üks peamisi nõustajaid. Kuni viimase ajani tegeles Jaan Isotamm entusiastlikult eestlaste isikuloolise andmebaasi loomise ja täiendamisega.

Eesti Kirjanike Liidu liikmeks sai Jaan Isotamm alles 1992. aastal. 1990. aastatel Eesti Kirjanduse Seltsi taastamise eest seisnuna valiti ta hiljem selle auliikmeks. Johnny B. Isotamme luule paremikku koondab kogu „Mina, Johnny B.” (1999) ning tema hääl jääb igavesti meile kostma 2012. aastal sarjas „Kirjanike hääled” ilmunud luuleplaadil „Puhka rahus, Johnny B!”.

Jaan Isotamm oli suur rahvuslane, kuid mitte end tribüünil näitav, vaid pigem rohujuure tasandil, seal, kust toitub kõik kasvav. Ta oli hingelt romantik, ent sedagi mitte deklaratiivsel moel, vaid kui mees, kes ajuti unustas kõik maise maailma mured ja astus iga poliitilise korra ajal kompromissitult igasuguse silmakirjalikkuse vastu. See oli otsustav hoiak ka sõprade ja seltskonna valikul — kelle osaks said soe pilk ja sõna, kelle saatuseks jäi kindel eitus.

Hüvasti, kallis sõber Johnny B.

Ajakiri „Akadeemia”

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjanike Liit

Karl Ristikivi Selts