In memoriam SERGEI ISSAKOV 8. X 1931—11. I 2013

 

 

Emeriitprofessor Sergei Issakovi terve elu oli seotud Eestiga (ta sündis Narvas esimese vabariigi ajal) ja kogu ametialane tegevus Tartu ülikooliga. 1949.aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas, pärast  selle lõpetamist cum laude 1954 asus tööle vene kirjanduse õppetooli, algul laborandina. Professor sai temast 1976 ning õppetooli juhataja oli ta 1980—1992. 1992—1997 oli Sergei Issakov taasavatud slaavi filoloogia õppetooli professor ning jätkas loengute pidamist (Baltikumi, Taga-Kaukaasia, idaslaavi ja lääneslaavi kirjanduste ajalugu, erikursused vene kultuurist Eestis, eesti-vene kirjandussidemed) ka pärast emeriteerumist. Aastatel 1983—1986 töötas ta külalisprofessorina Helsingi Ülikoolis; esines loengutega mitmetes Soome, Itaalia, Venemaa, Läti, Leedu, Gruusia jt. ülikoolides.

Sergei Issakov oli üks tuntumaid ja tunnustatumaid Eesti teadlasi. Tema teadustööde üldarv on üle 500 (sh. 10 monograafiat, õpikud kõrg- ja keskkoolile, kolm antoloogiat, 750 entsüklopeediaartiklit) ja neid on avaldatud eesti, vene, inglise, saksa, jaapani, soome, poola, bulgaaria, ungari, rootsi jt. keeltes. 1993. aastal asutas professor Issakov Vene uurimuskeskuse Eestis, kus kirjandusteadlased tegelevad Eestimaa vene diasporaa kultuuri käsitlusega. Samale teemale on pühendatud ka Issakovi raamatud „Venelased Eestis (1918—1940)”, mis ilmus 1996, ning 2001. aastal ilmunud tema toimetatud kollektiivne monograafia „Vene rahvusvähemus Eesti Vabariigis (1918—1940)”. Laiemale lugejaskonnale on kirjutatud „Olukirjeldusi vene kultuuriloost Eestis” (2005), „Tuhande aasta pikkune teekond. Venelased Eestis: Kultuuri ajalugu” (I, 2008) jt. raamatuid. Tema teadustööd on pälvinud riiklikke autasusid (1970 — Eesti kirjanduspreemia monograafia eest „Läbi aastate ja vahemaade”, 1985 — riiklik preemia raamatu eest „Tartu Ülikooli ajalugu”, kaasautorlus). Alates 1974. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Professor Issakov oli üks tuntumaid nimesid ka Eesti ühiskonnaelus. 1995—1999 oli ta Riigikogu liige ning Balti Assamblee (Balti riikide parlamendiühenduse) liige. Tema panus Eesti riigi poliitikasse pälvis aastal 2003 riikliku autasu — III järgu Valgetähe ordeni.

Hinnatud õppejõud, hea kolleeg, väljapaistev teadlane, armastatud abikaasa, hoolitsev pereisa ja vanaisa — sellisena jääb professor Sergei Issakov meie mälestusse.

Tartu Ülikool

Slaavi filoloogia osakond

Eesti Kirjanike liit


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Estica

Armeenia keeles ilmus Kalle Käsperi „ՀԱՅՈՒՀԻՆԵՐԸ” („Armeenlannad”). Teose tõlkis Artsvi Bakhchinyan, kirjastas Grakan Hayrenik – Hayastan.
Gruusia keeles ilmus eesti muinasjuttude kogumik, mille tõlkis Nana Devidze.
Hispaania keeles ilmus Kai Aareleiu „Océano…

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusel uus nimi

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks ning kinnitati instituudi uus põhimäärus. Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale.…

Rein Sander 3. XII 1945 – 19. XII 2025

Eestimaa aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast…
Looming