• Arhiiv 27.11.2023

    Vahur Aabramsi luulet Loomingust nr 11

    merle

  • Arhiiv 24.11.2023

    Luuletaja ja Lullitaja

    merle

    Reijo Roos: „Tere kas tohib / Tere kas võisõ”.
  • Arhiiv 24.11.2023

    Õnnepalu udulatern

    merle

    Tõnu Õnnepalu: „Udu”.
  • Arhiiv 23.11.2023

    Ametisaladus

    merle

    Tagantjärele võis seda teatris käiku isegi õnnestunuks pidada, mõtles mees hommikuputru keetma asudes.
    Ta läigatas kastruli põhja sortsu tavalist toiduõli ja veerand klaasi vett, liigutas kastrulit ringikujuliselt käes, algul vastu-, siis päripäeva, ja pani selle siis kuumale ahjuplaadile. Pudrupõhjaks kooris ta suvikõrvitsa seibi, eemaldas sellest seemned, hakkis allesjäänud kõlbliku osa kuubikuteks ja puistas need parajasti keema hakanud vette.
    Ta oli eelmisel päeval koos naisega Tallinnas teatris käinud. Õieti oli selles olnud midagi erakordset, et just tema, küll üksjagu palju lugenud, kuid varem teatrist mitte kuigi huvitunud mees, oli selle käigu algatanud, ostnud kaks piletit esietendusele ja seadnud naise fakti ette.
  • Arhiiv 23.11.2023

    Mõnest muust ja luulest ka

    merle

    Meie salvestatud vestlus Hando Runneliga toimus esmaspäeval, 25. septembril, ehk vähemalt üks päev varem, kui oleksin selleks valmis olnud. Nagu ikka enne eksamit! Ometi hakkas jutt pihta just algusest, luuleni jõudmisest, ja kulges sundimatult üsna omasoodu.
    HANDO RUNNEL: Kui ma hakkan rääkima endast, siis hakkan pihta varasest lapsepõlvest, algkoolieast. Jalgsema algkool oli minu esimene kool ja meie külast käis seal koolis ka üks poiss, kelle nimi on Tiit Teras, kes vanas eas sai tuntuks šamaanina. Ta andis välja mitukümmend raamatut idamaa tarkustest. Tema isa oli surnud noorelt ja poisil oli jäänud kodus meie naabertalus elades isalt väikene raamatukogu. Seal oli huvitavaid raamatuid, mida mujal ei olnud. Üks väga ilus raamat oli Tagore luuleraamat ja seda sain mina siis algkooli poisina ka lehitseda, ja ma siis vaatasin, et väga uhke ja väga teistmoodi selge eesti keel, ja read olid hoopis teistsugused kui tavalistes tekstides. Algkoolis, kus meil oli neli klassi ühes ruumis koos, sääl oli meil kombeks üksteisele salmikusse kirjutada oma tervitusi.
  • Arhiiv 20.11.2023

    Kas ta mõtleb seda tõsiselt?

    merle

    Andrus Kasemaa: „Au kolhoosikorrale!”.
  • Arhiiv 20.11.2023

    Ilus viis hääbumiseks

    merle

    Mikk Tšaškin: „Paberist linn”.
  • Arhiiv 16.11.2023

    Kirjanik loeb. Triin Tasuja

    merle

    Pärast kirjandusteaduse magistriõpinguid tundsin, et mu lugemisvalikud on muutumas. Ilukirjandus tekitab minus viimasel ajal mitmes mõttes allergilist reaktsiooni, kuna seostub eelkõige narkomaanile omase eskapismiga maailma probleemide ees – ja see on kirjutaja enesearengu sügavalt subjektiivne faas. Mind huvitab lugemisvalikut tehes eelkõige see, kuidas jõuda mingi konkreetse tasandi eksistentsiaalse essentsini kõige vahetumat, mitte kunstiliselt filigraanset teed pidi. Tuleb tunnistada, et selleni viis mind etnograafiline, eeskätt auto­etnograafiline kirjandus ja ma igatsen antropoloogialoenguid. Olen need huvid viimastel aastatel kirjutatu, loetu ja õpitu taustal suutnud asendada psühhoanalüütilise vaatega, mille metoodilisus saadab mind inimeste suhetest ja kogemustest mõtlemisel igapäevaselt.
    Kirjanduse terapeutiline efekt on peamine, millest lähtuvalt ma enda elu siiski veel lugudega seostan. Lugu kui selline on kõige üldisemalt elu mõtestav sideaine ning on väga oluline jälgida loo jutustaja perspektiivi.
  • Sisukord 06.11.2023

    Looming 11 2023

    merle

    Vahur Aabrams | Emale
    Ave Taavet | Remontika / Kootsing
    Märt Sepper | Τάρταρος jt luuletusi
    Mikko Lagerspetz | Ja ikka on noored me hääled
    Rustam Singh | Roos / *Pole öö / *Kui hulkusin ringi jt luuletusi
    Urmas Vadi | Pink
    Kristel Algvere | Künnivares kases ja ronk põllus
    Ivo Volt | Hea lõhn
    Janika Kronberg | Ametisaladus
    Kaire Gerretz | People / *Sa oled päev, ma olen öö jt luuletusi
    Mario Pulver | Esimene õhtu
    Kai-Mai Olbri | Kingitus / Valguse metamorfoos jt luuletusi
    Airis Erme | *Koidik on kahvatu moega jt luuletusi
    Kivivalgel | LAZ-695 / Virtuaalsuselademete all deformeerunud mateeria / Laulu tekkimise esmane hetk
    Kirjanik loeb. Triin Tasuja
    Hando Runnel / Janika Kronberg | Mõnest muust ja luulest ka
    Märt Väljataga | Suits ja uni
    Maarja Vaino | Maailma uuendav tegu. Puud ja mets Viivi Luige loomingus
    Eve Pormeister | Kuidas ta seda teeb? Viivi Luige maagiline „Kuldne kroon”
    Eda-Kai Simmermann | Rändajaga tänumeeles
    Jaak Urmet | Luuletaja ja Lullitaja
    Iiris Viirpalu | Ilus viis hääbumiseks
    Mari-Liis Müürsepp | Kas ta mõtleb seda tõsiselt?
    Elo Lindsalu | Oma valikute ohver?
    Maarja Vaino | Õnnepalu udulatern
    Kroonikat
    Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid
    UNESCO kirjanduslinnade aastakohtumine
    Marja Unt | Laste ja noorte kirjandusfestival Luup 2023
    Jaan Undusk | Üks isiklik tänuavaldus
    Rein Saluri 22. IX 1939 – 13. X 2023

  • Arhiiv 06.11.2023

    Kroonikat

    merle

    3. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Põldver oma luulekogu „Suunurgad”, autoriga vestles Maarja Pärtna, musitseeris Roomet Jakapi. Raamatut esitleti ka 4. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval Tallinnas, kus autoriga vestles Sanna Kartau ja musitseeris Kalev Karlson.

    4. oktoobril toimus Tartu Linnaraamatukogus kohtumine Tauno Vahteriga.

    7. oktoobril toimus Eesti Kirjanike Liidu väljasõit Käsmusse. Kirjanikud istutasid loomemaja aeda viljapuid, Käsmu meremuuseumis astusid üles Kristina Viin, Veiko Märka, Häniläne, Ljudmilla Kokk ja Jaan Malin.

    8. oktoobril toimus Kodulinna Majas Tallinnas Liisi Ojamaa mälestusõhtu, kus esines Timur Mazitov.

    10. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Vladimir Proppi teost „Imemuinasjutu morfoloogia”. Raamatust vestlesid Madis Arukask, Ülo Valk ja Risto Järv, vestlust juhtis Siim Lill.

    11. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Mirjam Parve oma luulekogu „Varju­keha”. Autoriga vestles Elisa-Johanna Liiv, musitseeris Lilli-Krõõt Repnau.

    11. oktoobril esitleti Lydia Koidula muuseumis Pärnus Mihkel Muti raamatut „Libli­kas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg”. Raamatut esitleti ka 16. oktoobril Vanemuise väikese maja ovaalsaalis ja 19. oktoobril Viru Keskuse Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Andrus Kivirähk.

    12. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatu­kogus kirjandussõhtu „Kirjanikud keskpunktis”, kus vestlesid Maarja Kangro ja Sven Mikser.

    13. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti antoloogiat „Minu isa luulud”. Raamatust vestlesid koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas.

    13. oktoobril kohtusid Eesti Kirjanike Liidu noored Kiwaga.

    13. oktoobril esitleti Tartu Linnaraamatukogus kogumikku „Täheaeg 22. Kalifaadi viirastused”, autoritega vestles Raul Sulbi.

    14.–21. oktoobrini toimus laste ja noorte kirjandusfestival Luup.

    16. oktoobril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis konverents „Viirastus piiril: idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik” – 30”. Ettekandega esinesid Rein Veidemann, Virve Sarapik, Joonas Hellerma, Kristiina Rebane, Märt Väljataga, Raili Marling, Piret Viires, Juhani Salokannel, Joosep Susi. Konverentsi korraldasid nüüdiskultuuri uurimise töörühm ja Eesti Kirjanike Liit.

    16. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis soome-ugri kirjanduskohvik, kus mokša luulest kõneles Anna Venchakova.

    17. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval toimus Karl Ristikivi päev, kus Ristikivist vestlesid Janika Kronberg, Jaan Undusk ja Ene-Reet Soovik.

    17. oktoobril toimus Liszti instituudi galeriis Sándor Petöfi luule õhtu, millega tähistati luuletaja 200. sünniaastapäeva. Autorist kõneles Piret Norvik, esinesid ka Csilla ja János Tischler ning rahvamuusikaansambel Tokos.

    18. oktoobril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis hõimupäevade smugri­luuletrall. Luulet lugesid ja laulsid Jan Rahman, Valts Ernštreits, Reijo Roos, Saila Susiluoto, Jürgen Rooste, Päär Pärenson, Merca, Heli Laaksonen, Aapo Ilves, Kivi Larmola. Õhtut juhtis Jürgen Rooste, musitseerisid Kristjan Aimla ja Lisanna Kadarik.

    18. oktoobril toimus Tartu Ülikooli loodus­muuseumis loodusluuleõhtu Kaisa Kuslapuuga.

    20. oktoobril esitleti Kanuti Gildi saalis Semjon Hanini luulekogu „Ainult et”. Autoriga vestles Aare Pilv, musitseeris Joosep Kõrvits.

    20.–21. oktoobril toimus Eesti Kirjandus­muuseumis Ene Mihkelsoni päev konverentsiga „Olnu on ikka veel täna”. Ettekandega esinesid Peeter Kaasik, Mauri Kiudsoo, Mari-Ann Remmel, Aigi Rahi-Tamm, Aija Sakova ja Tiina Ann Kirss, Galina Ponomarjova, Marin Laak, Marju Lauristin, Martin Herem, Rasmus Kagge, Laur-Leho Kaljumets ja Tõnis Leht. Kuulutati välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis Igor Kotjuh.
    Aset leidsid kaks vestlusringi: „Kirjanduse roll ajalooliste teemade käsitlemisel”, kus osalesid Lilli Luuk, Priit Põldma, Marju Lauristin ja Aigi Rahi-Tamm, ning „Kirjanduse ja ajaloo põimitud õpetamine”, kus vestlesid Reelika Laes, Indrek Riigor, Andrus Org ja David Ilmar Lepasaar Beecher, arutelu juhtisid Aija Sakova ja Joosep Susi. Samuti toimusid õpetajatele mõeldud töötoad. Konverentsi korraldasid Ene Mihkelsoni Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts.

    19. oktoobril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus lugejatega Triin Talk, autoriga vestles Saara Liis Jõerand. Tammelinna harukogus kohtusid lugejatega Ly Seppel ja Kristiina Ehin.

    20.–30. oktoobrini toimusid üle Eesti raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus”.

    21. oktoobril esitleti Tartu botaanikaaia palmihoones Mari Murdvee luulekogu „Kasva lilleks”. Autori tekste esitasid Anu Lamp ja Enn Lillemets.

    22. oktoobril toimus Pärnu Agape kirikus kirjandusõhtu „Venda Sõelsepp 100”. Esinesid Meeli Tankler, Üllas Tankler ja Jüri Kaldmaa.

    23. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses seminar „Laps kirjanduses 11. Raamatukogu toob kokku”. Ettekandega esinesid Maris Saagpakk, Piret Lotman, Elle-Mari Talivee, Krista Kumberg, Risto Järv, Jaanika Palm, Ilona Martson, Mari Klein, Jürgen Rooste. Seminari korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

    23. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Raamatu­kogus eesti raamatu päeva raames kohtumine Loomingu Raamatukogu toimetajate Lauri Eesmaa ja Katrin Kerniga.

    24. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Richard Tarnase teost „Õhtumaa vaimu passioon”. Raamatust vestlesid Mihkel Kunnus, Hardo Pajula ja Tanel Pern, vestlust juhtis Siim Lill.

    24. oktoobril avati Tartu Linnaraamatu­kogus Helvi Jürissonile pühendatud raamatu­näitus. Näituse koostas Ago Pärtelpoeg.

    24. oktoobril esitleti Tartu Kaubamaja Apollos Imbi Paju teost „Kirjandus­kliinik”, kus autoriga vestles Peeter Volkonski. Raamatut esitleti 26. oktoobril ka Tallinna Solarise keskuse Apollos, kus autoriga vestles Marta Vaarik.

    25. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Jelena Skulskaja oma esseekogu „Neljas süžee”. Lisaks autorile esinesid tõlkijad Juku-Kalle Raid ja Ene-Maris Tali. Natalja Murina ja teatristuudio Poeesia Sõpruskond esitasid instseneeringu kolmes keeles.

    26. oktoobril toimus Tartus TarSlämm. Külalisesineja oli Kätlin Kaldmaa, slämmi võitjaks kuulutati Aliis Aalmann.

    26. oktoobril kohtus Tartu Linnaraamatu­kogus lugejatega Jaak Jõerüüt, temaga vestles Eve Pormeister. Samuti toimus kirjanduskohvik, kus arutleti Nina Lykke romaani „Ega me siin lõbu pärast ole”, külas oli Kätlin Kaldmaa. Ilmatsalu harukogus kohtus lugejatega Doris Kareva.

    26.–29. oktoobrini toimus Helsingi kir­jandusmess, kus teiste seas esinesid Tiit Aleksejev, Mart Kivastik, Antto Terras, Juhani Salokannel, Elo Viiding ja Tõnu Õnnepalu.

    27. oktoobril toimus Eesti Kirjanike Liidu filosoofiasektsiooni asutamiskoosolek ja põhikirja kinnitamine. Juhatusse valiti Margus Ott, Leo Luks, Aive Pevkur, Bruno Mölder ja Rita Niineste.

    29. oktoobril esines Luulur Helsingis Ruusu Open Mic #49 külalisesinejana.

    30. oktoobril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Leelo Tungal.

    31. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Roomet Jakapi oma teost „(Ir)ratsionaalne”. Autoriga vestles Leo Luks, esines ansambel Rooluulend (Roomet Jakapi, Luulur, Leonora Palu, Indrek Palu).

  • Arhiiv 06.11.2023

    Poirot ja Türi mehe mõistatus

    merle

    TÜRI.
    On hämar. On kuulda hääli.

    TALLINN. HOMMIK.
    Poirot istub tugitoolis, hommikumantel seljas, ja joob taimeteed.
    HASTINGS (pakib kohvreid): Poirot, kas te tõesti ei soovi tulla nautima imelist Paide tehisjärve?
  • Arhiiv 02.11.2023

    Õnnitleme

    merle

    5. november – Tiiu Relve 75

    7. november – Mathura 50

    11. november – Hendrik Lindepuu 65

    14. november – Jaan Undusk 65

    18. november – Kaspar Jassa 50

    24. november – Hando Runnel 85

    24. november – Janika Kronberg 60

    24. november – Mika Keränen 50

    27. november – Heli Allik 50

    28. november – Doris Kareva 65

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood