Kroonikat

Aprill, 2013

 

1. veebruaril avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus 2012. aasta 25 kaunimast raamatust ja 5 kaunimast Eesti lasteraamatust.

1. veebruaril esines Tallinna Keskraamatukogus Kätlin Kaldmaa, kes tutvustas põhikooli õpilastele tõlkija tööd.

4. veebruaril korraldati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar — murdeluule hommik. Adsoni loomingust rääkis ja muusikat tegi Lauri Sommer. Ürituse korraldas Õnne Kepp. (Teade ürituse toimumisest 4. jaanuaril eelmises numbris oli eksitav. Toimetus palub vabandust.)

5. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Majas prantsuse õhtu, kus esinesid tõlkijad Helle-Iris Michelson, kes tutvustas oma raamatut „Prantsuse pasjanss”, ja Merike Riives, kes kõneles peatselt ilmuvast provansi luule antoloogiast.

6. veebruaril arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi.

6. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek ja ÕES-i raamatukogu deponeerimisakti allkirjastamine. Ettekande ÕES-i raamatukogust läbi aegade tegi Kersti Taal.

6. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Aasta seiklus 2012” kõnelesid Kirjanike Liidu saalis reisikirjandusest ja reisimisest Mart Kivastik, Marko Matvere ja Tiit Pruuli. Kuulutati välja Aasta reisiraamat 2012, milleks osutus Mart Kivastiku „Vietnami retsept” ja Aasta Seikleja 2012, kelleks nimetati Timo Palo.

6. veebruaril toimus Jaan Malini eestvõttel Tartu klubis „Kink Konk” luulevõistlus TarSlämm, kus oma loomingut esitasid Erkki Luuk, Sten Õitspuu, Priit Kaare jt. Finaali pääsesid Kaidi Kangur ja Rauno Kivi. Külalisesinejaks oli Triin Soomets.

11. veebruaril esitleti Soome saatkonnas Tallinnas Olavi Paavolaineni teose „Sünge monoloog. Päevikulehekülgi aastaist 1941—1944” tõlget eesti keelde (Eesti Keele Sihtasutus). Sõna said raamatule eessõna kirjutanud Soome välisminister Erkki Tuomioja, järelsõna autor Mart Laar, raamatu kirjastaja Toomas Väljataga ja teose tõlkija Piret Saluri. Katkendeid luges Ivo Uukkivi, tervitussõnad ütles Soome Vabariigi suursaadik Aleksi Härkönen.

12. veebruaril oli Tartu Kirjanduse Majas Imbi Paju autoriõhtu „Kirjanik ütleb: psühhoajalugu”.

13. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Sõna jõud” kõneles Kirjanike Liidu saalis raamatu „Sõna jõud” autor Mikk Sarv.

13. veebruaril toimus Kännukuke raamatukogus üritus sarjast „Писатель пришел в гости к нам”. Vene keelt emakeelena kõnelevate gümnaasiuminoortega kohtus Andrus Kivirähk, vestlust juhtis Igor Kotjuh.

14. veebruaril korraldati Tallinna kohvikus „Sinilind” „Lämbe lembeluuleõhtu”, kus osalesid Eda Ahi, Maarja Kangro, Veronika Kivisilla, Kristel Mägedi, Birk Rohelend, Tuuli Velling, Kalju Kruusa, Asko Künnap, Marko Martinson ja Kristo Mägi, Meelis Oidsalu, Sulev Oll, Kaur Riismaa, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Siim Aimla ja Ara Yaralyan.

14. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu vestlusõhtu külaliseks raamatu „Minu Keenia: rääkimata lugude maa” autor Janika Tamm. Õhtu toimus koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

14.—16. veebruarini osalesid Igor Kotjuh ja Andra Teede Minskis Mihhas Streltsovi nimelisel II kirjandusfestivalil „Luuletused asfaldil” (Вершы на асфальце).

15. veebruaril tegi Heli Susi Torupilli raamatukogus ettekande Aleksandr Solženitsõni loomingust, loeng oli Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti PEN-i korraldatud sarjast „Keelatud raamat”.

19. veebruaril anti Kirjanike Liidu saalis Enn Nõule üle Jaan Krossi nimeline kirjandusauhind romaanitriloogia „Vabariigi pojad ja tütred” eest. Sõna said Jaan Krossi sihtasutuse juht Tõnis Arro, auhinnakomisjoni esimees Jaan Undusk ja laureaat Enn Nõu. Kõlasid katkendid romaanitriloogiast.

19. veebruaril esitles Tartu Ülikooli kirjastus Tartu Kirjanduse Majas raamatut „Andres Ehin: Täiskui”. Kõnelesid Külliki Kuusk ja raamatu koostaja Arne Merilai.

20. veebruaril kuulutati välja Virumaa kirjandusauhinna 25. laureaat, kelleks sai Mihkel Mutt romaaniga „Kooparahvas läheb ajalukku“.

20. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval tutvustas Lehte Hainsalu Kirjanike Liidu saalis oma veel ilmumata luulekogu „Maailm möödub”. Kaasa tegid Anu Lamp, Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann.

20. veebruaril esitles Ilmar Vananurm Pääsküla raamatukogus oma luulekogu „Ei ole kunagi hilja”.

22. veebruaril toimus Tallinna Keskraamatukogu kõrval mobiilses raamatukogus Paul Pajosi romaani „Revali narrid detektiivid” esitlus.

22. veebruaril pidas Igor Kotjuh Haapsalu raamatukogus Läänemaa raamatukoguhoidjatele loengu kaasaegsest vene kirjandusest.

22. veebruaril esines Luulur Bukarestis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistanud pidulikul pärastlõunal. Juhan Liivi, Maarja Kangro ja Asko Künnapi luulet lugesid EV aukonsul Ingrid Cristea Vendelin, näitleja Simona Gherman ja luuletaja Peter Sragher.

23. veebruaril esines Luulur Performance Poetry Series avaüritusel Bukarestis.

25. veebruaril kõneles Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis „Postimehe” kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits, kes tutvustas ja soovitas uudiskirjandust.

27. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Luuletajad: põgenemine kontorist” lugesid luulet Igor Kotjuh ja Ain Kaldra, muusikat tegid Erki-Andres Nuut ja Spice Mouse.

28. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogus näitus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominentide teostest koos riigikogulaste arvamustega loetud raamatutest.

28. veebruaril näitas filmitegija Väino Valdmann Tartu Kirjanduse Maja vinoteegis filme Henn-Kaarel Hellatist. Oma elust ja loomingust kõneles Henn-Kaarel Hellat.

28. veebruaril esines Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas Andrus Kivirähk, kellega vestles P. I. Filimonov. Kõneldi Kivirähki raamatu „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” venekeelsest väljaandest.

28. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Lewis Carrolli „Alice imedemaal”. Vestlust juhtis Annika Aas.

Õnnitleme!

 

4. märts — Mart Kivastik 50

8. märts — Ann Must 60

22. märts — Erik Tohvri 80

 

Estica

 

Prantsuse kirjastus „Gaïa Editions” avaldas Jean-Pascal Ollivry tõlkes Indrek Hargla romaani L’énigme de Saint-Olav („Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”).

Tänavune Aino Kallase nimeline auhind anti kirjanik Maimu Bergile. Auhinda annab välja Soome Viro-säätiö. Auhind antakse üksikisikule või kollektiivile, kellel on märkimisväärseid teeneid Eesti—Soome kultuurisuhete edendamisel. Varasematel aastatel on Aino Kallase auhinna saanud näiteks Rein Veidemann, Kulle Raig, Sirje Olesk jt.