Kui näen praegu inimesi teles või ajakirjas oma moodsat elamist esitlemas, siis torkab silma, et kodudes pole enam eriti palju raamatuid. Tegelikult ei olnud ka vanasti kõigil inimestel tohutus koguses raamatuid, aga neid oli oluliselt rohkem kui praegu.

„Oli üks, oli kaks, oli kolm, oli neli, oli viis, oli kuus…” „Eiiii!” karjusime mina ja mu õde. „Loe päriselt.” „Ma loengi ju. Oli kord Oliüks, oli kaks, oli kolm, oli neli…” „Eiiii! Issi!”

EI OLE LOHUTUST. Kui kurvastajast saabki kullerkupp oma osa, nägijast nähtavani on samm, mida keegi ei sammu. Mis nägijas janutab näha, ei leia hingamist rohus ja kroonlehtedes, ei leevendust vaevale, nõrgudes puud mööda üles, niint mööda alla.