• Arhiiv 03.03.2024

    Katrin Tegova loeb oma luuletusi Loomingu veebruarinumbrist

    merle

  • Arhiiv 29.02.2024

    Kuidas kirjutada keha?

    merle

    Piret Põldveri teine luulekogu „Suunurgad” (2023) on ihuline, mälestuslik ja mänguline teos, mis kujutab keha ja tunnete läbipõimitust. Eelmise aasta lõpukuudel vahetasime Piretiga meili teel mõtteid keha, tunnete, kirjutamise ja avaldamise üle, lähtepunktiks „Suunurkade” Tartu esitlusel peetud vestlus. Lisaks eelmisel aastal ilmunud luulekogule on Piret välja andnud debüütkogu „Alati nii järsku” (2020) ning ilukirjanduslikku proosat ja intervjuusid ühendava alkoholiteemalise raamatu „Hoog” (2022). Tema tegevusväli kirjanduses on aga autorsusest märksa avaram: Piret on toimetanud ilukirjandust ja filosoofiat, kirjutanud kriitikat, intervjueerinud teisi kirjanikke, praegu töötab ta Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolis nooremteadurina ja on doktorant.
  • Arhiiv 28.02.2024

    Doris Kareva loeb oma luuletusi Loomingu veebruarinumbrist

    merle

  • Arhiiv 26.02.2024

    Kus asub Terra Fantastica?

    merle

    Raul Sulbi: „Terra Fantastica kartograafid”.
    Raul Sulbi: „Terra Fantastica kartograafid 2”.
    „Minu isa luulud: ulmeantoloogia”.
  • Arhiiv 26.02.2024

    Kinniste ruumide kammitsus

    merle

    Rein Raud: „Katkurong”.
  • Arhiiv 22.02.2024

    Kirjanik loeb. Jürgen Rooste

    merle

    Mul kodus peaaegu ei ole kohta, kus poleks raamatuvirnu… Köök on! S.t köögis pole lademeis-hunnikuis raamatuid miskipärast igal pool. Ülejäänud kodu on nagu mingi labürint või kanjon, millele saaks läheneda geokronoloogiliselt. Kunagi Mati Hindil külas olles ma adusin järsku, et mu mõtlemisviis on „õige”, ka tema töötoas olid raamatud n-ö õiges kohas, lademeis ja hunnikuis. Muidugi olid Matil asjad paremini paigas kui mul, aga fakt on see, et keegi teine ei saaks neid virnu ümber organiseerida või ilusti kuskile ära laduda, kaotamata täielikult mu „süsteemi”, sest just see teatav geokronoloogia tingib võimaluse mõttelõnga või protsessi taastamiseks, mis võib mingil hetkel kasulikuks või vajalikuks osutuda… või nii ma end vähemasti petan.
  • Arhiiv 19.02.2024

    Katrin Tegova luulet Loomingust nr 2

    merle

  • Arhiiv 12.02.2024

    Vaikusesse

    merle

    Nagu maavärin, mõtlen ma. Ja kivistun sinnasamasse voodisse – tuba on võõras. Täiesti võõras. Seinal on vaip. Punane, mustritega. Ka teisel seinal on vaip. Ja põrandal.
    Ma tõusen ettevaatlikult voodist, liigun tasakesi rõduukse poole ja mida lähemale ma jõuan, seda selgemaks lähevad helid. Nüüd hakkan ma neid eristama. Autosignaal, kummide vilin, võõrkeelne jutt, keegi karjub ja keegi vist nutab.
    Ukse tagant lööb mulle vastu kuum kuiv leitsak. Ma vean end ettevaatlikult rõdule ja vaatan. Roosad majad, suurtest kividest, otse ees suurejooneline park. Näen politseinikku, kes vehib sauaga. Kõrbevärvi mäge, tipp lumine. Mägi on hiiglaslik, oma suuruses korraga kaugel ja lähedal. Vaatan mäge, hoian kramplikult rõdupiirdest kinni. Vaatan meest, kes jookseb mööda peaväljakut. Lärm on kõrvulukustav. Mees karjub, lausa röögib: Azatutjun! Trikoloor lehvib ta käes.
    Seisan mõned minutid ja lähen siis lihtsalt tuppa tagasi.
  • Arhiiv 07.02.2024

    Emma Lotta Lõhmuse luulet Loomingust nr 1

    merle

  • Sisukord 06.02.2024

    Looming 2 2024

    merle

    Doris Kareva | Laulud valu allikalt
    Aliis Aalmann | Poistega ei mängi
    Katrin Tegova | Igasugune armastus jt luuletusi / Võrdsed
    Toomas Raudam | Veri
    Ülar Ploom | mu ema ütles mulle unes asju jt luuletusi
    Mart Kivastik | Sitt päev
    Vootele Ruusmaa | *liiprid / *õiglustunne
    Triin Soomets | Rebasenägu / Tähtede all / Hea laps
    Berk Vaher | *kerkiva eskalaatori tipus / *siin on kõik jt luuletusi
    Donald Tomberg | Mees, kes ei tahtnud. Katkend romaanist
    Berit Petolai | Hele, tuisklev ja nimetu jt luuletusi
    Katrin Laur | Tööstuse 36
    Piret Põldver | Kosjad
    Enn Lillemets | Puhas äng / Vastu tuult helgib pajude hõbe
    Kirjanik loeb. Jürgen Rooste
    Piret Põldver / Maarja Pärtna | Kuidas kirjutada keha?
    Heili Sepp | Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940
    Janika Kronberg | Raimond Kolgi jälil. Ivar Grünthalit abiks võttes
    Sven Karja | Ühendatud anumate (mitte)seadus. Eesti näitekirjandus XXI sajandil
    Tiit Aleksejev | Piret Saluri, Mika Waltari ja Olavi Paavolainen
    Elsbeth Aarsalu | Sulle on antud võimalus kasvada
    Katrin Tegova | Kujutlusvõime täidab lüngad. Ja kaotused
    Holger Kaints | Genotsiidi tunnistaja
    Tiina Pai | Kinniste ruumide kammitsus
    Tanel Pern | Kus asub Terra Fantastica?
    Kroonikat
    Doris Kareva | Katkestuste kajad
    Anu Saluäär | Kolme katku vahel

  • Arhiiv 05.02.2024

    Kroonikat

    merle

    2. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval toimus Mati Undi õhtu. Sõna võtsid Sven Karja, Paavo Matsin, Mihkel Mutt ja Indrek Ojam. Tekstikatkeid luges Siim Lill.

    4. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja aasta omanäolisim laste­raamat ehk Aasta Rosin. Aunimetuse pälvis Andry Ervaldi ja Kristel Maamägi raamat „Ole sa, kes sa oled. Ettelugemise lood”.

    9. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Juhan Voolaid oma raamatut „Eesti tänapäevased muinasjutud”.

    10. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval toimus Mika Waltari õhtu „Mika Waltari sajandid”, millega tähistati ühtlasi Piret Saluri 80. sünnipäeva. Esitleti romaani „Mikael Hakim”. Sõna võtsid Tiit Aleksejev ja Mart Laar, katkendeid teosest „Riigi saladus” esitas Jan Kaus. Musitseeris keelpillikvartett FourEst, muusikalist osa esitles Rasmus Puur.

    11. jaanuaril esitleti Eesti Kirjandusmuuseu­mis Betti Alveri personaalbibliograafiat „Betti Alver. Bibliograafia 1927–2022”. Esitlusel kõnelesid Krõõt Liivak, Toomas Muru, Vallo Kepp ja Kristi Metste.

    12. jaanuari ulmereedel esitleti Tartu Kirjanduse Majas Robert A. Heinleini romaani „Võta skafander – paneme minema!”. Autorist kõneles Raul Sulbi.

    13. jaanuaril toimus kultuuriklubis Salong „Esoteerikalaupäev: Kuriositeetide kabinet IV”, ettekandega esinesid Paavo Matsin, Siim Lill ja Neeme Näripä.

    15. jaanuaril kuulutati L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestusväljakul 2024. aasta Tartu linnakirjanikuks Maarja Pärtna. Linna­kirjaniku stipendiumi andis üle Tartu linnapea Urmas Klaas.

    16. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval toimus Kirjanduslinn Tartu residendi Kristina Sadauskienė autoriõhtu. Kirjanikuga vestles Tiina Kattel.

    16. jaanuaril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek. Vastu võeti kaks uut liiget, Paul Raud ja Heli Künnapas.

    17. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Ere Kürsa oma luulekogu „Taivast ja tuulõst” ja Häniläne oma luulekogu „Tõsõ mu maailman”. Autoritega vestles Maarja Paesalu, musitseerisid Riste Kaaret ja Tarmo Pajusaar.

    17. jaanuaril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus lugejatega Mart Kadastik.

    17. jaanuaril esitles Sirly-Ann Meriküll Barlovas oma luulekogu „Juurdumised”. Autoriga vestles Maria Esko.

    18. jaanuaril oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus külas Loone Ots.

    19. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseu­mis Jaan Kaplinski päev „Kaplinski ja keel”. Ettekandega esinesid Peeter Torop, Merilin Aruvee, Arvi Tavast, Jaan Aru ja Kristel Algvere. Plaate mängis Ahto Külvet. Kuulutati välja Jaan Kaplinski uurimisstipendiumite laureaadid, stipendiumi pälvisid Beatrice Veidenberg ja Mihhail Trunin.

    19. jaanuaril esitleti Tallinna Keskraamatu­kogu suures saalis Manfred Kalmsteni raamatut „Götterdämmerung”. Autoriga vestles Lüüli Sukk.

    19. jaanuaril esitles Vootele Ruusmaa raamatupoes Biblioteek oma luulekogu „Kohavahetus”. Autoriga vestles Lisanna Lajal, musitseerisid Vootele Ruusmaa ja Tõnis Kirsipu. Raamatut esitleti ka 20. jaanuaril Tallinnas Aidas. Vestlust juhtis Helena Läks, musitseeris autor.

    20. jaanuaril toimus Antwerpenis Euroopa luuleslämm 2023, kus osalesid 31 riigi luule­tajad. Euroopa meistriks kuulutati Joonas Veelmaa.

    20. jaanuaril toimus kultuuriklubis Salong „Esoteerikalaupäev: Kuriositeetide kabinet V”. Külas oli Mirjam Lepikult, temaga vestles Siim Lill.

    23. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Jaaks oma romaani „Taeva tütred”. Autoriga vestles Triin Ploom-Niitra.

    24. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Heidi Sarapuu teost „Klassikute Varius”. Sõna said autor, Livia Viitol, Anu Saluäär, Pille-Riin Purje ja lavastustes osalenud. Esinesid René Soom, Urmas Põldma, Liina Tennosaar, Diana Dikson-Soom, Ene Järvis, Haide Männamäe, Peeter Kaljumäe, Helin-Mari Arder, Hain Hõlpus ja Ooper-Kvartett. Õhtut juhtis Toomas Tross.

    24. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis loodusluuleõhtu, kus esines Kruusa Kalju.

    27. jaanuaril esinesid Barlovas läti, leedu ja eesti noored kirjanikud. Üles astusid Evelīna Andžāne, Lauris Bērziņš, Emija Grigorjeva, Līva Marta Roze, Māra Ulme, Lote Vilma Vītiņa, Simonas Bernotas, Patricija Gudeikaitė, Dominykas Matulionis, Tomas Petrulis, Deividas Preišelagavičus, Orestas Razumas, Helena Aadli, Susanna Mett, Gustav Nikopensius, Paul Raud, Mia Maria Rohumaa ja Kristel Zimmer. Tekste esitasid EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased. Õhtu oli osa Circa Seven Celsiuse korraldatavast noorte Balti autorite talvekoolist.

    27. jaanuaril esitles Meelis Friedenthal Tartu Kirjanduse Majas oma romaani „Punkti ümber”. Autoriga vestles Mart Velsker.

    29. jaanuarist 3. veebruarini toimus Eesti kirjanduse pidunädal, mida korraldab A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. 29. jaanuaril kohtus illustraator Lumimari õpilastega Koigi ja Imavere koolis. Maris ja Tiit Pruuli kohtusid lugejatega Aravete raamatukogus. 30. jaanuaril toimus vestlus Jaan Tootseni ja Siiri Kvelliga Tammsaare muuseumis Vargamäel. Sealsamas avati ka aastanäitus „100 aastat soode kuivendamist Vargamäel”. 31. jaanuaril kohtus Ottomar Sukko õpilastega Aravete ja Albu koolis, Tuuli Tolmov esines Järva-Jaani ja Koeru koolis. 1. veebruaril kohtus Hendrik Relve lugejatega Järva-Jaani raamatukogus ning 2. veebruaril Manona Paris Peetri raamatu­kogus. Esna galeriis toimus vestlus Marju Lauristiniga ja avati näitus „Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud”. 3. veebruaril toimus Albu rahva­majas „Kirjanduslik oaas”, kus esinesid Tõnis Vilu, Mirjam Parve, Lilli Luuk ja Valdur Mikita. Anti üle A. H. Tammsaare nimeline Järva valla kirjanduspreemia, mille pälvis Rein Raud romaani „Katkurong” eest. Vestlusi kirjanikega juhtis Carolina Pihelgas, musitseerisid „Meite laste pillituba” ja Lonitseera.

    30. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Arne Merilai musta laega saalis artiklikogumikku „Eesti pragmapoeetika” („Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philosophy and Genetics”). Autorit küsitles Aare Pilv. Kogumikku esitleti ka 31. jaanuaril Tartus kultuuriklubis Salong, kus autoriga vestles Jaak Tomberg.

    30. jaanuaril tähistati eesti kirjanduse päeva ning kirjandusüritusi toimus kõikjal Eestis.
    Eesti Rahvusraamatukogus jagasid lugemissoovitusi Karl Martin Sinijärv ja Mart Juur. Esinesid luuletajad Ellen Emilie Laaksonen ja Riste Sofie Käär ning etteaste tegi EiK. Rahvusraamatukogus esitleti ka Stefan Zweigi kogumikku „Juudi jutud ja legendid”. Autori elust ja loomingust ­rääkis tõlkija Piret Pääsuke, katkendeid luges Tambet Tuisk.
    Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts korraldasid kooslugemise päeva, ühiselt loeti Kadri Hinrikuse raama­tut „Taks ja Dogi”.
    Tartu Kirjanduse Majas toimus kirjanduslik teisipäev, kus luuleliste kontsertkavadega esinesid Piret Põldver ja Kalev Karlson ning Heidi Iivari ja Karl Kruuse.
    Eesti Kirjandusmuuseumis kuulutati välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõber, aunimetuse pälvis projektiteater Must Kast värsslavastusega „Lilli”.
    Teater Must JaAm mängis Tartu Linnaraamatukogus etendust „Kõik ruum, kõik aeg täis igatsust”.
    Pärnu Koidula muuseumis kohtus lugejatega Mihkel Raud. Pärnu Keskraamatu­kogus toimus luuledisko, kus plaate mängisid Ott Kilusk ja Margus Vaigur. Luuledisko leidis aset ka Mati Undi muuseumis Tallinnas, kus muusikat valisid Jan Kaus ja Berit Kaschan.
    Viljandi Linnaraamatukogus toimus kohtumisõhtu „Salongijutud”, kus vestlesid Justin Petrone, Paavo Matsin ja Gert Kiiler.
    Lääne-Harju valla raamatukogu kutsus esinema Tiina Laanem-Murde, kes astus üles Padise koolis ja Risti koolis. Epp Petrone kohtus Sürgavere, Tääksi, Suure-Jaani ja Olustvere koolide lastega.
    Riisipere kultuurimajas esines Maarja Kangro, musitseeris Tarmo Johannes. Palamuse muuseumis esines Jaan Pehk.
    Kirjandusüritusi toimus veel nii koolides, kohvikutes, raamatukogudes kui ka muuseumides.

    31. jaanuaril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Robert Burnsi cèilidh. Kõlasid Burnsi tekstid ja šoti muusika. Esinesid Veronika Kivisilla, Contra, Kullo Vende, Siim Aimla ja Jürgen Rooste.

    31. jaanuaril kohtus raamatupoes Biblio­teek lugejatega Tõnis Tootsen, vestlust juhtis Kristel Kalda.

     

     

  • Arhiiv 05.02.2024

    fs-i luulet Loomingust nr 1

    merle

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood