• Sisukord 05.03.2024

    Looming 3 2024

    merle

    Elo Viiding | Tema jt luuletusi
    Meelis Friedenthal | Õunapuu
    Tõnis Vilu | august 1961 / töötupsühhoos jt luuletusi
    Jan Kaus | Kohakuti
    Ukraina bukett
    Seio Saks | Jagamatu vandenõu
    Monica-Linde Klemet | KaVa-Ǝ
    Mari Kukk | Üheksa päeva Viiviga
    Carmen Karabelnik | *Mata oma kass kuskile mujale jt luuletusi
    Elo Viiding | Tõmban!
    Kirjanik loeb. Mari-Liis Müürsepp
    Lauri Sommer | Väljasuremise viisid
    Jan Kaus | Miks just Elo? Ühest Elo Viidingu luuletusest
    Elo Viiding / Igor Kotjuh | Pean ennast põhimõttekindlaks inimeseks
    Valner Valme, Elle-Mari Talivee | Eesti romaan 2023: suunaga minevikku
    Ilona Martson | Eesti lastekirjandus XXI sajandil. Katse hoomata hoomamatut
    Toomas Haug | Jaan Krossi viimasest kõnest ajendatud avameelsuspuhang
    Johanna Ross | Kinnijäämised ja lahtilaskmised
    Ott Kilusk | Enese leidmine ja kaotamine assotsiatsioonide padrikus
    Tõnis Hallaste | Armastusest – leebelt ja kriipimata
    Holger Kaints | Aprelüüd Palanumäe oopustele
    Karola Karlson | Mina, kirjanduskriitik
    Kroonikat
    Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid
    Estica
    Helle-Iris Michelson 4. XI 1929 – 12. II 2024

  • Arhiiv 05.03.2024

    Kroonikat

    merle

    1. veebruaril esitleti Mati Undi muuseumis Loomingu Raamatukogu kuldsarjas ilmunud Mati Undi jutustuste „Via regia” ja „Elu võimalikkusest kosmoses” taastrükki. Kõnelesid Marju Lauristin ja Maimu Berg. Avati näitus „Asjade argipäev”.

    1. veebruaril toimus Eesti Noorsooteatris Indrek Koffi raamatu „Issi!” esitlus ja avalik lugemine. Teost esitasid Indrek Koff, Maria Ehrenberg, Joonas Koff, Taavi Tõnisson ja Lee Trei.

    2. veebruaril anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle Henrik Visnapuu nimeline kirjandusauhind, mille ­pälvis Tiina Kirss. Kõlas luule- ja laulukava Visna­puu tekstidele Kalev Vapperi ja Jürgen Rooste esituses, sõna said Epp Annus, Eneken Laanes, Tiit Aleksejev, Toomas Liivamägi ja laureaat. Auhinda annavad välja Eesti Rahvus­komitee Ühendriikides, Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vald.

    6. veebruari kirjanduslikul teisipäeval kõneldi David Graeberi teostest. Sõna võtsid Mihkel Kunnus, Siim Lill ja Susanna Mett.

    7. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Müstiline Balzac” esitleti Honoré de Balzaci raamatut „Kolm juttu”. Autorist ja teosest kõnelesid Mirjam Lepikult, Anti Saar, Kaia Sisask ja Alar Tamming, vestlust juhtis Heli Allik.

    8. veebruaril paigaldati Eesti Kirjanike Liidu maja seinal asuva Juhan Smuuli bareljeefi alla tasakaalustava infoga tahvel. Kujunduse autor on Asko Künnap, teostus Bruno Lillemetsalt.

    8. veebruaril toimus Põhjala tehase raamatu­poes REaD Paabeli Torni tõlke­auhinna 2023. aasta nominentide vestlus­ring, kus osalesid Eva Kolli, Leelo Märjamaa, ­Indrek Koff ja Contra. Vestlust juhtis Kätlin Kaldmaa.

    8. veebruaril toimus Vildes ja Vines TarSlämmi kolmas eelvoor, mille võitis Janiš Laende. Külalisesineja oli Urmas Vadi.

    9. veebruaril tunnustati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis 2023. aasta raamatute konkursside „25 kauneimat Eesti raamatut 2023” ja „5 kauneimat Eesti laste­raamatut 2023” võidutööde autoreid.

    9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis üle Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad. Kirjanduse valdkonna peapreemia pälvis Viivi Luik teose „Kuldne kroon” eest ning elutöö­preemia Ly Seppel-Ehin.

    9. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti kogumikku „Libakass: üheksa ulmelist kassilugu”. 

    10. veebruaril toimus kultuuriklubis Salong sarja „Esoteerikalaupäev: Kuriositeetide kabinet” VI üritus. Paavo Matsinil ja Siim Lillel oli külas Meelis Piller.

    13. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus 2024. aasta Tartu linnakirjaniku Maarja Pärtna autoriõhtu. Musitseeris Vootele Ruusmaa.

    14. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Mari Murdvee luulekogu „Kasva lilleks”. Esinesid Liisa Maria Murdvee ja Anne Türnpu, vestlust juhtis Igor Kotjuh. Musitseeris Leho Rubis.

    14. veebruaril andis Tammsaare ja Vilde sõprade selts üheksandat korda välja ­klassiku sõbra tiitli, mille pälvis Mihkel Mutt teose „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg” eest.

    14. veebruaril esines Pärnu Koidula muuseumis Kruusa Kalju.

    14. veebruaril toimus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis armastusluuleõhtu „Mu väikeses südamekeses on nii palju tundeid”. Ürituse korraldas Värske Rõhk ja see oli osa Brenda Purtsaki ja Lisette Lepiku näituse „Tung” publikuprogrammist.

    17. veebruaril esitles Tallinna Keskraamatu­kogus Laura Karolina Gradickaite oma romaani „64 ruutu elust”.

    19. veebruaril anti Tallinna Kirjanike Majas üle Jaan Krossi kirjandusauhind, mille pälvis Rein Veidemann artiklikogumiku „Järjehoidja” ja romaani „Lunastatud” eest. Žüriisse kuulusid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhinda annab välja Eesti Kirjanike Liit.

    19. veebruaril toimus kultuuriklubis Salong Lev Rubinšteini õhtu. Autorist kõnelesid ja tema tekste lugesid Aare Pilv, Berk Vaher, Hasso Krull ja Igor Kotjuh.

    20. veebruari kirjanduslikul teisipäeval oli vaatluse all Roy A. Rappaporti raamat „Rituaal ja religioon inimsuse saamises”. Vestlesid Laur Vallikivi, Roomet Jakapi ja Karl Joosep Pihel. Arutelu suunas Indrek Peedu.

    21. veebruaril anti Eesti Teaduste Akadeemia saalis üle riiklikud elutööpreemiad ja aastapreemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Arvo Valton ning aastapreemia Mihkel Mutt raamatu „Libli­kas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg” eest. Üle anti ka Wiedemanni keeleauhind, mille pälvis Hando Runnel.

    21. veebruari kirjanduslikul kolma­päeval „Fragmente dekadentsist” arutlesid dekadentsist Mirjam Hinrikus, Leo Luks, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Tartu üritus toimus 27. veebruari kirjandusliku teisipäeva raames, vestlesid Mirjam Hinrikus, Rebekka Lotman, Leo Luks ja Jaan Undusk. Mõlemal õhtul musitseerisid Uku Gross ja Tiiu Jürma. Esitleti ajakirjade Akadeemia, Loomingu Raamatukogu ning Keel ja Kirjandus uusi numbreid.

    21. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus külas Peeter Sauter.

    22. veebruaril anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle ajakirja Täheke ning kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” auhinnad. Esimese koha pälvis Liina Vagula „Kiri südamest”, teise koha Tiiu Kitsiku „Me kolime ära” ja kolmanda koha Maris Mändeli „Proua majauurija”. Ära märgiti Margo Partsi käsikiri „Latsõkõnõ” ning Liina Rohu „Tähtsate asjade suvi”.

    22. veebruaril anti Prantsuse suursaatkonnas Triinu Tammele üle Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu orden. Pärast tseremooniat tutvustas Tamm Michel Houellebecqi romaani „Häving” tõlget, Houellebecqist kõneles ka Joosep Susi.

    22. veebruaril esinesid luule- ja muusika­kavaga „Taevad teavad” Viimsi raamatukogus Doris Kareva ja Robert Jürjendal.

    22. veebruaril kohtus Tallinna Kesk­raamatu­kogus lugejatega Justin Petrone.

    23. veebruaril toimus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ukraina luule õhtu. Tänapäeva ukraina autoritest kõnelesid ja nende loomingut tutvustasid Anna ­Verschik, Igor Kotjuh, Kätlin Kaldmaa, Katja Novak, Veronika Kivisilla, Katrin Väli ja Maarja Kangro. Üritust juhtis Katja Novak.

    28. veebruaril toimus kirjanduslik kolmapäev „Nominentide lend. Tõlkijad I”. Sõna said kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali mõttekirjanduse tõlkepreemiale nomineeritud Märt Väljataga, Margus Ott ja Kai Tafenau, vestlust juhtis Piret Kuusk.

     

  • Arhiiv 05.03.2024

    Õnnitleme

    merle

    2. märts – Triin Soomets 55

    5. märts – Toomas Vint 80

    17. märts – Sulev Oll 60

    20. märts – Elo Viiding 50

    22. märts – Margus Konnula (Contra) 50

    29. märts – Linnar Priimägi 70

  • Arhiiv 03.03.2024

    Katrin Tegova loeb oma luuletusi Loomingu veebruarinumbrist

    merle

  • Arhiiv 29.02.2024

    Kuidas kirjutada keha?

    merle

    Piret Põldveri teine luulekogu „Suunurgad” (2023) on ihuline, mälestuslik ja mänguline teos, mis kujutab keha ja tunnete läbipõimitust. Eelmise aasta lõpukuudel vahetasime Piretiga meili teel mõtteid keha, tunnete, kirjutamise ja avaldamise üle, lähtepunktiks „Suunurkade” Tartu esitlusel peetud vestlus. Lisaks eelmisel aastal ilmunud luulekogule on Piret välja andnud debüütkogu „Alati nii järsku” (2020) ning ilukirjanduslikku proosat ja intervjuusid ühendava alkoholiteemalise raamatu „Hoog” (2022). Tema tegevusväli kirjanduses on aga autorsusest märksa avaram: Piret on toimetanud ilukirjandust ja filosoofiat, kirjutanud kriitikat, intervjueerinud teisi kirjanikke, praegu töötab ta Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolis nooremteadurina ja on doktorant.
  • Arhiiv 28.02.2024

    Doris Kareva loeb oma luuletusi Loomingu veebruarinumbrist

    merle

  • Arhiiv 26.02.2024

    Kus asub Terra Fantastica?

    merle

    Raul Sulbi: „Terra Fantastica kartograafid”.
    Raul Sulbi: „Terra Fantastica kartograafid 2”.
    „Minu isa luulud: ulmeantoloogia”.
  • Arhiiv 26.02.2024

    Kinniste ruumide kammitsus

    merle

    Rein Raud: „Katkurong”.
  • Arhiiv 22.02.2024

    Kirjanik loeb. Jürgen Rooste

    merle

    Mul kodus peaaegu ei ole kohta, kus poleks raamatuvirnu… Köök on! S.t köögis pole lademeis-hunnikuis raamatuid miskipärast igal pool. Ülejäänud kodu on nagu mingi labürint või kanjon, millele saaks läheneda geokronoloogiliselt. Kunagi Mati Hindil külas olles ma adusin järsku, et mu mõtlemisviis on „õige”, ka tema töötoas olid raamatud n-ö õiges kohas, lademeis ja hunnikuis. Muidugi olid Matil asjad paremini paigas kui mul, aga fakt on see, et keegi teine ei saaks neid virnu ümber organiseerida või ilusti kuskile ära laduda, kaotamata täielikult mu „süsteemi”, sest just see teatav geokronoloogia tingib võimaluse mõttelõnga või protsessi taastamiseks, mis võib mingil hetkel kasulikuks või vajalikuks osutuda… või nii ma end vähemasti petan.
  • Arhiiv 19.02.2024

    Katrin Tegova luulet Loomingust nr 2

    merle

  • Arhiiv 12.02.2024

    Vaikusesse

    merle

    Nagu maavärin, mõtlen ma. Ja kivistun sinnasamasse voodisse – tuba on võõras. Täiesti võõras. Seinal on vaip. Punane, mustritega. Ka teisel seinal on vaip. Ja põrandal.
    Ma tõusen ettevaatlikult voodist, liigun tasakesi rõduukse poole ja mida lähemale ma jõuan, seda selgemaks lähevad helid. Nüüd hakkan ma neid eristama. Autosignaal, kummide vilin, võõrkeelne jutt, keegi karjub ja keegi vist nutab.
    Ukse tagant lööb mulle vastu kuum kuiv leitsak. Ma vean end ettevaatlikult rõdule ja vaatan. Roosad majad, suurtest kividest, otse ees suurejooneline park. Näen politseinikku, kes vehib sauaga. Kõrbevärvi mäge, tipp lumine. Mägi on hiiglaslik, oma suuruses korraga kaugel ja lähedal. Vaatan mäge, hoian kramplikult rõdupiirdest kinni. Vaatan meest, kes jookseb mööda peaväljakut. Lärm on kõrvulukustav. Mees karjub, lausa röögib: Azatutjun! Trikoloor lehvib ta käes.
    Seisan mõned minutid ja lähen siis lihtsalt tuppa tagasi.
  • Arhiiv 07.02.2024

    Emma Lotta Lõhmuse luulet Loomingust nr 1

    merle

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood