• Arhiiv 06.11.2023

    Poirot ja Türi mehe mõistatus

    merle

    TÜRI.
    On hämar. On kuulda hääli.

    TALLINN. HOMMIK.
    Poirot istub tugitoolis, hommikumantel seljas, ja joob taimeteed.
    HASTINGS (pakib kohvreid): Poirot, kas te tõesti ei soovi tulla nautima imelist Paide tehisjärve?
  • Arhiiv 02.11.2023

    Õnnitleme

    merle

    5. november – Tiiu Relve 75

    7. november – Mathura 50

    11. november – Hendrik Lindepuu 65

    14. november – Jaan Undusk 65

    18. november – Kaspar Jassa 50

    24. november – Hando Runnel 85

    24. november – Janika Kronberg 60

    24. november – Mika Keränen 50

    27. november – Heli Allik 50

    28. november – Doris Kareva 65

  • Arhiiv 02.11.2023

    Crying game

    merle

    I know all there is to know about the crying game
    I’ve had my share of the crying game
    Autoraadiost immitses Boy George’i kaeblik hääl.
    Vot see on ikka üks hea lugu, mõtlesin. Imalavõitu? Olgu siis pealegi imal. Mulle meeldibki, kui on imal, magus, selline mõnusalt veniv paks kleepuv siirupi­keerd. Mida imalam, seda parem ongi! Maitse asi.
  • Arhiiv 30.10.2023

    Mari-Liis Müürsepa luulet Loomingust nr 10

    merle

  • Arhiiv 30.10.2023

    Arjan Huti luulet Loomingust nr 10

    merle

  • Arhiiv 27.10.2023

    Prügimaja Dionysos

    merle

    Küsimus oli selles. Õigemini küsimusi oli palju. Aga see üks tuli otsustada kohe.
    Sest juba homme ootas Korfu. Või siis ei oodanud. Kindlustuse tegin ära. Igaks juhuks. Et kui midagi minuga siiski juhtub. Infarkt, insult, putuka­hammustus, tromb, mõni madu salvab, neid on ju kõikjal, või siis lihtne minestus. Mitte et seda minuga kunagi juhtunud oleks. Parem on ennetada. Korfulaktika, tegin endamisi nalja.
    Kas käia veel kõik arstid läbi või jätta nii, kuis on? Midagi ju endiselt häiris, andis tunda. Seal ribide all. Maks? Kaksteistsõrmik? Kolmteist? Sarjad? Või kogu see emastik seal allpool? Imelik tunne kogu aeg.
  • Arhiiv 25.10.2023

    Kruusa Kalju luulet Loomingust nr 10

    merle

  • Arhiiv 25.10.2023

    Keelekäsutus

    merle

    Aja kulg kipub vähendama mitte ainult keha, vaid ka vaimu plastilisust. Kruusa Kalju leiab „Mu koorikloomaaastates”, et „pääsmaks vaakumist on mul vaja paakumist”. Sageli aga pahtub nahk luuni välja, kindlas linnas ja varjupaigas ei liigu miski.
  • Arhiiv 23.10.2023

    Kirjanik loeb. Kaur Riismaa

    merle

    Ma ei tea, mida ma loen. Kui keegi küsib, siis ei tule tavaliselt midagi pähe. Mul on olnud mitu lugemispäevikut, igas üks sissekanne või kaks. Lugemis­päeviku pidamine on raamatupidaja töö selle sõna otseses tähenduses. Mina ei ole raamatu­pidaja. Neidki ridu kirjutades tahan hakata vingerdama, küsida tähenduse kohta: mis see tähendab, et „kirjanik loeb”. „Kirjanik läheb arvesse”? Või veel pretensioonikamalt: „Võetagu kirjanikku arvesse”? Kas kirjanik loeb enda ette, või loeb ta teistele ette? Või loeb hoopis tekst kirjanikku? Ka see on täiesti realistlik võimalus.
    Olgu, kirjanik loeb. Aga kõik loevad aeg-ajalt midagi. Küsima peaks siis, mismoodi just kirjanik loeb. Või ka: mida kirjanik loeb, millega teised inimesed üldjuhul kokku ei puutu? Olen küll kirjanik, aga mitte ainult: vahel loen toimetajana, siis tõlkijana, siis loen oma käsikirja, siis jälle loen kujundajana, otsin pilte.
    Alustame kõige põnevamast lugemisviisist: teksti kujutlemisest.
  • Arhiiv 19.10.2023

    Soome kirjanduse suursaadik

    merle

    Üksainus kord olen näinud, et Piret Saluri närveerib.
    Aastal 1987 oli Piret saanud väljasõiduloa Soome ja me olime kokku leppinud, et viin ta oma töökohta Weilin+Göösi kirjastusse selle avaldamisplaanidega tutvuma.
    Oh kui palju aega on sellest mööda läinud! Seda tol ajal nii suurt kirjastust ei ole enam, ei ole olnud juba kümneid aastaid. Kuna kirjastus ja trükikoda asusid Tapiolas ja mitte Helsingi kesklinnas, läksime sinna minu autoga. Auto oli sinine Talbot – seda markigi pole enam aastakümneid liikvel olnud. Samuti pole enam autoraadiol kassetimängijat, pole ka enam neid väikseid C-kassette, mille pealt tol ajal muusikat kuulati. Meie sõidu taustmuusikaks olin valinud, enam täpselt ei mäleta, aga kindlasti midagi klassikalist; üks minu lemmikkassette oli Jessye Normani ooperiaariatega. Ka džässi oli autos ohtrasti.
    Inimese mälu on kummaline. Kassetti ma ei mäleta, küll aga mäletan täpselt Pireti käeliigutust auto kõrvalistmel. Mis käskis muusika vaigistada. Kuulasin otsekohe sõna.
    Sain aru, et Piretit ajas närvi eelseisev külaskäik. Seda oli tunda ka kohale jõudes, ehkki peremees oli kõige sõbralikum vanahärra.
  • Arhiiv 17.10.2023

    Öökuninganna ja tema draamamaailmad

    merle

    Piret Jaaks: „„Sireenid” ja teisi näidendeid”.
  • Arhiiv 17.10.2023

    Elektra veiderdab

    merle

    Kristjan Haljak: „Elektra Domina”.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood