Marie Underi ja Artur Adsoni kojutulek

4. mail 2016 jõudsid Stockholmi Metsakalmistult Tallinna Marie Underi, Artur Adsoni ning Marie Underi tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi säilmed. Ühe perekonna pikk, 72 aastat kestnud maapagu sai seega lõplikult mööda ning luuletajapaar ja nende lähedased maeti 9. juunil Rahumäe kalmistul Underite pereplatsil kodumaa mulda. Ümbermatmine sai teoks Stockholmis asuva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi algatusel, Eesti Kirjanike Liidu ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse korraldamisel ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel. Olulist abi osutasid veel Eesti saatkond Stockholmis, Tallinna Matusebüroo ja Jaani kirik, kus toimus meeldejääv tseremoonia.

Eesti avalikkus saigi Underi perekonna kojujõudmisele kaasa elada Jaani kirikus mälestusteenistusel, mille viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma ja Tallinna abipraost Arho Tuhkru. Tegemist ei olnud õieti ju matuste ega peiedega, vaid tõepoolest kojutulekuga, nagu oli kirjas ka teenistuse kavalehel. Kirikus kõnelesid president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Indrek Saar, Stockholmist saabunud Underi ja Adsoni Mälestusfondi esimees Ivar Paljak ning Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Underi ja Adsoni luulet lugesid Anu Lamp ja Karl Laumets, muusikat esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor Heli Jürgensoni juhatamisel, Tiia Tenno orelil ja Ants Nuut tromboonil. Nagu 1980. aastal Underi matustel Stockholmis, nii kuulusid seegi kord kavasse kaks Underi soovitud muusikapala: Rudolf Tobia­se „Eks teie tea” ja Ludwig van Beethoveni „Ood rõõmule”.

Kirikust sõitis auto perekonna põrmudega Nõmmele Marie Underi ja Artur Adsoni kodumaja juurde, kus väravas süüdati küünlad ja pandi vaasi valged sirelioksad, ning sealt edasi juba Rahumäele, kuhu Underi ema Leena ja isa Priidu Underi hauaplatsile olid asetatud Stockholmi Metsakalmistult kaasa toodud hauakivid. Kolme peotäit mulda saatis Ants Nuudi tromboonimäng. Nii kirikus kui surnuaial viibis mälestustalituse juures palju kirjandus- ja kultuuritegelasi, samuti Underi lähimaid Eestis elavaid sugulasi, perekond Reimanite ja Mitside liikmeid.

Järgnenud koosviibimisel Underi ja Adsoni ning Tuglase kodumaja aias, „varjuliste puie all”, esitas Kait Tamra paar oma loodud laulu Underi ja Adsoni sõnadele, kõnelesid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, kirjandusteadlased Õnne Kepp, Sirje Kiin ja Janika Kronberg ning Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi esindaja Paul Laan Stockholmist, spontaansete sõnavõttudega astusid üles veel Kalle Kurg, Helgi Vihma ja Heli Susi.

Helgeks kujunenud kojujõudmise päeva puändina osales koosviibimisel ka Artur Adson kunagise „Ugala” teatri näitleja Lennart-Hans Jürgensoni kehastuses.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Rein Sander 3. XII 1945 – 19. XII 2025

Eestimaa aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast…

Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025

4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad” esitlus, kaksteist päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu”, „Draama” ja „Absurd” peegeldavad omal moel…

Estica

Armeenia keeles ilmus Kalle Käsperi „ՀԱՅՈՒՀԻՆԵՐԸ” („Armeenlannad”). Teose tõlkis Artsvi Bakhchinyan, kirjastas Grakan Hayrenik – Hayastan.
Gruusia keeles ilmus eesti muinasjuttude kogumik, mille tõlkis Nana Devidze.
Hispaania keeles ilmus Kai Aareleiu „Océano…
Looming