Arhiiv 30.01.2024
Igavene inimene on surnud
merle
„Tõe ja õiguse” teine osa on arutluste raamat. Siin arutatakse rahvuse, kultuuri, religiooni, filosoofia, teaduse ja poliitika teemadel; esile tõuseb rida küsimusi, mis olid XIX sajandi vahetusel eriti särisevad ja erutavad. Põrkuvad konservatiivsed ja liberaalsed, sotsialistlikud, natsionalistlikud ja internatsionalistlikud, suurrahvuslikud, etnotsentrilised, evolutsionistlikud, saientistlikud, teistlikud, panteistlikud, agnostilised ja ateistlikud seisukohad, mis tihti arendatakse hüperboolsete äärmusteni, nõnda et romaani võib lugeda kui filosoofilist komöödiat. Niisugune maailmavaadete virvarr on eesti kirjanduses ainulaadne ja mõjub suurejooneliselt ka selliste teoste kõrval nagu Thomas Manni „Võlumägi” või Franz Kafka „Protsess”, mis on tuntud äärmusteni viidud arutluste poolest.
Tammsaare romaani peamine arhitekst on kahtlemata arenguromaan. Selle peale on aga laotatud väitluste ja vaidluste panoraam, mis meenutab pigem Platoni „Pidusööki”. Mis on tõde? Kes on inimene? Kuidas me peaksime elama?
