Marie Underi ja Artur Adsoni kojutulek

4. mail 2016 jõudsid Stockholmi Metsakalmistult Tallinna Marie Underi, Artur Adsoni ning Marie Underi tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi säilmed. Ühe perekonna pikk, 72 aastat kestnud maapagu sai seega lõplikult mööda ning luuletajapaar ja nende lähedased maeti 9. juunil Rahumäe kalmistul Underite pereplatsil kodumaa mulda. Ümbermatmine sai teoks Stockholmis asuva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi algatusel, Eesti Kirjanike Liidu ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse korraldamisel ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel. Olulist abi osutasid veel Eesti saatkond Stockholmis, Tallinna Matusebüroo ja Jaani kirik, kus toimus meeldejääv tseremoonia.

Eesti avalikkus saigi Underi perekonna kojujõudmisele kaasa elada Jaani kirikus mälestusteenistusel, mille viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna abipraost Arho Tuhkru. Tegemist ei olnud õieti ju matuste ega peiedega, vaid tõepoolest kojutulekuga, nagu oli kirjas ka teenistuse kavalehel. Kirikus kõnelesid president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Indrek Saar, Stockholmist saabunud Underi ja Adsoni Mälestusfondi esimees Ivar Paljak ning Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Underi ja Adsoni luulet lugesid Anu Lamp ja Karl Laumets, muusikat esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor Heli Jürgensoni juhatamisel, Tiia Tenno orelil ja Ants Nuut tromboonil. Nagu 1980. aastal Underi matustel Stockholmis, nii kuulusid seegi kord kavasse kaks Underi soovitud muusikapala: Rudolf Tobia­se „Eks teie tea” ja Ludwig van Beethoveni „Ood rõõmule”.

Kirikust sõitis auto perekonna põrmudega Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni kodumaja juurde, kus väravas süüdati küünlad ja pandi vaasi valged sirelioksad, ning sealt edasi juba Rahumäele, kuhu Underi ema Leena ja isa Priidu Underi hauaplatsile olid asetatud Stockholmi Metsakalmistult kaasa toodud hauakivid. Kolme peotäit mulda saatis Ants Nuudi tromboonimäng. Nii kirikus kui surnuaial viibis mälestustalituse juures palju kirjandus- ja kultuuritegelasi, samuti Underi lähimaid Eestis elavaid sugulasi, perekond Reimanite ja Mitside liikmeid.

Järgnenud koosviibimisel Underi ja Adsoni ning Tuglase kodumaja aias, „varjuliste puie all”, esitas Kait Tamra paar oma loodud laulu Underi ja Adsoni sõnadele, kõnelesid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, kirjandusteadlased Õnne Kepp, Sirje Kiin ja Janika Kronberg ning Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi esindaja Paul Laan Stockholmist, spontaansete sõnavõttudega astusid üles veel Kalle Kurg, Helgi Vihma ja Heli Susi.

Helgeks kujunenud kojujõudmise päeva puändina osales koosviibimisel ka Artur Adson kunagise „Ugala” teatri näitleja Lennart-Hans Jürgensoni kehastuses.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025

Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino…

Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025

Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, ­jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja…

Circa 7 Celsius

Kui Mirjam Parvelt Eharoosa kirjandus­õhtul küsiti, kas ta peab end kirjanikuks, kõlas osa vastusest umbes nii: „Mul on nüüd sellised sõbrad, nii et seega vist olen.” Kui valida juhuslikult keegi…
Looming