Kirjanike Liidu uusi liikmeid

2018. aastal võeti Eesti Kirjanike Liitu 17 uut liiget.

13. märtsil võeti loomeliitu vastu üheksa uut liiget: Turid Farbregd (ühehäälselt, soovitajad Tiit Aleksejev ja Veronika Kivisilla), Katrin Johanson (11 poolt, 2 erapooletut; soovitajad Jan Kaus ja Janika Kronberg), Tiia Kõnnussaar (10 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Helvi Jürisson, Kätlin Kaldmaa ja Jaan Malin), Mariina Paesalu (Häniläne) (ühehäälselt; soovitajad Asta Põldmäe ja Veronika Kivisilla), Margus Ott (ühehäälselt; soovitajad Maarja Kangro ja Jaanus Valk), Juhani Salokannel (ühehäälselt; soovitajad Piret Saluri ja Ülo Tuulik), Liina Tammiste (7 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Igor Kotjuh ja Asta Põldmäe), Sigrid Tooming (ühehäälselt; soovitajad Merike Riives ja Anu Saluäär-Kall) ja Pille Õnnepalu (ühehäälselt; soovitajad Peeter Sauter ja Tõnu Õnnepalu).

Turid Farbregd on sündinud 8. märtsil 1941. Ta on aastakümnete jooksul vahendanud norra keelde arvukalt eesti kirjandust, muu hulgas Jaan Krossi romaane („Keisri hull”, „Professor Martensi ärasõit”) ja novelle, Jaan Kaplinski luulet ja esseistikat, Viivi Luige romaanid „Seitsmes rahukevad” ja „Ajaloo ilu”, Mati Undi „Sügisballi”, Emil Tode romaanid „Piiririik” ja „Hind” ning Andrus Kivirähki „Rehepapi”. Samuti on ta toimetanud Norras eesti kultuuri tutvustavaid ajakirju, osalenud eesti-norra ja norra-eesti sõnaraamatute koostamisel ja asutanud 1984. aastal Norra-Eesti Kultuuriseltsi, millest hiljem arenes välja Norra-Eesti Ühing.
Turid Farbregd on pälvinud Norra tõlkijate liidu auhinna Jaan Kaplinski luuleantoloogia tõlkimis eest (1989), Maarjamaa risti III klassi teenetemärgi (1999) ja Karel Čapeki medali (2002).

Katrin Johanson on sündinud 20. jaanuaril 1972 Võrus. Ta on avaldanud romaanid „Läbikäidavad toad” („Varrak”, 2015), „Atlantis abajas” („Varrak”, 2016) ja „Hundirada” („Varrak”, 2018).

Tiia Kõnnussaar on sündinud 12. aprillil 1965 Võrus. Ta on avaldanud raamatud „Martti ja Kuldtiib” (Ajakirjade Kirjastus, 2009), „Tagasitee koju. Kaarli ja Jette seiklused võrgus” („Varrak”, 2012), „Martti läheb kooli” („Varrak”, 2015), „Seitse väikest elevanti” („Kirisild”, 2016), (soome keeles „Seitsemän pientä elefanttia”, Lector Kustannus Oy, 2017) ja „Väike armastuse lugu” („Päike ja Pilv”, 2019) (viimased kolm Tia Navi nime all).

Mariina Paesalu on sündinud 13. jaanuaril 1953. aastal Antsla vallas. Ta on nime all Häniläne avaldanud kolm võrumurdelist raamatut: luulekogud „Ma pühäpääväpõllõ mõsi” (Võru Instituut, 2010) ja „Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist” (2014) ning luule- ja lühiproo­sakogu „Viiulimäng vanan vaksalin” (2016).
Ta on pälvinud esikoha murdeluulevõistlusel „Rahva keel ja meel” (1989), tunnistatud Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse laureaadiks (2008) ja saanud ajakirja „Looming” aastaauhinna (2009).

Margus Ott on sündinud 7. oktoobril 1975. aastal Tallinnas. Ta on avaldanud raamatud „Vägi. Väekirjad 1” (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015), „Filosoofilised esseed. Väekirjad 2” (EKSA, 2015), „Pärimuslikud esseed. Väekirjad 3” (EKSA, 2016), „Poliitilised esseed. Väekirjad 4” (EKSA, 2017), „Isendlikud esseed. Väekirjad 5” (EKSA, 2017) ja „Kirju vägi. Väekirjad 6” (EKSA, 2018), samuti „Eesti-hispaania sõnastiku” (Ilo, 1996). Margus Ott on avaldanud hulgaliselt tõlkeid nii ilukirjanduse (Carlos Fuentes, Charles Bukowski, Daniil Harms jt) kui ka teaduse vallast (Gottfried Wilhelm Leibniz, Baruch Spinoza, Gilles Deleuze, Henri Bergson, Jacques Le Goff jt).
Raamatute „Vägi” ja „Filosoofilised esseed” eest pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali vabaauhin­na.

Juhani Salokannel on sündinud 28. juunil 1946. aastal Soomes Mikkelis. Ta on soome keelde tõlkinud Ülo Tuuliku, Jaan Kaplinski, Toomas Vindi, Jaan Krossi, Lennart Meri, Emil Tode, Viivi Luige, Jaak Jõerüüdi, Hasso Krulli, Uku Masingu, Tõnu Õnnepalu ja teiste eesti kirjanike loomingut, muu hulgas A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus”. Ta on kirjutanud raamatu eesti ja soome kirjandussuhetest „Sielunsilta. Suomen ja Viron kirjallisia suhteita 1944—1988” (SKS, 1998), monograafia Jaan Krossist („Sivistystahto”, WSOY, 2008, e.k „Jaan Kross”, EKSA, 2009) ning Tammsaarest („Nuoren Viron omatunto. Kansalliskirjailija A. H. Tammsaare”, „Vastapaino”, 2017, e.k „Noore Eesti südametunnistus. Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare”, EKSA, 2019).
Juhani Salokannel on muu hulgas pälvinud Soome tõlkepreemia (1987), Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia (ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, 1995), Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi (2001), Karel Čapeki preemia (2008), Virumaa kirjandusauhinna (2010), Jaan Krossi kirjandusauhinna (2014).

Liina Tammiste on sündinud 30. märtsil 1979. aastal Tartus. Ta on avaldanud kolm luulekogu: „Refresh” („Näo Kirik”, 2013), „Väike must kleit” („Näo Kirik”, 2014) ja „Tagurpidi kuu” („Kite”, 2017).

Sigrid Tooming (Kangur) on sündinud 25. mail 1959. aastal. Ta on tõlkinud eesti keelde arvukalt norra kirjandust, muu hulgas Johan Borgeni, Tarjei Vesaa­si, Dag Solstadi, Linn Ullmanni, Karin Fossumi, Karl Ove Knausgårdi, Hanne Ørstaviki jt loomingut. Koos Paul-Eerik Rummoga on ta tõlkinud Henrik Ibseni dramaatilise poeemi „Brand” (2014). Ta on ka üks norra-eesti sõnaraamatu koostajatest.

Pille Õnnepalu on sündinud 25. mail 1958. aastal Tallinnas. Ta on avaldanud luulekogu „Õde” (2013) ja päevikromaani „Rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu” (2017).

28. märtsil võeti loomeliitu vastu Margus Eiche (8 poolt, 3 erapooletut; soovitajad Ilona Martson ja Leelo Tungal), Kuido Merits (7 poolt, 1 vastu, 3 erapooletut; soovitajad Peeter Helme, Juku-Kalle Raid ja Tarmo Teder), Aija Sakova (ühehäälselt; soovitajad Viivi Luik ja Krista Ojasaar) ja Kaarel B. Väljamäe (9 poolt, 2 vastu; soovitajad Doris Kareva ja Igor Kotjuh).

Margus Eiche on sündinud 28. jaanuaril 1969. aastal. Ta on Markus Saksatamme nime all avaldanud arvukalt lasteraamatuid: „Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall” („Varrak”, 2008), „Külaline Okidoki planeedilt” („Tänapäev”, 2010), „Ruubert, lohe ja laevapoisid” („Tänapäev”, 2010), „Tont ja mannapuder” („Tänapäev, 2011”), „Tädi hak­kab tuuleloheks” („Tänapäev”), „Lepatriinu ja pingviin” (Dolce Press, 2013), „Kass ja kinopilet” („Tänapäev”, 2013), „Postiljon ja kanad” („Päike ja Pilv”, 2014), „Kus on tuukri koduke?” (Dolce Press, 2015), „Hiir, kes oskas võõrkeeli” (Dolce Press, 2016), „Viieküüruline kaamel” („Tänapäev”, 2016) ning „Banaan, jääpurikas ja hädaldaja kastan” („Tänapäev”, 2018). Tema teoseid on tõlgitud vene keelde ja aastal 2009 valiti „Ruubert, lohe ja laevapoisid” Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse „Tänapäev” ja ajakirja „Täheke” lastejutuvõistluse parimaks teoseks.

Kuido Merits on sündinud 15. juulil 1962. aastal. Ta on avaldanud raamatud „Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust” (Wido Moritza nime all) (2015), „Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast” (2016) ja „Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana” (2018).

Aija Sakova on sündinud 5. detsembril 1980. Kirjandusteadlasena on ta muu hulgas uurinud Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi loomingut. Tema rohkearvuliste kirjutiste hulgas on omaette raamatutena ilmunud „Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinners und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Chris­ta Wolf und Ene Mihkelson” (V&R unipress, 2016) ja „Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004—2017” (EKSA, 2017), samuti on ta Tiina Kirsi kogumiku „Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid” (EKSA, 2018) koostaja.

Kaarel B. Väljamäe on sündinud 15. juunil 1981. Ta on avaldanud luulekogud „Sent” („Huma”, 2006), „Suur mees juba” („Kite”, 2012) ja „Kohvi kõrvale” („Verb”, 2015) ning näidendid „Suur mees juba” (esietendus Tallinna Linnateatris 6. X 2010), „Klassipilt” ja „Kriipsud uksepiidal” (esietendus Tallinna Linnateatris 22. IV 2017). Aastal 2011 sai ta ajakirja „Looming” luuleauhinna.

18. detsembril võeti kirjanike liitu vastu Rūta Karma (ühehäälselt; soovitajad Veronika Kivisilla ja Asta Põldmäe), Leo Luks (11 poolt, 1 vastu; soovitajad Jan Kaus ja Peeter Sauter), Øyvind Rangøy (11 poolt, 1 vastu; soovitajad Adam Victor Cullen ja Kaur Riismaa) ning Helju Rebane (7 poolt, 5 erapooletut, 1 vastu; soovitajad Reet Kudu ja Olev Remsu).

Rūta Karma on sündinud 14. juunil 1958 Riias läti-eesti perekonnas. Tema arvukate eesti kirjanduse tõlgete hulka kuuluvad Viivi Luige („Ajaloo ilu”, „Varjuteater”), Jaan Kaplinski, Mats Traadi, Mari Saadi jpt teosed.
Rūta Karma on pälvinud Läti NSV Kirjastuskomitee tõlkeauhinna Mats Traadi romaani „Karukell, kurvameelsuse rohi” tõlke eest (1988), Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (2012), Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Läti Vabariigi Välisministeeriumi Eesti-Läti keeleauhinna Viivi Luige „Var­ju­teatri” tõlke eest (2018) ning Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi tunnustuskirja (2018).

Øyvind Rangøy on sündinud 15. mail 1979 Norras. Ta on tõlkinud norra keelde Kristiina Ehini, Jürgen Rooste, Eeva Pargi, Rein Raua, Meelis Friedenthali, Jüri Kolgi jt loomingut ning norra keelest eesti keelde Knut Ødegårdi ja Rolf Jacobseni luulet. Øyvind Rangøy eestikeelne luulekogu „Sisikond” ilmus 2019.

Leo Luks on sündinud 13. novembril 1976. Ta on avaldanud raamatud „Eklektika” (EYS Veljesto, 2006), „100% Leo Luks” („Ji”, 2013), „Nihilism ja kirjandus” (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015), „40 kiri” (EKSA, 2016) ja „Vaene maa” („Vabamõtleja”, 2018), samuti artikleid ja esseid ning algupärast loomingut kogumikes. Ta on pälvinud ajakirja „Akadeemia” tõlkeauhinna (2004), ajakirja „Looming” kriitikaauhinna (2007), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna ja ajakirja „Keel ja Kirjandus” kirjandusteaduse aastaauhinna (mõlemad 2014).

Helju Rebane on sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas. Ta on avaldanud raamatud „Väike kohvik” („Eesti Raamat”, 1986), „Выигрывают все” (1988 ), „Аристарх и ручная бабочка” (2007), „Город на Альтрусе” (2011); „Сон у моря” (2001) ja „Кот в лабиринте” (2016).

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood