Kroonikat
Aprill, 2017
1. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval vestlesid Tallinnas Kirjanike Liidu saalis Aare Pilv, Rein Raud ja Mihhail Lotman. Esitleti Tallinna Ülikooli kirjastuse uue sarja „Bibliotheca Artis Poeticae” teoseid: Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” ja Sergei Zavjalov „Ars Poetica”.
3. veebruaril oli Nõmmel Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni 128. sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommik. Esines näitleja Margus Tabor, kes kõneles hiiu keelest ja meelest.
3. veebruaril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas III üleriigilise täiskasvanutele mõeldud Koidula etluskonkursi eelvoor, mille võitis Häniläne.
6. veebruaril avati Eesti Kirjandusmuuseumis „Loomingu Raamatukogu” ajaloole pühendatud näitus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu kogudest. Kõnelesid näituse koostajad Vilve Asmer ja Ave Pill, kirjandusteadlane Sirje Olesk ja LR-i pikaaegne toimetaja Anu Saluäär, tõlkija Kalle Kasemaa ja „Loomingu” peatoimetaja Janika Kronberg. Õhtu lõpetas vestlusring LR-i ajaloo ja tänapäeva teemadel, vestlust juhtis „Müürilehe” kirjandustoimetaja Maia Tammjärv.
7. veebruari kirjanduslikul teisipäeval tutvustas kirjastus „LUUL” Tartu Kirjanduse Majas luule- ja kunstiantoloogiat „Pilt ja sõna II. Hullunud Tartu 2013—2015 / Picture and Word II. Crazy Tartu 2013—2015” ning Bernhard Widderi kakskeelset luulekogu „KÄTEKÕNE / СЛЕНГ РУК” (tõlkinud P. I. Filimonov ja Aare Pilv). Esinesid Aare Pilv, Siim Lill, Rauno Alliksaar, Katrin Pärn ja Jaan Malin.
7. veebruaril korraldas TEA kirjastus Eesti Lastekirjanduse Keskuses Wimbergi lasteraamatute „Kodused lood” ning „Pistol ja kuklid: laulud muusikalist „Karlsson katuselt”” esitluse.
8. veebruaril esitles Tiia Toomet Tartu mänguasjamuuseumis oma raamatut „Vingus näoga klouni pihtimus”. Avati ka näitus „Nukurahvas Tiia Toometi kogust”. Üritusega tähistati Tiia Toometi 70. sünnipäeva.
8. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Jäämineku jutud” esitles Mathura Tallinnas Kirjanike Liidu saalis oma uut raamatut „Jääminek”. Autoriga vestles Joonas Hellerma. Muusikat tegi Kadi Uibo.
9. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2016. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut ning tehti teatavaks 2016. aasta raamatusõbrad, kelleks said „Vikerraadio” toimetajad Peeter Helme ja Urmas Vadi.
9. veebruaril oli Tartus „Vilde” lokaalis kirjanduskohvik, kus Jeanette Wintersonist kõnelesid Ene-Reet Soovik ja Kätlin Kaldmaa ning María Dueñasest Mari Laan, keda küsitles P. I. Filimonov. Katkendeid teostest luges Maarja Mitt, muusikat tegi Karoliina Kreintaal.
11. ja 18. veebruaril korraldati Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.
14. veebruari kirjanduslik teisipäev Tartu Kirjanduse Majas kandis pealkirja „Düstoopiline teisipäev”. Merca luges ette oma „Loomingus” ilmunud novelli „Allääres”, õhtut juhtisid „Utoopia” raamatupoodnikud Siim Lill ja Rauno Alliksaar.
14. veebruaril andis Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts välja teise „Klassiku sõbra” tiitli, mille seekord pälvis näitekirjanik, lavastaja ja teatrijuht Heidi Sarapuu teatri „Varius” kultuurilooliste etenduste eest. Tänukirjad pälvisid ka „Vikerraadio” peatoimetaja Riina Rõõmus, Laura Teder ja Allan Rajavee oma panuse eest „Tõe ja õiguse” 90. aastapäeva tähistamisse „Vikerraadios” 2016. aasta oktoobris.
14. ja 15. veebruaril kohtus lastekirjanik Kairi Look publikuga Soomes Pasila raamatukogus, Mikkola koolis Vantaal ja Kuopio linnaraamatukogus. Kohtumised toimusid Tuglase Seltsi korraldatud eesti kirjanduse nädala raames.
15. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Tallinna talv ehk 15 aastat hiljem” esitas Tallinnas Kirjanike Maja saalis oma loomingut Aarne Puu. Muusikat tegi Trio Naturale (Allan Jakobi, Ants Nuut, Teet Veskus).
15. veebruaril esitles Jaak Jõerüüt Viru Keskuse „Rahva Raamatu” poes oma raamatut „On nagu on”. Teda küsitles Joonas Hellerma.
16. veebruaril esitles Eva Mitreikina Tartu Kirjanduse Majas kontserdiga oma raamatut „Heegeldatud lumehelbed. Härmalõngast mustrid”.
16. veebruaril toimus Vilniuses Leedu ja Eesti kirjanike liidu ühisüritusena „Tõe ja õiguse” teise osa leedukeelse tõlke esitlus (tõlkija Danutė Sirijos Giraitė). Eesti ja leedu keeles loeti ette A. H. Tammsaare „Truudus”. EKL-ist osalesid esimees Tiit Aleksejev ja eestseisuse liige Peeter Helme. Kahe loomeliidu kohtumisel arutati tulevikukoostööd ja vastastikuse tõlketegevuse hoogustamist.
17. veebruaril peeti Tartu linnaraamatukogus Naeratava kuu rännu- ja raamatulugude õhtu. Lugusid vestis giid, maailmarändur ja Brasiilia unenäolist ja reaalset maailma kirjeldava raamatu „Naeratava kuu inimesed” autor Ena Mets.
17. veebruaril toimusid Tartus haridus- ja infomessil Intellektika esimesed koolinoorte üleriigilised meistrivõistlused „Noorte luuleprõmm 2017”. Luule võistulugemisele kogunes 26 noort. Võisteldi kolmes vanuserühmas. Kuni 11-aastaste seas tuli võitjaks Elise Belov Tartumaalt Luunja keskkoolist. 12—15-aastaste vanuserühma parimaks osutus Rahel Ariel Kaur Võru Kreutzwaldi koolist ning 16—19-aastaste vanuserühma võitjaks kuulutati Karl-Christoph Rebane Läänemaalt Lääne ühisgümnaasiumist. Luuleprõmmi korraldasid Tartu linnaraamatukogu ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.
18.—19. veebruarini korraldas EKL Jaan Krossi sünniaastapäevale pühendatud kirjandusliku väljasõidu Hiiumaale, millest võttis osa üle 20 literaadi. 18. veebruaril peeti Kärdlas kirjandusõhtu „Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres — Jaan Krossile mõeldes”, üles astusid Ave Alavainu, Tiit Aleksejev, Maimu Berg, Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Paul-Eerik Rummo ja Tõnu Õnnepalu. Muusikat tegid Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas. 19. veebruaril anti Kassari rahvamajas Paul-Eerik Rummole üle Jaan Krossi kirjandusauhind. Sõnavõttudega esinesid laureaat, EKL-i esimees Tiit Aleksejev ja Jaan Krossi sihtasutuse juht Märten Kross.
20. veebruaril esitles kirjastus „Tuum” Tallinnas Soome Instituudis Maimu Bergi novellikogu „Hitler Mustjalas”. Katkendi teosest esitas Ene Järvis, kõneles Piret Viires, autoriga vestles Joel Sang.
21. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitles Mathura Tartu Kirjanduse Majas oma esimest proosateost „Jääminek”, muusikalist saadet pakkus Jaak Johanson.
22. veebruaril korraldas Tartu linnaraamatukogu noorte pop-up-kirjanduskohviku Tartu Raatuse koolis. Arutlust Mairi Lauriku raamatu „Mina olen Surm” üle juhtis kirjandusõpetaja Maila Jürgenson.
22. veebruaril korraldas Tartu linnaraamatukogu koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, külaliseks oli raamatu „Minu Norra. Polaarutoopia ja naftaplatvormid” autor Tanel Saimre.
24. veebruaril oli Tallinna kohvikus „REaD” kirjandusõhtu „Kes on parem? Kes on varem? — Tšehhi vs. Eesti”, esinesid Anatol Svahilec, Jan Kaus, Indrek Koff ja Luulur.
27. veebruaril avati Tartu linnaraamatukogus näitus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. a aastaauhindadele kandideerivatest teostest raamatukogu töötajate kommentaaridega.
27. veebruaril külastasid lastekirjanikud Piret Raud ja Markus Saksatamm ning ajakirja „Täheke” peatoimetaja Ilona Martson tuuri „Tuleme külla!” raames Jõhvi ja Sillamäe raamatukogu. Loeti lugusid ja tutvustati äsja ilmunud venekeelset „Tähekest”. Tuuri korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus.
28. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Majas järjekordne „Värske õhtu”. Žanritest vestlesid Marianne Lind, Anti Saar ja Tõnis Tootsen, vestlust juhtis Indrek Koff.
Õnnitleme!
3. märts — Rein Tootmaa 60
17. märts — Ljudmilla Gluškovskaja 80
21. märts — Kati Saara Vatmann 50
24. märts — Imre Siil 60
26. märts — Hans Luik 90
Estica
16. veebruaril anti Udmurdimaal üle udmurdi klassiku Kuzebai Gerdi nimeline kultuuripreemia kirjanik Arvo Valtonile udmurdi kirjanduse tõlkimise eest eesti keelde ja eesti kirjanduse udmurdi keelde tõlkimise vahendamise eest. Aastaid tagasi sai Arvo Valton ka udmurdi teenelise kultuuritegelase nimetuse.
*
26. jaanuaril asutati Kiievis Ukraina Friedebert Tuglase Kirjandusselts (Public Organization Ukrainian Literary Society of Friedebert Tuglas). Seltsi eesmärkide hulka kuulub eesti kirjanduse, ajaloo ja kultuuri ning Fr. Tuglase loomingu tundmaõppimine ja kultuurikontaktide tihendamine, aga ka ukraina kirjanduse ja kultuuri tutvustamine Eestis ning vastastikuse keeleõppe arendamine.
*
Kirjastus „Jensen&Dalgaard” andis taani keeles välja Ilmar Taska raamatu „Parem kui elu” („Større end livet”, tõlkija Birgita Bonde Hansen), mis sisaldab ka „Loomingus” avaldatud novelle „Pobeda”, „Kolm hetke”, „Öönõid Krimmist” ja „Öömuusika”.
