• Sisukord 05.06.2024

    Looming 6 2024

    merle

    Kristjan Haljak | Krahvi noorusaastad / Autistlik Wolfgang | 723
    Karl Martin Sinijärv | Mereluulud | 728
    Kai Kask | Kosmonautikapäev | 731
    Madli Maruste | *Angervaks pressib läbi parketi jt luuletusi | 737
    Kaspar Jassa | *dändit ehtis raudteenaeladest kaelakee jt luuletusi | 740
    Juhan Voolaid | Vaba tegu | 742
    Martin Aadamsoo | Rammestav nädala loojang jt luuletusi | 758
    Harly Kirspuu | *Saeketta tera / *Rõhuvast veest jt luuletusi | 759
    Toomas Jürgens | Kiri | 760
    Gloria Mindock | Sõja esimene päev / Silmaside jt luuletusi | 766
    Rein Veidemann | Saatmata kiri pääsukesele. Esseenovell | 770
    Kärt Hellerma | Elu on nuga / Kõige all jt luuletusi | 774
    Liisi Iling | Tume loor on katnud kännud / Kergeks | 776
    Rein Orn | Testament | 778
    Ilze Tālberga | Ma sain Tartu Ülikooli sisse / Eestil on Läti nägu / Otsa kool / Oma jope | 784
    Kirjanik loeb. Jüri Kolk | 789
    Jürgen Rooste | Tiigritest ja korgidest. Eesti luule 2023 | 794
    Henrik Visnapuu esimene armastus. Valik kirju Maria Lentsole 1907–1913 | 809
    Joonas Hellerma | Tagasi „Piiririiki”. Emil Tode romaan kolmkümmend aastat hiljem | 825
    Juhani Salokannel | Mispärast „Piiririik” ei ole soome keeles „Rajamaa”? Emil Tode teekond Soome | 834
    Piret Viires | „Piiririik” kui sündmus | 841
    Sveta Grigorjeva | Luule nagu kolm Mbappé väravat | 845
    Elle-Mari Talivee | Habras õhtu, metskitsena kartlik | 847
    Priit Põldma | Mis saab inimesest | 849
    Heili Sepp | Ave Taaveti piparkoogimajake kui põgenemistuba | 852
    Janika Kronberg | Pawel Graf von Mazini, ilmavaatelt esoteerik | 855
    Kroonikat | 858
    Kristīne Našeniece | Läti Vabariigi suursaadiku Kristīne Našeniece kontseptuaalne kõne Preiļi kontseptualistide üritusel, Suurel Futuroloogilisel Kongressil Tartu Ülikooli raamatukogus | 860
    Marja Unt | Prima Vista 2024 | 862

  • Arhiiv 05.06.2024

    Kroonikat

    merle

    2. mail kohtus Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus lugejatega Mika Keränen.

    6.–12. maini toimus Tartus rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista.

    8. mai kirjanduslikul kolmapäeval toimus kirjandusõhtu „Loomingu hääled II”, kus esinesid Maarja Kangro, Jüri Kolk ja Tõnis Vilu. Meiu Mündi novelli „Crying game” esitasid Marta ja Andrus Vaarik. Helikujunduse lõi Aivar Tõnso, õhtut juhtis Indrek Mesikepp.

    9. mail toimus Vildes ja Vines TarSlämmi finaal, mille võitis Tanel Mällo. 11. mail toimus Erinevate Tubade Klubis Tallinna slämmi finaal, mille võitis Iina Gyldén. Külalisesineja oli mõlemal üritusel Joelle Taylor. 19. mail toimus luuleprõmmu finaal Pärnus, kus pälvis esikoha Karen Viira, külalisesinejad olid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik, õhtut juhtis Jaak Känd.

    10. mail kohtus Tallinna Keskraamatukogus lugejatega Ketlin Priilinn.

    10. mail esitleti Tartu Kirjanduse Maja ulmereedel Heinrich Weinbergi jutukogu „Mitmekihilisem”. Autoriga vestles Raul Sulbi.

    13. mail toimus Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis konverents „Harald Rajamets 100: luulemaailm ja maailmaluule”. Avasõnad ütles Liina Lukas, ettekandega esinesid Contra, Katiliina Gielen, Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman, Katja Novak, Ülar Ploom ja Märt Väljataga, lõppsõnad ütles Tarmo Rajamets. Ürituse korraldas Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetool.

    14. mai kirjanduslikul teisipäeval esitleti Valerio Magrelli kogumikku „Jää vait, müra”. Tõlkija Maarja Kangroga vestles Urmas Vadi, musitseerisid Diana Liiv ja Tõnu Kalm.

    14. mail toimus Eesti Rahva Muuseumis konverents „Sürrealism 100”. Ettekandega esinesid Jaan Malin, Liisa Kaljula, Kadri Mägi, Philip Meersman, Mari Laaniste, Anna Pravdová ja Johannes Bergmark. Päeva juhtis Joanna Hoffmann.

    15. mai kirjanduslikul kolmapäeval toimus Soome uuema luule õhtu „Nii kaua, kuni on metsa”. Esinesid Petra Vallila, Kaija Rantakari, Sanna Karlström, Katja Meriluoto, Mikko Räty, Risto Oikarinen ja Tommi Parkko. Eestikeelseid tõlkeid lugesid Mart Aas ja Elo Viiding.

    15. mail kohtus Pärnu Koidula muuseumis lugejatega Indrek Koff.

    15. mail kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega Mihkel Mutt.

    16. mail toimus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna tänusündmus. Anti üle K. E. Söödi nimeline lasteluuleauhind, mille pälvis Leelo Tungal raamatu „Laste maitse” eest. Esinesid Luunja Keskkooli õpilased, päeva juhtis Siim Lill.

    16. mail esitles Kristel Algvere oma raamatut „Teine kogu” Tallinnas Kloostri Aidas, autoriga vestles Mirjam Parve, musitseerisid Eva Eensaar ja Maria Peterson. Raamatut esitleti ka 21. mail Viljandi Rohelises kohvikus, kus autoriga vestles Triinu Kree ja musitseeris Miko Marius Onni. Tartu esitlus toimus 28. mail, autoriga vestles Saara Liis Jõerand, musitseeris Andre Maaker.

    16. mail esitleti EKKM-is kogumikku „Eesti novell 2024”. Vestlusringis osalesid Kai Kask, Katrin Ruus, Merlin Kirikal, Taavi Eelmaa, Mari-Liis Müürsepp ja Made Luiga, vestlust juhtis Maria Esko.

    16. mail toimus Müncheni kirjanduskevade „Primavera” raames Haus des Deutschen Ostensis vestlusõhtu Maarja Kangro ja Leelo Tunglaga. Õhtut juhtis Kristel Kaljund.

    17. mail esitleti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Javier Maríase romaani „Armumised”. Avasõnad ütles Hispaania suursaadik Guillermo Corral van Damme, vestlusringis osalesid Marin Mõttus, Kai Aareleid ja Ruth Sepp.

    17. mail toimus Karlova päevade raames kirjanduspäev. Kirjandusliku rattatuuri viisid läbi Sven Vabar ja Tanel Rander. Eharoosa kirjandusõhtul esitles Inga Lunge raamatut „Minu Karlova”. Samuti esitleti kogumikku „Eesti novell 2024”. Vestlusringis osalesid Armin Kõomägi, Lilli Luuk, Margit Lõhmus, Mari-Liis Müürsepp ja Urmas Vadi, vestlust juhtis Maria Esko. Oma tekste esitasid Aliis Aalmann, Mari-Liis Müürsepp, Urmas Vadi ja Armin Kõomägi. Musitseerisid David Ilmar Lepasaar Beecher ja Esko Sau, õhtut juhtisid Raivo Valk ja Maria Esko.

    17. mail esines Tallinna Keskraamatukogus Triinu Meres, autoriga vestlesid Manfred Kalmsten ja Kert Vasemäe. Paepealse haruraamatukogus kohtus lugejatega Hugo Vaher.

    18. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis muuseumiöö eriprogramm. Maarja Pärtnaga vestles Krista Ojasaar, helikujunduse lõi Vootele Ruusmaa. Toimus majatuur Enn Lillemetsaga, musitseerisid Jan ja Elo Rahman ja TÜ VKA tudengid.
    Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses toimus kirjandus- ja muusikaprogramm „Käol ei ole käppi”, kus kõnelesid Veronika Kivisilla ja Elle-Mari Talivee, musitseeris Helen Põldmäe. Samuti avati näitus „Vabadus Vabaduse puiesteel”.

    21. mai kirjanduslikul teisipäeval toimus Lembit Kurvitsa mälestusõhtu. Autorist kõneles Mehis Heinsaar, ettekande pidas Jan Rahman. Sõna võtsid ka Berk Vaher, Janika Kronberg ja Jekki Rjazin.

    21. mail anti Vinnis üle Eduard Vilde preemia, mille pälvis Urmas Vadi teose „Kuu teine pool” eest. Auhinda annab välja Vinni vald.

    22. mai kirjanduslik kolmapäev „Noored tulevad ja saavad vanaks” oli pühendatud noorte tõlkevõistlusele. Vestlusringis osalesid Triinu Tamm, Maria Esko, Mirjam Parve ja Heli Allik. Esinesid tõlkijad Anna Linda Varik, Marianne Ots, Ulla Kihva ja Reti Maria Vahtrik.

    22. mail esinesid Tartu Linnaraamatukogus Marko Kompus ja Kaspar Jassa.

    22. mail esitles Doris Kareva Viru keskuse Rahva Raamatus oma raamatut „Puhas lora”. Doris Kareva ja illustraator Regina Lukk-Toomperega vestles Karl Martin Sinijärv.

    24. mail esitleti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kirjanike liidu noortesektsiooni almanahhi „Grafomaania III. Korje”.

    24. mail toimus EBS-is konverents „Kui juhtub mõeldamatu”, millega tähistati Tallinna Rahvusvahelise Aldous Huxley Keskuse loomist. Ettekandega esinesid Paul Kingsnorth, Robin Hull, Ville-Juhani Sutinen ja Märt Väljataga.

    24.–26. maini toimus Tartus kunstimaja hoovil performance kestusega 33 tundi ja 44 minutit ehk 2024 minutit. Esinesid Rooluulend, Kiwanoid, Merca, Luulur, Harly Kirspuu, Piret Põldver, Carolina Pihelgas, Tanel Mällo, Aliis Aalmann, Joonas Veelmaa, Leo Luks, Lauriito Meriloo jt.

    25. mail esitleti KuKu klubis P. I. Filimonovi romaani „Alicante”. Autoriga vestles Andrei Hvostov.

    27. mail esitles Juta Kivimäe Vanalinna Rahva Raamatus oma raamatut „Nõmme novellid”. Autoriga vestles Evelin Kivimaa.

    28. mai kirjanduslikul teisipäeval esines Hendrik Lindepuu, tõlkijaga vestles Siim Lill.

    29. mail toimus Tartu Ülikooli botaanikaaias loodusluuleõhtu Maarja Pärtnaga, musitseerisid Carlotta Põdra ja Veljo Runnel.

    29. mai kirjanduslikul kolmapäeval esitasid Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli abituriendid lavakava „Tulime, et jääda”. Esinesid Roosimari Kruus, Paul Abiline, Brigita Mikko, Mihkel Peetson, Aurora Kärk, Paul Samuel Vihmar, Chiara Delfino, Mae Kangur, Reti Noorhani, Robin Kuks, Eerik Song, Oliver Laimets, Kalli Toater, Rasmus Ermel ja Oskar Rahu. Juhendas Tõnis Rätsep. Üritus kuulus ka festivali HeadRead programmi.

    29. maist kuni 2. juunini toimus Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead.

     

  • Arhiiv 05.06.2024

    Õnnitleme

    merle

    3. juuni – Imbi Paju 65

    18. juuni – Jaak Sarapuu 85

    22. juuni – Ann Alari 70

    28. juuni – Ilmar Tomusk 60

    30. juuni – Inna Feldbach 70

  • Arhiiv 03.06.2024

    Mõned lood kogumikust „Kirjad elust JK-ga ja ilma”

    merle

    Olen ikka imestanud teiste inimeste elulugude üle. Mõnel on see lühike, mõnel pikk, mõnel täis sündmusi, mõnel ühetaoline, aga alati elulugu. Alguse ja lõpuga ja kõigega, mis selle vahele jääb. Mul on vahel tunne, et minul ei olegi elulugu. On vaid elusündmused, mis on järgnenud üksteisele, ilma kindla suuna või tähenduseta. Just nagu mingi sigrimigri, peaaegu kaos. Kuigi tagasi vaadates aiman ses kaoses nägevat ka mingit korduvat mustrit. Oleks nagu tee, aga kust ja kuhu, ei saa päriselt aru.
    Esimesel pilgul paistab, et minu elu lugu sellisena, nagu see on, on suuresti tingitud kooselust JK-ga. Kui ma ei oleks abiellunud temaga, vaid kellegi teisega või jäänud hoopis üksikuks, oleks paljugi võinud olla teistmoodi.
  • Arhiiv 30.05.2024

    Päevad

    merle

    Järjest sagedamini tulid meile elektronkirjad, mis olid adresseeritud emale. Ma helistasin talle – ta ei vastanud, helistas Lena – ema ajas mingit soga: talle ei meeldinud, et Lena oli astunud kirjavahetusse tema maja halduriga. Me tahtsime teada saada võlgnevuse summat, haldur suunas meid edasi raamatupidaja poole, too ei vastanud. Ema rääkis katkeva häälega, et naabrid sepitsevad tema vastu vandenõu ja ei meeldi talle see Zelenskõi.
    Lena ei pidanud vastu ning läks koos Põnniga ema maja juurde „uurima, mis seis on”, nagu ta ütles. Mängisid lasteväljakul ja said tuttavaks Emma-nimelise naabrinnaga.
  • Arhiiv 27.05.2024

    Triin Paja luulet Loomingust nr 5

    merle

  • Arhiiv 24.05.2024

    Kõik ongi ju puudutus

    merle

    Mathura: „Sostenuto”.
  • Arhiiv 24.05.2024

    Fugu-kala, mis ei tapa

    merle

    Allar Tankler: „Autori surm”.
  • Arhiiv 21.05.2024

    Kirjanik loeb. Piret Põldver

    merle

    Kasvasin maal. Lapsena olin palju üksinda, kopsisin kaikaga puid, solistasin jalgu­pidi ojas, korjasin lilli, vaatasin metsa, rääkisin kassi ja koeraga, kes õue peal ringi jooksid, läksin tagasi tuppa ja lugesin. Talvel ainult lugesin. Või uisutasin mööda külmunud oja, mõnikord istusin kuskil lumehunnikus, helbed langesid, kõik oli vaikne, maa oli unes ja magas, käpikud olid tõmbunud niiskeks, lumes istumine polnud tegelikult hea, kõik oli pime, talvel oli maal õues peaaegu alati pime, kuigi pimedus ise justkui oli hea. Siis läksin tuppa tagasi. Ja lugesin. Muidugi oli ka telekas, aga seal oli ainult kolm kanalit ja kaua sa seda „Teleturgu” ikka vaatad. Nii et läksin oma tuppa ja lugesin. Eks selle peale oli ainult loomulik hakata ka ise kirjutama. See oli nagu õhk ja olemise viis: lugeda, kirjutada, kopsida õues toikaga puid ja solberdada ojas.
    Lugesin Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklusi, „Roostevaba mõõka”, Kalle Blomkvisti, Pál-tänava poiste, röövel Hotzenplotzi, Kummi-Tarzani ja päris Tarzani lugusid ja paljusid teisi raamatuid, kus kutid toimetasid ja olid osavad, vaprad, korjasin neid väärtusi üles, tahtsin olla ka ise osav, enesekindel ja nutikas.
  • Arhiiv 06.05.2024

    Video. „Loomingu hääled II”

    merle

     

    Kirjanduslik kolmapäev „Loomingu hääled II”

    8. mai 2024

    Oma luulet lugesid Loomingu autorid Maarja KangroTõnis Vilu ja Jüri Kolk. Meiu Mündi novelli „Crying game” esitasid Marta Vaarik ja Andrus Vaarik, helikujunduse lõi Aivar Tõnso. Õhtut juhtis Loomingu peatoimetaja Indrek Mesikepp.

    Video: Kris Moor, Teet Raik

  • Arhiiv 06.05.2024

    Kroonikat

    merle

    1. aprillil anti Tallinna Keskraamatukogus üle „Järje Hoidja” auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Marss Marsile” eest.

    2. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Bristol oma teost „Miljon soovi”, autoriga vestles Raili Marling, õhtut juhtis Leo Luks.

    3. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Õhtupoolik Vanapaga” tähistati Andrus Vanapa 100. sünniaastapäeva. Üles astusid Jan Kaus, Indrek Mesikepp, Igor Kotjuh, Zoja Mellov, Paul Laasik ja Joosep Laasik. Musitseerisid Helin-Mari Arder ja Jaan Pehk, õhtut juhtis Hardo Pajula.

    3. aprillil toimus Tartu loodusmajas käole pühendatud kirjandus- ja folklooriõhtu „Käol ei ole käppi”. Kõnelesid Mall Hiiemäe, Elle-Mari Talivee, Veronika Kivisilla ja Jaanus Elts.

    3. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega Tiia Kõnnussaar.

    5. aprillil tähistati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Asta Põldmäe 80. sünnipäeva. Juubilari tervitasid Rein Veidemann, Tiit Aleksejev ja Doris Kareva, loeti ette katkendeid raamatust „Talvine teekond”. Musitseerisid René Soom, Siim Selis, Lidia Aleksandra Põldmäe, Liivi Põldmäe, Gustav Elias Põldmäe, Georg Pärtel Põldmäe, Helen Põldmäe ja Hando Põldmäe.

    5. aprillil toimus Viljandi Linnaraamatukogus Paavo Matsini romaani „Death Café” esitlus. Autoriga vestles Berk Vaher.

    8. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Lauri Sommer.

    9. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Heidi Iivari oma luulekogu „Meidän suvun miehet. Meie suguvõsa mehed”. Autorit usutles Siim Lill, musitseeris Karl Kruuse. Raamatut esitleti ka 24. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval, kus autoriga vestles Kai Aareleid.

    9. aprillil esitles Piret Jaaks Haapsalu raamatukogus oma romaani „Taeva tütred”. Autoriga vestles Imbi Paju.

    9. aprillil soovitasid Tartu Linnaraamatukogus lugemist Jaak Tomberg ja Johanna Ross.

    10. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles Jelena Skulskaja antoloogia „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes” viiendat köidet. Luulet esitasid teatristuudio Poeesia Sõpruskond õpilased, autoritest astus üles Hasso Krull.

    10. aprillil esitleti raamatupoes Biblioteek Austria kirjaniku Cornelia Travniceki romaani „Ketsid”. Tõlkija Madli Orase ning toimetaja Tiiu Relvega vestles Elsbeth Hanna Aarsalu.

    10. aprillil kohtus Pärnus Koidula muuseumis lugejatega Mehis Heinsaar.

    10. aprillil toimus Tartu Linnaraamatukogus algupärase lastekirjanduse päev. Ettekandega esinesid Andrus Org, Mari Niitra, Triin Lees, Jaanika Palm, Siim Lill, Ave Mattheus, Krista Kumberg, Helin Puksand, Lille Roomets, Liina Vagula, Kadi Lukanenok.

    11. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus üritus sarjast „Kirjanikud keskpunktis”, kus vestlesid Gert Kiiler ja Martin Algus.

    12. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti Joonas Kollo romaani „Tilk tõrva tulevikku”. Autoriga vestles Veiko Belials.

    12. aprillil esitleti Budapesti raamatupoes Írók Boltja luulekogumikku „Hét nyelven beszelünk. We Speak the Same Language”, teiste autorite seas astus üles Jaan Malin.

    12. aprillil tähistati Tallinna Keskraamatukogus noortekirjanduse päeva. Autasustati konkursi „Noor loeb” võitjaid, toimus vestlusring, kus osalesid Sass Henno, Ene Sepp, Kätti Sau, Triinu Klein, vestlust juhtisid Lola Sarekanno ja Ingel-Ethel Kanistik. Robert Kurvitzaga vestles Piret Tänava. Samuti esitleti Cornelia Travecki romaani „Ketsid”, raamatust kõnelesid Madli Oras, Hanna Linda Korp ja Saara Liis Jõerand.
    Kännukuke raamatukogus esines Maniakkide Tänav, Pirita raamatukogus Katariina Libe, Pääsküla raamatukogus Ketlin Priilinn ning võõrkeelse kirjanduse osakonnas Eia Uus.

    16. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus Eesti Kirjanduse Seltsi 2023. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolek. Maria Esko andis ülevaate proosast, Elisa-Johanna Liiv luulest, Anneli Saro näitekirjandusest, Ave Taavet kirjanduskriitikast ja Jaanika Palm lastekirjandusest. Õhtut juhtis Toomas Liivamägi.

    17. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles (:)Kivisildnik oma 100. teost „(:) sõnumid eridanose jõelt”, esines ka Lehto-Tarmo Nuut.

    17. aprillil toimus Tartu Ülikooli botaanikaaias loodusluuleõhtu, kus esinesid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik.

    17. aprillil kohtusid Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Urmas Vadi ja Piret Põldver. Karlova-Ropka harukogus esines David Vseviov.

    18. aprillil toimus Aparaaditehase Armastuse saalis üritus „Luule erinevates varjundites”, vestlustes osalesid Jüri Kolk, Krista Ojasaar, Maarja Kangro, Reijo Roos, Elo Viiding, Siim Lill, Rebekka Lotman, Berk Vaher, Sigrid Salundo, Mihkel Kaevats ja Elisabeth Heinsalu. Ürituse korraldas Tartu Noorsootöö Keskus.

    18. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus lugejatega Tiina Laanem.

    19. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Arhiivraamatukogu 115. ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 95. sünnipäevale pühendatud ettekandepäev „Aegade aarded”, kus anti üle Arved Viirlaiu nimeline kirjandusauhind, mille pälvis Kuido Merits romaani „Tsaari ulaan” eest.

    19. aprillil tähistas ajakiri Hea Laps Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis 30. sünnipäeva.

    19. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidus tõlkijate sektsiooni aastakoosolek. Ülevaate aastast andis Ilona Martson, James Joyce’i „Ulyssese” tõlkimisest kõneles Paul-Eerik Rummo.

    22. aprillil esitles Sofi Oksanen Viru keskuse Rahva Raamatus oma raamatut „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”. Autoriga vestles Keiu Virro. Raamatut esitleti 23. aprillil ka Tartu Ülikooli Von Bocki majas, kus autoriga vestles Leena Käosaar.

    23. aprillil tähistati festivali Prima Vista eelsündmusena Tartus raamatu ja roosi päeva. Tartu Ülikooli raamatukogus peeti raamatulaata, Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes jagasid raamatusoovitusi Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Sealsamas esitleti ka Anete Kruusmäe teost „Minu Lasnamäe”. Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus oli külas Mari Laan, temaga vestles Linda Jahilo. Kirjanduslikul teisipäeval esitasid kultuuriklubis Salong oma loomingut Anti Saar, Berit Kaschan ja Silvia Urgas. Ühtlasi kuulutati välja debüüdiauhinna „Esimene samm” laureaat Anastassia Kuznetsova, kes pälvis preemia Värskes Rõhus nr 82 ilmunud proosaloomingu eest.

    23. aprillil kuulutati välja Tartu lastekirjanduse auhind, mille pälvis Grethe Rõõm raamatu „Kaarnapuu” eest. Teised nominendid olid: Margus Haav, „Hundiema ühepajatoidu saladus”; Mika Keränen ja Contra, „Herta, löö siseküljega!”; Jana Maasik, „Kummituste peatänav” ning Mari Teede, „Ingmar ja meri”. Žüriisse kuulusid Tiia Kõnnussaar, Kirsti Läänesaar, Marge Pärnits, Britta Põldma ja Kadriliis Karu.

    24. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu viis uut liiget.

    24. aprillil kohtusid Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus lugejatega Jelena Skulskaja ja Igor Kotjuh.

    25. aprillil esinesid kultuuriklubis Promenaadiviis Piret Põldver ja Jüri Kolk.

    25. aprillil toimus Eesti Rahvusraamatukogus Austria kirjaniku Karin Peschka autoriõhtu. Tervitussõnad ütlesid Katrin Riisalu ja Peter Mikl, autoriga vestles Aija Sakova.

    26. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 242 EKL-i liiget. Aruandega esinesid EKL-i esimees Tiit Aleksejev, Tartu osakonna esimees Berk Vaher, tegevjuht Marko Levin ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Üldkogu kinnitas EKL-i eestseisuse ja juhatuse 2023. aasta aruande, 2023. aasta majandusaruande ja 2024. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Ingrid Velbaum-Staub, Jaan Malin, Hasso Krull, Toomas Raudam, Piret Viires ja Øyvind Rangøy.
    Toimusid esimehe valimised. EKL-i esimeheks valiti nelja kandidaadi (Maarja Kangro, Janika Kronberg, Asko Künnap, Märt Väljataga) seast 95 häälega Maarja Kangro.

    26. aprillil esitleti raamatupoes Rüütel & Matilda Gili Haimovichi valikkogu „Kõhklev päike”. Autoriga vestles Mathura.

    27. aprillil tähistati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses ajakirja Looming 101. sünnipäeva ning anti üle ajakirjade Looming ja Loomingu Raamatukogu aastaauhinnad. Loomingu aastaauhinna pälvisid Maarja Kangro luuletustega (nr 12), Meiu Münt novellidega „Moosipallid” ja „Crying game” (nr 2 ja 10), Elle-Mari Talivee ja Marin Jänes artikliga „„Kirjaniku teekond 1905–1917” (nr 4), Mihhail Trunin arvustusega „Ma tahan, et aeg hakkaks jälle voolama ehk Kadunud aega otsimas” (nr 9) ja Aliis Aalmann novelliga „Mina ei käinud siis veel koolis” (nr 6). Loomingu Raamatukogu auhinna pälvis Kadri Jaanits Jari Järvelä romaani „Kahele poole koske” tõlke eest (nr 16–18). Esitleti ka kogumikku „Midagi peaks hakkama juhtuma. XXI sajandi eesti kirjandus”.

    27. aprillil toimus Põhjala tehase Sepikoja galeriis rahvusvaheline luuleslämm, kus teiste seas astusid üles 2023. aasta luuleslämmi maailmameister Lady La Profeta Kolumbiast ning Euroopa meister Joonas Veelmaa.

    30. aprillil tähistati Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva konverentsiga „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel”. Ettekandega esinesid Jüri Talvet, Liina Lukas, Mart Velsker, Ene-Reet Soovik, Rahel Ariel Kaur, Saara Lotta Linno, Joonas Hellerma ja Tanar Kirs. Kuulutati välja Juhan Liivi luuleauhind, mille pälvis Kruusa Kalju luuletuse eest „Ära hommikul päri” (Looming 2023, nr 10). Alatskivi lossi sõiduhobuste tallis toimus Pärt Uusbergi autorikontsert.

    30. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitleti Andrei Belõi romaani „Peterburi”. Teosest vestlesid Erle Nõmm, Lea Pild ja Siim Lill.

    30. aprillil anti Riias Āgenskalnsi turul üle Läti kirjanduse aastaauhinnad. Eripreemia läti kirjanduse tõlkimise ja populariseerimise eest pälvis Contra.

     

  • Arhiiv 06.05.2024

    Õnnitleme

    merle

    7. mai – Eva Velsker 55

    13. mai – Urmas Jaagusoo (Hugo Vaher) 50

    25. mai – Sigrid Tooming 65

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood