Kroonikat

25. septembril pidas Tõnu Õnnepalu teose „Valede kataloog. Inglise aed” ainetel Kotkajärve Metsaülikooli loengu Toronto Tartu kolledžis.

2. oktoobril Viimsi raamatukogus, 10. oktoobril Haapsalu raamatu­kogus, 11. oktoobril Kärdlas Ave Vita kultuurisalongis ja 19. oktoobril Narva Tartu kolledžis esitles Sirje Kiin oma mälestusteost „Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest”.

3. oktoobri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis oli „Värske Rõhu” õhtu. Esitleti kahte uut luulekogu: Triin Paja „Nõges” ja Vootele Ruusmaa „Tavaline don Quijote” ning „Värske Rõhu” 55. numbrit. Esinesid ka Joosep Vesselov, Helena Juht ja Marianne Harju.

4. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas sümpoosion „Kirjanduskeskuse esimene veerandsada”, kus kõnelesid Toomas Haug, Piret Kruuspere, Elsa Pajumaa, Elle-Mari Talivee, Jaan Undusk, Rein Veidemann, Piret Viires jt.

4. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” Janar Sarapu luulekogu „Orel düünil” esitlus.

4. oktoobril esitles kirjastus „Hea Lugu” Tartu linnaraamatukogus raamatu­sarja „Kirjanikud omavahel”. Sarja sünniloost rääkis kirjastuse juht Tiina Kaalep, juba ilmunud raamatuist kõneles Janika Kronberg. Vestlusringis osalesid sarja autorid Arvo Valton, Sirje Kiin ja Peeter Sauter.

4. oktoobril esietendus „Vanemuise” kontserdimajas Maimu Bergi näidend „Meeta ja õigus”, lavastaja Piret Kuub.

4. oktoobril esitati Eesti Draamateatri „Esimese lugemise” sarjas taani näitekirjaniku ja lavastaja Christian Lollike „Normaalne elu ehk Keha võitlusväli” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker), lavastajana juhendas Harriet Toompere. Eesti Teatri Agentuur esitles oma raamatusarja „teater | näidendid” uut kogumikku, mis koondab seekord taani draamateoseid. Tervitussõnad ütles Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard. Autoriga vestles tõlkija.

4. oktoobril Tallinnas Vabamus, 10. ok­­toob­ril Haapsalu linnaraamatu­kogus ja 11. oktoobril Kärdlas Ave Vita kultuurisalongis esitles Elin Toona oma romaani „Mihkel, muuseas”.

5.—7. oktoobrini tähistati Soomes Turu raamatumessil Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Messi avas Eesti Riigikogu esimees Eiki Nestor. Osalesid Andrus Kivirähk, Kairi Look, Sirje Olesk, Kai Aareleid, Jaak Jõerüüt, Paavo Matsin, Valdur Mikita, Andrei Ivanov, Asko Künnap, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mika Keränen ja Kauksi Ülle.

6. ja 20. oktoobril korraldati Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.

9. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Vootele Ruusmaa Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” oma luulekogu „Tavaline don Quijote”.

9. oktoobril tutvustas Tuuli Tolmov Tartu linnaraamatukogus rahvusvahelise romaanikirjutamiskuu (NaNoWriMo) üleskutset kirjutada ühe kuu jooksul romaan. Romaanikirjutamiskuu on november.

10. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Kirjanike Liidu saalis Helvi Jürissoni 90. sünnipäeva. Helvi Jürisson ja kunstnik Ulla Saar esitlesid raamatut „Mida tähed räägivad”, VHK teatriklassi noored lugesid juubilari luulet ja laulsid. Kitarri mängis Robert Jürjendal.
10. oktoobril esitles kirjastus EKSMO Moskvas Armeenia muuseumi ruumides Kalle Käsperi romaani „Чудо” („Ime”). Samade kaante vahel ilmusid veel Gohar Käsper-Markosjani romaan „Memento mori” ja valik Kalle Käsperi luuletusi luulekogust „Orpheuse laule”, mille on programmi Traducta toel vene keelde tõlkinud Aleksei Purin. Raamatut tutvustas EKSMO nüüdiskirjanduse osakonna vanemtoimetaja Valeria Ahmetjeva.

11. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Majas „Utoopiline salong” Tartu linnapea Urmas Klaasiga.

11. oktoobril esitleti Frankfurdi raama­tu­messil lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2018”. Kataloogi on valitud ka kaks eesti lasteraamatut: Reeli Reinausi „Maarius, maagia ja libahunt Liisi” (illustreerinud Marja-Liisa Plats, „Päike ja Pilv”, 2017) ning Ellen Niidu „Onu Ööbik Öösorri tänavast” (illustreerinud Priit Pärn, „Tammerraamat”, 2017). Rahvusvaheline noorteraamatukogu Münchenis valib kataloogi parimad lasteraamatud kogu maailmast.

12. oktoobril avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Eesti laste kangelased”. Tartu lastekirjanduse festivali raames sattusid näitusele Nukitsamees, Kunksmoor, Naksitrallid, Sipsik, Lotte jpt.

14. oktoobril toimus Kirjanike Liidu saalis luuleõhtu „Viiluke vikerkaart, killuke kuud”. Üles astusid Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa ja Øyvind Rangøy Norrast. Muusikat tegi Simen Kjærsdalen samuti Norrast. Kaur Riismaa ja Øyvind Rangøy lugesid värsse Rangøy eestikeelsest debüütkogust „Sisikond” ja Rangøy esitas luuletusi kevadel ilmunud Knut Ødegårdi tõlkeluulekogust „Olin imiku nutt varisenud keldris”.

14. oktoobril esinesid Pärnu kultuuriklubis „Tempel” ja 29. oktoobril Saaremaal Kuressaare keskraamatukogus luule- ja laulukavaga „Valitud elud” Triin Soomets ja Tiit Born.

15. oktoobril olid Tartus Eharoosa lastekirjandusõhtu külalisteks Aidi Vallik, Anti Saar ja Mika Keränen.

16. oktoobri kirjanduslik teisipäev toimus erandlikult Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Tähistati XXXI Karl Ristikivi päeva, esinesid Ilmar Vene ja Janika Kronberg, tutvustati tänavu ilmunud ja ilmuvaid Ristikiviga seotud raamatuid.

16. oktoobril kuulutati välja Eesti Teat­ri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noorte­näidendite võistluse võitjad. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT teatri ja NUKU teatri­ga. Žürii koosseisus Krista Kumberg, Rita Rätsepp, Mihkel Seeder, Liis Sein, Kirsten Simmo ja Taavi Tõnisson valis kahekümne kuue näidendi hulgast välja kuus. I preemia: Reeli Reinaus „Maailm, kuhu ma kuulun”; II preemia: Jaanika Juhanson „Kummituste suvi”; III preemia: Martin Nõmm „Kõik saab korda”; Tia Navi „Kas tead, kool?”. Eraldi tõsteti esile: Laura Pürjema „Võõrandumine”; Raivo Kütt „Lootuste tänaval”.

17. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Suudlus lumme” esinesid Kirjanike Liidu saalis Mush Nadii, Jan Rahman, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste ja Bogdan Anfinogenov Udmurdimaalt.

18. oktoobril esitles Kai Aareleid raa­ma­tu­­kaupluses „Puänt” oma raamatut „Salaelud” („Varrak”). Autoriga vestles Maian Kärmas.

18. oktoobril toimus Tartu linnaraamatukogus vestlusõhtu raamatu „Minu Hiiumaa. Ähk läheb tarvis” autori Mae Lenderiga. Õhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

19. oktoobril tähistati Tallinnas Kir­janike Liidu saalis keeleteadlase, tõlkija ja riigiehitaja Henno Rajandi 90. sünni­aastapäeva konverentsiga „Sunnismaisena vaba”. Üles astusid Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Mart Meri, Anu Saluäär, Joel Sang, Kaja Tael ja Ülo Tuulik. Muusikat tegi Avarus Trio koosseisus Mari-Liis Vihermäe, Heigo Rosin ja Mingo Rajandi. Konverentsi juhatas Toivo Tasa.

19.—21. oktoobrini tutvustas Leelo Tungal Riias oma raamatut „Seltsimees laps. Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest”. Kirjanik kohtus lugejatega koolides, osales Riia raamatufestivalil ja Moonika Siimetsa samanimelise filmi linastusel Riia filmifestivalil IFF. Raamatu avaldas sel aastal läti keeles kirjastus „Liels un Mazs” (tlk Guntars Godiņš).

19.—21. oktoobrini oli Anti Saar Ungaris Budapestis Margó kirjandusfestivalil ja raamatumessil tutvustamas oma värsket ungarikeelset lasteraamatut „Kuidas meil asjad käivad” (tlk Bence Patat, kirjastus „Cser”). 25.—28. oktoobrini tutvustas Anti Saar Poolas Krakówi raamatumessil sama raamatu tõlget poola keelde (tlk Anna Michalczuk, kirjastus „Widnokrąg”).

22. oktoobril esitles Mehis Heinsaar Kloostri Aidas oma luulekogu „Pingeväljade aednik” („Verb”).

22.—24. oktoobrini oli Tallinnas Kirjanike Majas rahvusvaheline seminar laenutushüvitise teemal.

22.—26. oktoobrini toimus Ecuadoris Guayaquilis XI rahvusvaheline luulefestival, kus Eestist osales Kätlin Kaldmaa.

23. oktoobril korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus kuuendat korda ühisseminari „Laps kirjanduses”. Teemal „Milleks meile klassika” arutlesid Arne Merilai, Maarja Vaino, Jaak Urmet, Elle-Mari Talivee, Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Jaanika Palm, Mari Niitra, Ilona Martson ja Ave Mattheus. Esitleti ka keskuse osalusel valminud kogumikku „Eesti lastekirjanduse kuldvara”, mis tõstab meie lastekirjanduse varamust esile 100 raamatut.

23. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval „Meie auhinnad III” esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Majas oma raamatut „Minu auhinnad”. Autoriga vestles Johanna Ross, klaverit mängis Tanel Joamets.

23. oktoobril oli Nõmmel Glehni lossis luuleõhtu „Meie ja Glehn”, kus astusid üles Kärt Hellerma, Eeva Park ja Livia Viitol ning tutvustati Nikolai von Glehniga seotud kultuuripärandit.

24. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Võõrpiiritaja ja lõikumine eraeluga” lugesid ja vestlesid Katrin Väli ja Piret Bristol. Muusikat tegi Taavi Tulev.

24. oktoobril rääkisid Tartu linna­raa­matukogus kirjastaja Tauno Vahter ja kirjanik Maniakkide Tänav legendaarsest vene rokkmuusikust Viktor Tsoist ja ansamblist Kino, Vitali Kalgini raama­tust „Täht nimega Viktor Tsoi” ja Kirill Serebrennikovi filmist „Suvi”, kõlas ka külaliste valik Kino muusikast.

25. oktoobril oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Urmas Vadi romaan „Neverland”. Vestlust juhtis Karmen Velitschinsky.

27.—28. oktoobrini esines Ilmar Taska Taanis raamatumessil Bogforum. Taani keeles on ilmunud tema raamatud „Parem kui elu” ja „Pobeda 1946” (tlk Birgita Bonde Hansen, kirjastus „Jensen & Dahlgaard”). Sellega on „Pobeda 1946” jõudnud tõlkena kaheksasse võõrkeelde.

25. oktoobril oli Tartu linnaraamatu­kogus kohvikuõhtu kirjanikuga, külas käis prosaist ja luuletaja Eeva Park.
25. oktoobril esinesid Luulur, Larissa Joonas, Tomas Čepaitis, Arsen Mirzajev jt Kopenhaagenis kohvik-baaris Sankt Peders Café ja 27. oktoobril Malmö kunstihoones.

30. oktoobril esitles Mehis Heinsaar kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Pingeväljade aednik”.

30. oktoobril oli Tartu linnaraamatukogu Annelinna harukogus külas Stepan Karja, 1950. aastate Setomaa eluolu kirjeldavate romaanide autor. Kohtumise põhiteemaks oli mullu ilmunud romaan „Käbi ja känd”.

31. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Novellikunstist tangorütmis” vestlesid raamatust „Salaelud”, novellikunstist ja metafiktsioonidest Kai Aareleid ja Milla S. Teik. Akordioni mängis Tiit Kalluste.

31. oktoobril oli Tartu Kirjanduse Majas „Utoopilise salongi” külaliseks Alari Allik, keda küsitles Indrek Peedu. Kõneldi jaapani kirjandusest, tõlkimisest ja budismist.

Õnnitleme!

2. oktoober — Enn Nõu 85
3. oktoober — Marina Tervonen 65
4. oktoober — Tiit Kändler 70
5. oktoober — Helvi Jürisson (Soans) 90
11. oktoober — Peeter Puide 80
22. oktoober — Piret Saluri 75
20. oktoober — Peep Ilmet (Gorinov) 70
31. oktoober — Lehte Sööt-Hainsalu 80
5. november — Tiiu Relve 70
11. november — Hendrik Lindepuu 60
14. november — Jaan Undusk 60
24. november — Hando Runnel 80
28. november — Doris Kareva 60

Teine laste- ja noortekirjanduse festival

Marja Unt

17.—20. oktoobrini toimus Tartus teist korda laste- ja noortekirjanduse festival. Isetegemist ja osalemist julgustava ning kaasahaaravat raamatu- ja lugemiskeskset õhkkonda loova festivali peakorraldajad olid Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad, kaasa aitasid Eesti Kirjanike Liit ja Soome Instituut.
Festival avati 17. oktoobril Tartu Kirjanduse Majas, kus võtsid sõna kirjanikud Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Valdur Mikita ja Kadri Hinrikus ning kuulutati välja Tartu-teemaliste lühivormide konkursi võitjad. Avapäeval oli sealsamas ka laste- ja noortekirjandusele pühendatud raamatulaat. Juba teist aastat jagab Tartu linn lastele lastekirjanduse preemia ehk Lapsepõlve auhinna pälvinud raamatut, tänavu auhinnatud teose, Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned” said festivali avamisel kätte Miina Härma Gümnaasiumi kolmandate klasside õpilased, rohkemate lasteni jõudis raamat 18. oktoobril Tartu Linnaraamatukogus toimunud kolmandate klasside päeval.
Avapäeva programmi mahtus veel nel­jandate klasside lugemisvõistlus lin­na­raamatukogus, õpilaste kohtumine Andrus Kivirähkiga Miina Härma Gümnaasiumis, pop-up-kirjanduskohvik Raatuse Koolis ja ajakirja „Värske Rõhk” tegevust tutvustav õhtu.
18. oktoobril esines linnaraamatu­kogus kolmandate klasside päeval soome kirjanik ja programmeerija Linda Liukas, lõuna ajal viis Tartu linna­kirjanik Mika Keränen huvilised Supi­linna seik­lustuurile. Pärastlõunal toimus pop-up-kirjanduskohvik koos Eliis Grigoriga linnaraamatukogu Tammelinna harukogus ja loovmõtlemisel põhinev draamatöötuba „Loome sees” Tartu Tamme Gümnaasiumis, seda juhendas sama kooli 11. kultuuriklassi õpilane Helena Kont. Õhtupoolikul peeti Tartu Kirjanduse Majas kirjandusharidusele pühendatud ettekandepäeva, kus räägiti nii kirjandusõpetajate ettevalmistusest, õpilastele suunatud kirjanduspro­jektidest kui ka oskustest, mida eeldavad mitmesugused kooliharidust toetavad konkursid. Kõnelesid Andrus Org (Tartu Ülikool), Kadri Kaljurand (Soome Instituut), Pille-Riin Larm („Sirp”), Kers­ti Unt (Tartu Ülikool) ja Irina Möldre (Tartu Linnaraamatukogu).
Reedel, 19. oktoobril algas festivalipäev linnaraamatukogus, kus kooliõpilased tutvustasid uudiskirjandust mõningal määral dramatiseeritud etteastete vormis. Lõuna ajal oli pop-up-kirjanduskohvik Tartu Kivilinna Koolis, kus oli külas Koidu V. G. Ferreira. Linnaraamatukogus toimus pärastlõunal noorte luuleprõmm, kus huvilised said kas võistelda või niisama oma loomingut ette lugeda.
20. oktoobril lõppes festival laste- ja noortekirjandusele pühendatud kirjan­dusviktoriiniga Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis „Arhiiv”.

Estica

Kalevipoeg jälle Lätis

Ajal, mil eestlased üha sagedamini Läti­maad külastavad, tegi teise külaskäigu lõunanaabrite juurde ka Kalevipoeg — täpsemalt öeldes eepos „Kalevipoeg”. Korra on meie rahvuseepos 1929. aastal juba Elīna Zâlite tõlgituna läti keeles ilmunud, veel varem tõlkis „Kalevi­pojast” katkeid ka kirjandusklassik Jānis Rainis. Nüüd, 2018. aastal ilmus kirjastuselt „Neputns” uus tõlge, mille tegi teenekas eesti kirjanduse vahendaja ja luuletaja Guntars Godiņš. Raamatu pealkiri on „Kalevdēls”, illustratsioonide autor Armands Zelčs.
Eesti luule Korea PEN-i
antoloogias

Korea PEN-klubi välja antud teoses „2018 Anthology of the Best Literature from 42 Countries” on luuletusi ka Miina Hindilt.

Leia veel huvitavat lugemist

Mare Kandre
Theodor Kallifatides
Kahlil Gibran

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon