• Arhiiv 01.06.2023

    Juhan Viiding „Pilt”
    Looming nr 2, 1987

    merle

  • Arhiiv 01.06.2023

    Taavi Eelmaa kangelastegu

    merle

    Taavi Eelmaa: „Unekoridor”.
  • Arhiiv 01.06.2023

    Vanaeided pudenevad siis, kui nad on valmis

    merle

    Jelena Skulskaja: „Ga Dong Tao”.
  • Arhiiv 30.05.2023

    Kui ei kirjuta, siis ei näe

    merle

    Juhan Hellerma: „Maailmaõhetus”.
  • Arhiiv 30.05.2023

    Kuidas jutustada juba jutustatut?

    merle

    Mehis Heinsaar: „Kadunud hõim”.
  • Arhiiv 29.05.2023

    Südamest tulev naer on vabaduse heli

    merle

    Berit Kaschani kolmas luulekogu „Täna piisab vähesest” (2022) on vaheldusrikas nagu elu ise, tulvil lusti, nukrust, narrust, naeru ja keelemängu. Palusin Beritil rääkida lähemalt eelmisel aastal ilmunud luulekogu koostamisest, tööst biblio­terapeudina, loomeprotsessist ja enesetajust luuletajana ning vaadetest kirjandusele. Mõtteid vahetasime puhanguti meili teel, peamiselt jaanuaris.
  • Arhiiv 25.05.2023

    Piret Põldver loeb oma luuletuse Loomingust nr 5. Kaasa teeb Roomet Jakapi. Video: Illimar Ploom

    merle

  • Arhiiv 23.05.2023

    Kirjanik loeb. Andrei Ivanov

    merle

    Kümmekond aastat tagasi, kui mitte varem, ütles Mihhail Šiškin ühes intervjuus, et ta pole enam ammu lugeja. Aga mina loen, ja loen üle – isegi seda, mis mulle noorena meeldis: Maj Sjöwalli ja Per Wahlööd, Simenoni, Doyle’i, eelmisel aastal lugesin pojale ette Tolkieni „Sõrmuse Vennaskonda”, jõudsime Rivendellini ja jäimegi sinna.
    Kuigi mul on olnud ka üks sünge periood (1997–1998), kaks aastat ei lugenud ma üldse midagi ja peaaegu kõik, mis olin seni läbi lugenud, kattus tahmaga. Ja siis, nagu ma praegu seda mäletan, 1999. aasta kevad, kõnnin Kopenhaagenis ringi, näen raamatupoe aknal raamatut „The Active Side of Infinity”, ostan selle ja loen ühe hooga läbi… ja tunnen, kuidas elu minu juurde tagasi pöördub, kõik mu sees läheb tasapisi tasakaalu tagasi, ma toibun, naeratan seesmiselt. Ma vedasin seda raamatut igale poole kaasa, lugesin pargipinkidel, rongides ja bussides, isegi oma Taani onukese juures külas olles, kui ta lauda kattis, süvenesin ma lugemisse, ta küsis kadedusega: „Misasja sa seal loed ja muudkui itsitad?” Ma ütlesin, mida ma loen, ja ta hakkas vastikult naerma: „Hahaa!…
  • Arhiiv 15.05.2023

    Looming 5 2023

    merle

    Piret Põldver | *Ma lõikasin endale peegliga näkku sügava haava jt luuletusi
    Rainer Maria Rilke | Reekviem
    Lilli Luuk | Lõuna-Eesti kuninganna
    Mirjam Parve | Aasta varem / Aasta hiljem jt luuletusi
    Maarja Kangro | Eberhardi peer
    Erkki Luuk | Mets / Mets 0 / Mets 1 / Kodu
    Ave Taavet | Kasukas / Konsultatsioon
    Mihkel Truman | Mis jääb meie päevist ajalukku? jt luuletusi
    Wimberg | Külvaja tasu
    Merlin Kirikal | Vahehetk
    Kirjanik loeb. Andrei Ivanov
    Berit Kaschan / Maarja Pärtna | Südamest tulev naer on vabaduse heli
    Mehis Heinsaar | Ühe maagilise luule-vabriku lugu
    Hasso Krull | Taimede mõtted (kui kõik on kaduv, siis kaob ka kaduvik)
    Leena Käosaar | Ilukirjanduslike lugude taastulemisi 2022. aasta proosas
    Krista Kumberg | Lastekirjanduse rindel muutuseta
    Elo Viiding | Tema suhe äraolnud tulevikuga
    Elo Viiding | Taavi Eelmaa kangelastegu
    Priit Põldma | Rännud ja seisakud
    Aija Sakova | Kui ei kirjuta, siis ei näe
    Heili Sepp | Vanaeided pudenevad siis, kui nad on valmis
    Saara Liis Jõerand | Kuidas jutustada juba jutustatut?
    Kroonikat
    Looming 100
    Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid
    Ilukirjanduse tõlkevõistlus

  • Arhiiv 05.05.2023

    Kroonikat

    merle

    3. aprillil anti Tallinna Keskraamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Kullakallis kass” eest.

    3.–14. aprillini tähistas Tartu Linnaraamatu­kogu 110. sünnipäeva kultuuriprogrammiga keskkogus ja kõigis harukogudes. Toimusid kohtumised Doris Kareva, Marju Kõivupuu, Ilmar Tomuski, Lauri Räpi, Heiki Ernitsa ja Janno Põldmaga. Lugemissoovitusi jagasid Raimu Hanson ja Joanna Hoffmann. Esitleti kirjanduslikku teejuhti „(Linna)kirjanduslikud uitamised Tartus”. Avati väljapanek „Raamatukogu inspireerib  raamatukoguhoidja loob”. Aset leidis ka Hedvig Hansoni kontsert ning Kristiina Ehini ja Silver Sepa luule ja laulude õhtu „Janu on kõikidel kaks”. 12. aprillil tähistati laste- ja noortekirjanduse päeva ning toimus konverents „Peegeldav ja peegelduv laste- ja noortekirjandus”, kus esinesid ettekandega Kai Karell-Narrusk, Jaanika Palm, Triin Lees, Siim Lill, Krista Kumberg, Liis Tõntson, Mihkel Kunnus, Ave Mattheus, Ene Sepp, Mari Niitra, Jaan Aru, Inger Klesment. 14. aprillil toimus haridus­ministeeriumi saalis kõnekoosolek „Kultuur, piirid, identiteet”, kus pidasid ettekande Daniele Monticelli, David Vseviov, Johanna Ross ja Paavo Matsin. Toimus kirjanike vestlusting, milles osalesid Paavo Matsin, Heidi Iivari, Merca ja Mart Kivastik, vestlust juhtis Janika Kronberg.

    4. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Bristol oma raamatut „Pärast meie aega”. Autoriga vestles (:)kivisildnik.

    5. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitleti kogumiku „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes” IV köidet. Triin Paja ja Kristjan Haljak lugesid luuletusi originaalis, tõlkeid ja muusikalise katkendi lavastusest „Torm” esitasid teatristuudio Poeesia Sõpruskond õpilased. Õhtut juhtisid Igor Kotjuh ja Jelena Skulskaja.

    6. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatu­kogus kohtumine „Kirjanikud keskpunktis”, kus vestlesid Meelis Friedenthal ja Mehis Heinsaar.

    11. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus vestlusõhtu, kus olid vaatluse all Pavel Florenski, Vladimir Solovjovi ja Semjon Franki teosed. Vestlusringis osalesid Orest Kormašov, Peeter Torop ja Erle Nõmm, keskustelu juhtis Siim Lill.

    12. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Artur Alliksaare 100. sünniaastapäeva. Alliksaare loomingust rääkisid Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv, luulet esitas Jaan Malin. Juubilari vaimus improviseerisid Luulur ja Una Corda duo.

    13. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu viis uut liiget.

    14. aprillil toimus Tallinna Keskraamatukogus noortekirjanduse päev „Noor loeb”. Anti üle Margus Karu nimeline noortekirjanduse auhind, mille pälvis Koidu V. G. Ferreira romaaniga „Kui armastus külmutab südame: Väljavalitu” eest. Lisaks kuulutati kolmes kategoorias välja auhind „Noor loeb”. Eesti autori noorteromaani kategoorias pälvis auhinna Mann Loper romaani „Inglite linn” eest, parima eesti keelde tõlgitud noorteromaani auhinna pälvis Adam Silvera teos „Lõpus surevad mõlemad” (tõlkinud Bibi Raid) ja parima kaanekujundusega noorteromaaniks tunnistati Meelis Krafti „Tiuhkamäe” (kujundanud Lilian Vuks-Ivanov).

    14. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmeõhtu, kus Miikael Jekimov esitles oma raamatut „Celestaali varjud”. Autoriga vestles Raul Sulbi.

    14. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis tõlkijate sektsiooni aastakoosolek.

    14.–15. aprillini toimus Tartus Artur Alliksaare 100. sünniaastapäeva konverents „Tuleb ingel ja puudutab vett”. Esimesel konverentsipäeval Eesti Kirjandusmuuseumis ütlesid avasõnad Urmas Klaas, Piret Voolaid ja Berk Vaher. Ettekandega esinesid Karel Leet, Margit Mõistlik ja Kristi Metste. Avati näitus „100 pühendatud sõna”, mille on koostanud Kersti Teenu ja Kristi Metste, ning toimus tudengite vestlusring „Ahvid ei ole sugugi nii suured banaanisõbrad, nagu loomaaia direktriss värisedes valetab”, milles osalesid Rahel Ariel Kaur, Lisanna Lajal ja Morten Made. Teisel konverentsipäeval TÜ raamatukogus esinesid ettekandega Arne Merilai, Maria-Kristiina, Rebekka ja Mihhail Lotman, Hasso Krull, Tiit Hennoste, Mart Velsker, Viiu Härm ning Guntars Godiņš. Vestlus­ringis „Ulmeline Alliksaar” osalesid Andrus Org, Riina Oruaas ja Jaak Tomberg, vestlust juhtis Joosep Susi. Konverentsile järgnes koosviibimine „Õhtu õhtute eel” Ülikooli Kohvikus, kus esinesid ansambel Naelravi, Viivi Luik, Enn Lillemets, Arne Merilai, Heilo Aadla, Kristiina Ehin jt. Konverentsi korraldasid TÜ eesti kirjanduse õppetool ja Eesti Kirjandusmuuseum.

    15.–29. aprillini osales Jaan Luulur Malin Ungaris Balatonfüredi tõlkijate majas toimunud rahvusvahelises luuleprojektis. Koos viie euroopa luuletajaga esineti 17. ja 28. aprillil Balatonfüredis, 18. aprillil – Balatonalmadis, 19. aprillil Veszprémi ülikoolis ja 27. aprillil Hegyestüs.

    17. aprillil toimus Tallinna Keskraamatu­kogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas kohtumine Olga Titovaga.

    18. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus Eesti Kirjanduse Seltsi 2022. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolek. Doris Kareva andis ülevaate luulest, Leena Käosaar proosast, Siret Campbell näitekirjandusest, Kätlin Vainola lastekirjandusest ning Maarja Kangro tõlkekirjandusest.

    18. aprillil toimus Tallinna Keskraamatu­kogus kohtumine Rein Raua ja Reijo Roosiga.

    18.–21. aprillini toimusid Jüri Talveti luule­kogu „Amor, ilumínanos aún y otros poemas” („Valgusta, arm, veel meid ja teisi luuletusi”) esitlused Hispaanias. 18. aprillil toimus esitlus Madridis Café Comercialis, 19. aprillil Zaragozas raamatupoes Pantera Rossa ja 21. aprillil Barcelona raamatupoes Animal Sospechoso.

    19. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Tallinna Kirjanike Majas kirjanduslike kolmapäevade 60. aastapäeva. Sõna said Tuuli Velling, Mart Siilmann, Veronika Kivisilla ja Piret Viires, video vahendusel jagas oma mõtteid Paul-Eerik Rummo. Üles astusid Leelo Tungal, Triin Soomets, Lauri Sommer, Dagne Aaremäe ja Sanna Kartau.

    19. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatu­kogus lugejatega Kaia Raudsepp. Tammelinna harukogus kohtus lugejatega Jaan Pehk.

    20. aprillil esinesid Tallinna vanglas Doris Kareva ja Jürgen Rooste.

    21. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 203 EKL-i liiget. Aruandega esinesid EKL-i esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKL-i eestseisuse ja juhatuse 2022. aasta aruande, 2022. aasta majandusaruande ja 2023. aasta eelarve. Juhan Smuuli bareljeefi küsimuses võtsid sõna Mait Vaik, Jaan Undusk, Loone Ots, Arvo Valton, Veiko Märka, Olev Remsu, Sven Kivisildnik, Andrei Hvostov ja Kertu Rakke. Üldkogu otsustas lihthäälteenamusega bareljeefi mitte teisaldada. Liidu uut kodulehte tutvustasid Tuuli Velling ja Øyvind Rangøy, kirjanike liidu noorte tegevust Reijo Roos ja Maiken Tiits. Vabal foorumil võtsid sõna Märt Väljataga, Indrek Mesikepp, Kristina Viin, Reijo Roos, Janika Kronberg, Kai-Mai Olbri, Kerttu Rakke, Ülo Tuulik ja Veronika Kivisilla.

    23. aprillil tähistati festivali Prima Vista eelsündmusena Tartus raamatu ja roosi päeva. Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes soovitasid raamatuid Mart Kivastik ja Lauri Räpp. Sealsamas kuulutati välja kirjandus­auhinna „Esimene samm” laureaat Jane Leinfeld ning kirjastus Petrone Print esitles Susanna Veevo raamatut „Minu Iraan”, autoriga vestles Epp Petrone.

    24. aprillil kuulutati välja Tartu lastekirjan­duse auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Julius, mida sina suvel tegid?” eest. Teised nomineeritud olid: Tiina Laanem, „Katariina kaaperdab kooli”; Piret Jaaks, „Härra Maru mustikapood”; Meelis Kraft, „Tiuhkamäe”; Kadri Kiho, „Endel ja Kati”. Žüriisse kuulusid Triinu Laan (esimees), Piret Kimmel, Iira Šmutova, Marge Pärnits ja Kristin Tohvre.

    25. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitasid Siim Lill ja Paavo Matsin volbriga seotud tekste.

    26. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval toimus autorilaulu ja folkpoeesia õhtu „Arm karm”, kus esinesid Veronika Kivisilla, Sume Made, Kristel Mägedi, Lilli-Krõõt Repnau, Jürgen Rooste ja Kalev Vapper.

    30. aprillil kuulutati Juhan Liivi 159. sünni­aastapäeval Liivi auhinna laureaadiks Hando Runnel luuletusega „Küünlapäeval”, mis ilmus ajakirjas Looming nr 4, 2022. Žüriisse kuulusid Mirjam Parve, Helen Paju, Jüri Talvet, Mart Velsker, Berit Petolai, Janika Kronberg ja Kadi Kivilo.

  • Arhiiv 04.05.2023

    Loomingu auhinnad 2022. aastal

    merle

    Foto: Eiko Lainjärve

    Loomingu auhindade laureaadid 2022. aastal avaldatud kaastööde eest (vasakult): Karola Karlson (novell „Roosiaed” Loomingus nr 5 ja arvustus „Sünge polüfoonia globaalse küla äärel” Loomingus nr 8), Asta Põldmäe (artikkel „Raamatuga nalja ei ole. Kirjanikud ja nende liit” Loomingus nr 10), Ott Kilusk (arvustus „Reaalsus – hüsteerias loodud illusioon” Loomingus nr 12), Lilli Luuk (novell „Mäed” Loomingus nr 2), Märt Väljataga (W. B. Yeatsi luuletuste tõlked inglise keelest Loomingus nr 9 ja Jaan Kaplinski luuletuste tõlked vene keelest Loomingus  nr 12), Tõnis Vilu (luuletused Loomingus nr 3) ja Paul-Eerik Rummo (näidend „L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt” Loomingus nr 1).

    Veelkord palju õnne!

  • Arhiiv 03.05.2023

    Õnnitleme

    merle

    5. mai – Kai-Mai Olbri (Kaarna) 80

    10. mai – Airis Erme 50

    20. mai – Mihhail Veller 75

    21. mai – Enn Põldroos 90

    21. mai – Ilmar Taska 70

    25. mai – Pille Õnnepalu 65

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood