luule
Mai, 2015
Jõgi
Rändasin lastega jõe äärde
ja jõgi voolas teistpidi,
mitte sinna,
kuhu mäletasin vett voolavat
selles tumekäänulises jões
kus õppisime vennaga ujuma
nendesamade kallaste vahel
kus püüdsime purgiga lepamaime
liikus vesi tagurpidi üle sammaldunud koolmekivide
ikka ühtmoodi vulisedes
voolas ära allikate algusesse.
*
Halvas unes saime kokku kuskil mädasoos.
Laukad peegeldasid valgust.
Hirm meid hoidis koos.
Hirm, et üks meist ärkab sellest uneloost
kuigi lubasime, et kui upume,
siis koos.
Et ei haara kinni
udusilla talast
isegi kui muda mulksub kõrgemale jalast
selles unes, enne päeva algust…
Kokkulepped
Kui sina teed kerise,
toon mina leilikivid.
Kannan kokku
Piusa lättest.
Et kui viskad,
siis säriseb.
Et kui heidad,
siis heliseb.
Sinu keris,
minu kivid.
Võtab viha vihatagi.
Valuta valmis teeb õhtase hõngu.
Sinu keris.
Minu kivid.
Sätib sängi meil päripäeva
öölendude rajale.
*
vikatit luisates
õpetas ema:
tuleb mõelda end kahemeetriseks,
alla selle jääb väheks,
lõikad niites jalad alt
endal ja teistel
ja ära sa vaata selja taha enne,
kui lookaar maas
ega pea me muretsema välja lindude pärast
nemad lähevad oma teed
juba siis, kui seinalt vikati võtad
tõusevad nad lendu
teades, et me tuleme kahemeetristena
niitma kõrget heina,
enne kui udu maa pealt kaob
ja kõrs kõveneb
Küsimus Jesperile, neljakuusele
Sina tuled sealt.
Mina lähen.
Ütle, kuidas oli.
Ütle enne,
kui unustad.
Ütle nutu ja naeratusega,
anna aimu enne oma esimest sõna,
aita meil mõista
oli see pilkane pimedus või valgus,
kust sa siia saabusid.
