Sõnum / Kask jt. luuletusi
Aprill, 2014
Sõnum
Viinamarjaväät,
rohkem õhus kui maas.
Lehed ulatuvad kõikjale
nagu kõiksusesse.
Jumala jäljed jätavad
lehetähtedesse
veripunase sõnumi,
mida veerin aeglaselt kokku.
Kask
Mu aias ei ole kaske,
ei saagi olla.
Kase otsaesisel
on hävitaja märk.
Kask laulab suve surnuks,
kui suvi on alles noorkuu
ja kõnnib mööda taevarohtu,
täis kasvuväge.
Koer
Mõnikord on puul
koera silmad
ja mina olen
tema peremees,
kuigi ka vastupidi
on võimalik —
mina liputan talle saba
ja tema on minu isand,
peos mu loitsud
ja neljapäevased
südaöökäigud ristteele.
Salapalved,
mida ta möödaminnes täidab
või jätab täitmata.
Koha
Märtsis muutun ma
rahutuks,
aprillis olen juba pöörane.
Puudutan maailma
nagu televiisorinuppu,
keeran end puu-lainele,
kuulan koha
puhkemata pungades.
Silitused
Öös on võrkkiige kergust.
Laman une käte vahel,
hellitused ümberringi.
Kasvan ise hellituseks,
hellitusepuuks.
Hommikul võib
minust võtta
silitusi
kümne peoga.
