• Arhiiv 24.07.2023

    Sveta Grigorjeva luulet Loomingust nr 7

    merle

    *
    sõna mulle ei antud mu sõnad võeti väetiks jäeti ära aeg oma sõnade leidmiseks leiutamiseks öeldi minu päralt on keha aga see võeti kohe aegade alguses pantvangi see kuulus vaid üürikest aega mulle siis anti see ära teise hõimu niisama mõnele mehele või sõjasaagiks mõnele teisele sest minu kehaga sai teha asju mida tema kehaga ei saanud sellest on nüüd muidugi palju aega möödas aga keha ei kuulu endiselt minule ja sõna mulle ei antud kuigi karjun juba kaua uues keeles aegade alguse kehaga cunts ei kuulu raffale cunts ei kuulu raffale cunts ei kuulu raffale cunts ei kuulu raffale cunts
  • Arhiiv 18.07.2023

    Kirjanik loeb. Paul-Eerik Rummo

    merle

    Huvitav mõtiskleda, kas need, kes on kirjanikud, loevad kuidagi teisiti kui need, kes ei ole kirjanikud. Ehk teistpidi öeldes: kas on olemas mingi eriline lugemisviis, mille harrastajaid vaadeldes julgeks oletada, et tegemist on kirjanikega või siis kellegagi, kellel vähemalt üks määrav eeldus kirjanikuks saada – see, et nad loevad nagu kirjanikud.
    Analüütilise filosoofia algelise adeptina kipuks muidugi kõigepealt küsima: kellest-millest me ülepea räägime? Kes on kirjanik? Mida see sõna tähendab, keda tähistab?
    (Meenub, et tihti on meenunud Jevgeni Švarts, kes olevat ikka tagasi ajanud, kui teda kirjanikuks nimetati. Ta öelnud, et kirjanik tema meelest tähendab hea inimene, aga tema, ennast tundes, ei pea ausaks endale sellist tiitlit lubada. Samas seoses meenub muide veel üks vene kõnekäänd: stihhi pišut ne horošije parni, stihhi pišut poetõ. Aga jäägu see iseenesest ju erutav haruteema – kellegi loomuomaduste ja moraalse palge seos tema mingi spetsiifilise, näiteks kirjandusliku võimekusega – praegu siin kõrvale. Pealegi tõuseks sellest kohe uus küsimus: mida tähendab hea inimene? Kui absoluutne ja objektiivne kategooria see on jne?)
  • Arhiiv 13.07.2023

    Looming 7 2023

    merle

    Triin Paja | Leegi sünd / Keegi kannab mind üle jõe jt luuletusi
    Kai Aareleid | Tule, suveöö
    Sveta Grigorjeva | Huuled
    Karola Karlson | Bernini inglid
    Villem Valme | soovin üürida korterit jt luuletusi
    Monica-Linde Klemet | Unustamatu Dalin
    Eda Kai | Mustad alustavad jt luuletusi
    Anu Kree | Su hing nii õrn / Hommikul kaotab tuba jt luuletusi
    Tõnu Ehasalu | Armuinvaliid. Monoodia
    Jonathan Davidson | Läheb pilve / Kõrvalised teed jt luuletusi
    Veiko Belials | *olen kirjatähtede mesinik jt luuletusi
    merx | mu muusa ei lase mul magada / südame küttearved jt luuletusi
    Venda Sõelsepp | Lepid sellega?
    Jüri Kaldmaa | Venda Sõelsepp 100. Väike juubeliaruanne
    Kirjanik loeb. Paul-Eerik Rummo
    Andrei Hvostov / Igor Kotjuh
    | Ma pole konformistina kunagi olnud võimekas
    Erkki Luuk | Mis toimub? Vaade põranda alt. Mõttevahetus: XXI sajandi eesti kirjandus
    Mihkel Mutt | Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg. Peatükke (III)
    Kärt Hellerma | Teekond Linnutee äärele
    Julius Ürt | Hõrgud mõlgutused, mida seob mõtteline vedrunõel, Irvik Kiisu muhelus tagaplaanil
    Marta-Liisa Talvet | Igapäeva ilu leidmine ja loomine
    Olev Remsu | Kõik on kohal
    Contra | Kes tuleb kirjanduse Eesti meistriks?
    Lauri Sommer | Yhe elu kroonijuveelid
    Kroonikat
    Ingrid Velbaum-Staub
    | HeadRead 2023

  • Arhiiv 05.07.2023

    Kroonikat

    merle

    1. juunil meenutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Juhan Viidingut, kes saanuks tänavu 75-aastaseks. Kõlas Viidingu looming Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilaste ning Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli õpilaste esituses. Lisaks esitleti Jüri Üdi ja Juhan Viidingu „Kogutud luuletuste” täiendatud uustrükki ning uut väljaannet Viidingu viie plaadi kogumikust.

    1. juunil tähistati Kadrioru raamatukogu 70. sünnipäeva. Pakuti tegevusi lastele, toimus raamatutäika, luulepiknikul esines Triin Paja.

    2. juunil esitles Jaak Tomberg Eesti Kunsti­akadeemias monograafiat „Kuidas täita soovi”. Autoriga vestles Neeme Lopp.

    3. juunil esitlesid Kairi Look ja Ulla Saar Kadrioru raamatukogu aias raamatut „Kiludisko”.

    6. juuni kirjanduslikul teisipäeval esitleti Hanneleele Kaldmaa luulekogu „Sinustki võib saada fossiil” ja Kätlin Kaldmaa luulekogu „Mu tiivad on mu juured”. Musitseeris Lilli-Krõõt Repnau.

    9. juunil toimus Loodusfestivali raames Tartus Lodjakojas Linnujämm, kus esinesid Doris Kareva, Aare Pilv, Veronika Kivisilla, Janika Läänemets ja Mirjam Parve. Musitseerisid Kitty Florentine, LI:V ja Meisterjaan.

    9. juunil toimus Tallinnas Galeriis Metropol vestlusring Viljo Anslani loomingust, kus osalesid Ülo Tuulik, Rein Albri, Ly Ristikivi ja Kaarel Kütas.

    9. juunil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Maniakkide Tänava romaani „Tulevased jumalad”. Autoriga vestles Laura Loolaid.

    9.–11. juunini toimus Hiiumaa kirjandusfestival. Festivali avas vallavanem Hergo Tasuja. Üles astusid Daniel Vaarik, Joonas Hellerma, Endrik Üksvärav, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Karl Martin Sinijärv, Siiri Julge, Kairi Look, Ulla Saar, Indrek Hargla jt. Toimus raamatumüük, Eesti Lastekirjanduse Keskuse programm lastele, Kärdla kultuurikeskuses avati lasteraamatute illustratsioonide näitus. Kärdla kirikus toimusid kahel õhtul kontserdid Rudolf Tobias 150, samuti salvestati „Ööülikooli” loenguid ning näidati filmiprogrammi.

    10. juunil toimus Laagna raamatukogu kogukonnaaias luulepiknik, kus esines Igor Kotjuh.

    13. juuni kirjanduslikul teisipäeval toimus Kalju Konsini mälestusõhtu. Konsini luulet lugesid ja musitseerisid Siim Lill, Rauno Alliksaar ja Janar Sarapu.

    14. juunil anti Tallinna Kirjanike Majas üle Siuru fondi stipendium, mille pälvis Paul Raud.

    15. juunil esitleti Sveta baaris Virginie Despentes’i teost „King Kongi teooria”. Tõlkija Maria Eskoga vestles Indrek Mesikepp.

    16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Eesti Keele Insti­tuudi ja Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirja „Vareda” eest. Teise koha sai Hannes Parmo käsikirjaga „Beeta”. Kolmanda koha saavutas Piret Jaaksi „Taeva tütred”. Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi auhinna pälvis Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid”. Tallinna linna eripreemiaga tunnustati ano­nüümseks jääda soovinud autori teost „Ood surmale”. Margus Karu Sihtasutuse preemia pälvis Lumi Kristin Vihterpali „Tajude kujur”. Ära märgiti Anete Kruusmäe „Viimane päikesetõus” ja Meelis Ivanovi „Kokkuvarisemine”. Kokku laekus konkursile 62 seni avaldamata käsikirja. Žüriisse kuulusid Rein Raud, Heidi Aadma, Reeli Reinaus, Karl Martin Sinijärv, Igor Kotjuh ja Tiit Aleksejev.

    16. juunil esitlesid Kirjanike Liidu Noored Tallinna Kirjanike Majas almanahhi „Grafomaania” teist osa. 

    16. juunil esitleti Biblioteegis Mikk Tšaškini luulekogu „Paberist linn”. Autoriga vestles Morten Made, luulet esitasid Anna Birgitta Põder ja Gustav Nikopensius.

    18. juunil toimus Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu noortesektsiooni üldkogu. 

    20. juuni kirjanduslikul teisipäeval esitles Henrik Sova kogumikku „Semantiline lõks”. Autoriga vestles Jaak Tomberg.

    20. juunil kuulutati rahvusarhiivi peahoo­nes Noora välja parim 2022. aastal ilmunud ajalooraamat. Auhinna pälvis Tõnno Jonuks teose „Eesti muinasusundid” eest. Žüriisse kuulusid Kristina Jõekalda, Olev Liivik, Mihkel Mäesalu ja Kaarel Vanamölder.

    20. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis vestlusring väliseesti autori Gunnar Neeme loomingust. Kõne all oli Neeme 105. sünniaastapäevaks ilmunud kogumik „Tuuleraudne”, vestlusringis osalesid Karmen Maat, Maarja Hollo ja Janika Kronberg.

    21. juunil avati Pärnus Koidula pargis näitus „Koidula maa ja ilm”, millega tähistatakse luuletaja 180. sünniaastapäeva. Avamisel esines Pärnu Kammerkoor.

    27. juunil toimus raamatupoes Utoopia kirjanduslik teisipäev „Raamatut tajudes”.

    29. juunist – 1. juulini osales Triin Soomets Rumeenias, Galațis rahvusvahelisel luulefestivalil „Doonau luulesadam” („Poezia – Port La Dunăre“).

  • Arhiiv 05.07.2023

    Õnnitleme

    merle

    6. juuli – Tiit Aleksejev 55

    10. juuli – Andrei Hvostov 60

    12. juuli – Ene Kallas 50

    18. juuli – Helju Rebane 75

    18. juuli – Hendrik Relve 75

  • Arhiiv 26.06.2023

    Te hulka, laulikud, ma julgest’ tulen

    merle

    Eesti luuleloo suurkujud XX sajandi esimesel poolel on kahtlemata Marie Under ja Henrik Visnapuu. Avaldanud esimesed värsid eelmise sajandi alguses, lõppes nende poeesialend pärast Teist maailmasõda kaugel paguluses.
  • Arhiiv 26.06.2023

    Üliõpilane ja luuletaja

    merle

    Paul-Eerik Rummo looming pole väga mahukas, kuid tema tekstidest mäletatakse suurt osa.
  • Arhiiv 22.06.2023

    Keegi elus inimene

    merle

    Kaur Riismaa: „Aknad avanevad taevasse”.
  • Arhiiv 22.06.2023

    Pärast sõnadelöga

    merle

    Jürgen Rooste: „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus”.
  • Arhiiv 19.06.2023

    Kirjanik loeb. Carolina Pihelgas

    merle

    Vahel muutub lugemine võimatuks. Tekstid kaotavad tõmbe, ei paku enam huvi ja lugemisest saab painav kohustus, nii et tahaks kogu trükikunsti maa alla needa ja ise kaduda sinnasamma. Vahel lihtsalt on tunne, et ei suuda eluilmaski enam kätte võtta ühtki raamatut. Iga lugeja võib läbi põleda, eriti aga selline, kes päevast päeva niikuinii tegeleb tekstidega, kirjutab, tõlgib, toimetab... Õnneks leidub vastukaaluks päevi, nädalaid ja vahel isegi kuid, kus lugemine joovastab – eriti kui avastad mõne autori, kes näitab, et kirjanduses saab teha midagi veel hoopis teistmoodi, kui leiad mõne teksti, mis lööb valla uksed ja aknad, muudab tunnetust ja maailmataju.
    Ja samas, milline privileeg: kurta, et lugemine vahel väsitab! Et raamatute lugemine on lausa osa minu tööst! Poleks millestki sellisest päriselt julgenud kunagi unistadagi, eriti mitte kasvades üles vaesusest läbi imbunud Mustamäe korteris, kus kapid olid tõepoolest raamatuid täis, aga mitte keegi neid kunagi ei lugenud. Mul ei ole ühtki mälupilti sellest, et keegi kodus kunagi raamatut oleks lugenud. Ajaleht käis, seegi suur asi.
  • Arhiiv 12.06.2023

    Lõuna-Eesti kuninganna

    merle

    Keeruline maastik küll, aga kui külluslik! Mustikaid hooajal nii, et metsaalune mustab, varajased kukeseened, talvine paks lumi, mis sulgeb orgudes teed, ühe ööga võib see paikkond muutuda ligipääsmatuks. See viimane polegi tingimata puudus. Tõusud ja langused, langus, jälle tõus, siin ei näe kunagi liiga kaugele ette, ei tea, mis ootab kurvi taga, künka varjus, mäekesed, metsased künkad kerkivad ja laskuvad, tee keerutab kõigepealt korralikult, ajab pea segi. Pöörane! Mõni võib siin suuna kaotada, ent kui ollakse juba vaimus kohal, iseendast ees, on teisiti. Kant on rikas ka järvede ja jõgede poolest, eriti osas, kus veidi tasasemat maastikku elavdavad kitsaste ja käreda vooluga jõgede orud.
  • Arhiiv 08.06.2023

    Kasukas / Konsultatsioon

    merle

    Liina tundis, kuidas vana maamaja rõskus tema noortesse ihuliikmetesse hiilib. Hoone oli ammu kütmata. Ta polnud õigupoolest plaaninudki siia nii kauaks jääda – kõige enam mõneks tunniks, et kiiresti välja sorteerida asjad, mis enam kasutust ei leia, ja pakkida auto tagaossa see vähene, mis temaga linna kaasa pidi reisima. Kuid vanaema paistis olevat maja seestpoolt ära vooderdanud nagu suslik. Igast seinavahest ja põrandapraost turritas mingisuguseid esemeid, mille otstarvetki Liina ei osanud arvata. Rääkimata lõputult krabisevatest nafta­liinipaberitest, sõlmes nööridest ja kinni tursunud sahtlitest. Ta sai täitsa aru, miks ema oli otsustanud oma mugavasse Mustamäe korterisse nädala­lõppu veetma jääda ning palunud Liinal talule „pilk peale visata”.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood