• Arhiiv 08.01.2024

    Aliis Aalmanni luulet Loomingust nr 12

    merle

  • Sisukord 04.01.2024

    Looming 1 2024

    merle

    fs | i have a dream / *seal oli sein jt luuletusi
    Brigitta Davidjants | Vaikusesse
    Anu Kree | *Õhuvirvendusena / *Kahte elusse jt luuletusi
    Triinu Kree | odraiva jt luuletusi
    Ülar Ploom | Valentina Tereškova ehk Kooli 6–2 / Hetk
    Mikk Tšaškin | minek / saada talvel sooja / *panen näo su
    Jaanus Järs | Hungelbert peab ostma pileti
    Emma Lotta Lõhmus | *valguse sees on nii suur pimedus jt luuletusi
    Juhan Voolaid | Armastus esimesest silmapilgust
    Ivar Sild | Isamaastikud
    Arvo Valton | Killukesi
    Karel Toman | Laul / Paradiis / Su krooni, oo elu jt luuletusi
    Robert Kolár | Karel Toman: vere, korallide ja kristallide luuletaja
    Olev Remsu | Jälle Ivanov, jälle aktsendiga. Meenutusi Vene sõjaväest
    Kirjanik loeb. Sveta Grigorjeva
    Ervin Õunapuu / Jaak Urmet | Minu sisemine Mongoolia
    Maarja Vaino | Mati Undi hüsteeriasahtel. Klassiku 80. sünniaastapäeva puhul
    Hasso Krull | Igavene inimene on surnud. Humanism, nihilism ja ­negatiivne dialektika „Tõe ja õiguse” II osas
    Mihkel Mutt | Räägi, Saluri!
    Liisi Rünkla | Roomaks nagu tigu nagu pilved kõige aeglasema tuulega päeval
    Brita Melts | Maailmasuse haardes
    Ave Taavet | Tartu psühhogeograafi reisikirju
    Raul Sulbi | Sekeldused ossikülas
    Andrus Kivirähk | Unt, Mutt, Liiv, Tuglas…
    Kroonikat
    Krista Kaer | A. S. Byatt – väljapaistev romaanikirjanik ja teadlane

  • Arhiiv 04.01.2024

    Maarja Kangro „*olla öösel üleval, sest pool on valimata”

    merle

  • Arhiiv 03.01.2024

    Kroonikat

    merle

    1. detsembril valiti kirjanikupalga saajad aastatel 2024–2026. Kandidaate oli 47, valituks osutusid Andrus Kasemaa, Mika Keränen, Igor Kotjuh, Hasso Krull ja Sigrid Tooming. Komisjoni kuulusid Triin Soone, Elle-Mari Talivee, Mihkel Volt, Kaidi Urmet, Doris Kareva, Triinu Tamm, Tiit Aleksejev.

    2. detsembril esitles Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumis oma lasteraamatut „„See on minu pall!”, hüüdis mustikas”.

    5. detsembril kohtus Tallinna Keskraamatu­kogus lugejatega Märt Treier.

    6. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Urmas Vadi oma romaani „Kuu teine pool”. Autoriga vestlesid Triinu Tamm ja Maria Esko.

    6. detsembril esitles Piret Jaaks Vabamus oma romaani „Taeva tütred”. Autoriga vestles Brigitta Davidjants, katkendeid luges Maarja Mitt-Pichen, musitseerisid Margarit Voskanyan, Johanna-Maria Jaama ja Brigitta Davidjants. Raamatut esitleti ka 7. detsembril Haapsalus kohvik-raamatupoes Pagu, kus autoriga vestles Kaie Ilves.

    8. detsembril anti Tartu Kirjanduse Majas üle Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind, mille pälvis Saara Liis Jõerand arvustuse „Kuidas jutustada juba jutustatut?” (Looming 2023, nr 5) eest. Teised nominendid olid: Saara Lotta Linno, „Pilk vastuolulisele Wimbergile Buratino-põlvkonnast” (Keel ja Kirjandus 2023, nr 6); Heli Allik, „Mööda koordinaattelgi” (Looming 2023, nr 4); Sveta Grigorjeva, „Tolmust ja naistest” (Sirp 6. I 2023); Jaak Tomberg, „Rott labürindis” (Vikerkaar 2023, nr 6); Aare Pilv, „Merike Õimu eelomasus” (Looming 2023, nr 9). Žüriisse kuulusid Jüri Kolk (esiisik), Ave Taavet, Brita Melts, Johanna Rannik ja Indrek Ojam. Üritusel musitseeris Kaisa Kuslapuu.

    8. detsembril esitleti Tartu Kirjanduse Majas ürituste sarjas „Õhtud Eesti ulmega” Manfred Kalmsteni jutukogu „Götterdämmerung”. Autoriga vestles Lüüli Suuk.

    8. detsembril esitleti Vanalinna Rahva Raamatus Maryse Condé romaani „Mangroovi ületamine”. Raamatust vestlesid tõlkija Ulla Kihva ja Heili Sepp.

    8. detsembril kohtus Tallinna Keskraamatu­kogu Nurmenuku harukogus lugejatega Kristi Kangilaski.

    10. detsembril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Jon Fosse õhtu. Avasõnad lausus Norra suursaadik Marius Dirdal, toimus otseülekanne Nobeli tsere­mooniast Stockholmis, ettekande pidas Øyvind Rangøy, autorist kõneles ja tema tekstikatkendeid eesti keeles luges Sigrid Tooming. 11. detsembril toimus Fosse õhtu Tartu Kirjanduse Majas. Mõlemat õhtut juhtis Veronika Kivisilla.

    11. detsembril esitles Doris Kareva Viru keskuse Rahva Raamatus teost „Koerakari”. Vestlesid Doris Kareva, Piia Ruber, Margit Mutso ja Andrus Kivirähk.

    11. detsembril kohtus Tartu Linnaraamatu­kogu Ilmatsalu harukogus lugejatega Kristi Piiper.

    12. detsembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Rein Raud oma romaani „Katkurong”. Autoriga vestles Berk Vaher. Samal päeval toimus raamatu esitlus ka Tasku Rahva Raamatus.

    13. detsembril toimus Eesti Kirjanike Liidu jõulupidu.

    13. detsembril esitles Mirjam Parve Mülä baaris oma luulekogu „Varjukeha”. Autoriga vestlesid Tõnis Vilu ja Kriszta Tóth, musitseeris Kaisa Kuslapuu.

    13. detsembril toimus Tartu Linnaraamatu­kogu Karlova-Ropka harukogus kirjandusõhtu, kus esines Kristina Viin. Raamatukogus avati ka tema maalinäitus.

    14. detsembril esitleti Kalma sauna kaminaruumis Tarmo Tedre kogumikku „Surmajutud”.

    15. detsembril esitles Reijo Roos Tallinna Kirjanike Majas oma luulekogu „Tere kas tohib / Tere kas võisõ”. Autoriga vestles Maarja-Liis Mölder, musitseeris Villem Kreem.

    15. detsembril toimus Tammsaare muuseumis luuleõhtu „Armastuse läbipaistev käekiri”, kus luulet luges Doris Kareva, musitseeris Robert Jürjendal.

    15. detsembril esitles Raplas kultuuriklubis Baas Mathura oma luulekogu „Sostenuto”.

    15. detsembril pidasid Roomet Jakapi ja Jaan Malin Paides Wabalinna kohvikus ettekande „Hääleimprovisatsioonist ja kõlaluulest”.

    15. detsembril toimus Tartu Linnaraamatukogus luuleõhtu, kus esinesid Berit Petolai, Maarja Pärtna ja Aliis Aalmann.

    16. detsembril toimus Tartu Kirjanduse Majas raamatulaat ja kirjanike liidu Tartu osakonna jõulupidu.

    19. detsembril anti välja Ivar Ivaski Mälestus­fondi stipendium, mille pälvis Rein Veidemann artiklikogumiku „Järjehoidja” eest. Auhind anti üle Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud 67. Kreutzwaldi päevade konverentsi raames. Žüriisse kuulusid Sirje Olesk, Jüri Talvet ja Janika Kronberg.

    21. detsembril kõneles Karin Sibul Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus Helene Ranna elust ja loomingust. Vestlust juhtis Tiina Sulg.

    22. detsembril esines raamatupoes Põhjala REaD Piret Põldver, musitseeris Kalev Karlson.

    26. detsembril esinesid Paide Wabalinnas Igor Kotjuh, Katja Novak ja Aija Sakova. Musitseerisid Toivo Sõmer, Greta-Liisa Grünberg, Roland Suits, Leho Rubis ja Liina Vainumetsa. Plaate keerutas DJ Ormusson.

     

  • Arhiiv 03.01.2024

    Õnnitleme

    merle

    1. jaanuar – Kajar Pruul 65

    3. jaanuar – Sven Sildnik 60

    10. jaanuar – Avo Üprus 70

    18. jaanuar – Mihkel Raud 55

    24. jaanuar – Juhan Habicht 70

    25. jaanuar – Heidi Sarapuu 80

    28. jaanuar – Margus Eiche 55

    31. jaanuar – Hasso Krull 60

  • Arhiiv 03.01.2024

    Mart Kanguri luulet Loomingust nr 12

    merle

  • Arhiiv 01.01.2024

    Kümme indiaanlast

    merle

    Hallituselõhn hõljub paekivist müüridega kitsas keldris, nagu oleks ta osa sellest vähesest inventarist, mis restorani alla keldrisse jäetud on. Siin-seal on nurkadesse ladustatud tööstusliku köögi inventari: roostevabad valamud, restid, gaasi­balloonid, tühja taara kastid. Pooleldi pimedusse kaduva käigu sissepääsu ees seisavad üksteise peale laotuna kaks suurt ahjuga pliiti, jämedad mustad toitekaablid kokku keritud ja teibiga korpuse külge kinnitatud. Ühes seinas veiniriiul, tolmunud pindadel mõni sama tolmunud üksik unustatud pudel. Üksteise sisse laotud suured fajansist lillepotid, pealmise sees vanad kontserdiafišid rullis. Nurgas, kus põleb maas jäme punane küünal, istub tumedasse tekki mähitud indiaanlane ning vaatab üle pliitide otse pimedasse käiku. Ta silmad on nii vidukil, et ei saa aru, kas ta nagu ootab midagi või on sügavas meditatsioonis. Indiaanlasel on võimas sulekroon, mille kuklaosal troonivad kolm kaljukotka tiivasulge. Suled on pärit Death Valleyst, Dante’s Peakist, madala vee madalaimast punktist, soola­vallidelt käsitsi korjatud. Suled sätendavad. Soolakristallid küütlevad spektri kõigis värvides.
  • Arhiiv 29.12.2023

    Uus aasta

    merle

    Ma olin nagu natuke teelahkmel. Ja mõlemal pool oli tume maa. Ei teadnud isegi, mida vana-aastaõhtul teha.
    Aga läksin maale vanaisa-vanaema juurde. Et olen nendega, neil ka seltsim.
    „Me lähme nüüd magama ära.”
    „Head ööd! Ja head aasta lõppu!” torkasin veel naerdes. Olime telekat vaadanud. Südaööni oli veel maa ja ilm.
    „Kui kuhugi lähed, pane uks ilusti lukku.”
    „Jaa, ikka.” Kuhu ma ikka lähen.
  • Arhiiv 28.12.2023

    Pilgeni täis seda musta ööd

    merle

    Piret Põldver: „Suunurgad”.
  • Arhiiv 28.12.2023

    Oh saaksin käia…

    merle

    Martin Vabat: „Püüdmatusejumala kannul”.
  • Arhiiv 27.12.2023

    Asko Künnap Loomingust ja Loomingu kujundamisest

    merle

  • Arhiiv 22.12.2023

    Kirjanik loeb. Paavo Matsin

    merle

    Päris kindlasti on raamatud minu elus väga olulised asjad. Ütleksin isegi nii, et asjad ongi väga olulised. Üldiselt on ju kombeks eesti intellektuaalide hulgas rõhutada inimsuhteid ja suhtuda kõigesse materiaalsesse avalikult pigem põlgusega. Tuletaksin siin meelde aga Toomas Liivi suurepärast luuletust „Rahas peitub õnn”, kus ta rõhutab just aususe primaarsust sellistes küsimustes. Tegelikult on ju esemed tihti vanemad ja targemad kui inimesed, paljud asjad meie kõrval on olnud olemas enne meie sündi ja jäävad ka pärast meie surma maailma alles, neisse on salvestatud palju erilisi emotsioone ja olukordi. Sellisel seisu­kohal on ka üks mulle olulisemaid mõtlejaid ja loojaid, tšehhi sürrealistlik animameister Jan Švankmajer, kelle teoseid, nii raamatuid kui ka filme, olen aastaid kogunud, lugenud ja vaadanud. Ka minule on asjad olnud enamasti huvitavamad kui inimesed. See on mentaalselt paratamatu, kuna mu sünnikaardis on õhk (mis markeerib muu hulgas empaatiat) kõige madalama võimaliku ühikuga ja paradoksaalselt on ülekaalus hoopis maa-elemendid (vaatamata Jäärale kui tule-elemendile).

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood