Leedu kirjandusalmanahhi juubelinumber

7. mail toimus Leedu Kirjanike Liidus kultuurialmanahhi „Varpai” („Kellad”) kolmekordse juubeli tähistamine: 2014 möödus 25 aastat sellest, kui ilmus esimene uuendatud „Varpai” number, ilmus almanahhi 30. number ja 20. korda kuulutati välja „Varpai” laureaadid.

Sel puhul väike ülevaade ajaloost. Aastatel 1943—1944 asutati Šiauliai linnas unikaalne kultuurinähtus — Leedu Kunsti ja Teaduse Keskus. Keskuse suurim teene, mis on leedu kirjanduse ajalukku läinud, oli kirjandusliku almanahhi „Varpai” väljaandmine. Idee algataja oli Algirdas Julius Greimas (19171992), leedu keeleteadlane, Sorbonne’i Ülikooli professor, Pariisi semiootikakoolkonna asutaja. Toimetajaks oli prosaist Kazys Jankauskas. Sõja-aastatel ilmus kaks soliidset „Varpai” köidet: 328 ja 400 lk., tiraaž 10 000 eks. Almanahhi lehekülgedel avaldati tuntumate leedu kirjanike loomingut. Nõukogude ajal oli almanahh keelatud, Jankauskas mõisteti 25 aastaks vangi, mõned „Varpai” autorid küüditati, mõisteti vangi või emigreerusid.

Almanahhi uuendati 1988. aastal, kui praegune toimetaja Leonas Peleckis-Kaktavičius sai selleks kunagise esimese toimetaja õnnistuse, idee kiitis heaks ka Pariisis elav A. J. Greimas. Uuendatud „Varpai” number ilmus 1989. aastal, selle tiraaž oli 10 000 eks. Hiljem jäi tiraaž poole väiksemaks ja on viimastel aastatel olnud 1600—1000 eksemplari.

Koos „Varpai” peatoimetaja Leonas Peleckis-Kaktavičiusega, kes on esseist, kirjanduseuurija, publitsist ja luuletaja, Stasys Lozoraitise preemia laureaat, on almanahhis end avaldanud viis põlvkonda: XX sajandi alguse klassikud Vydūnas, Baltrušaitis, Krėvė, Putinas, Sruoga jt.; 1930-ndate autorid („uusromantikud” ja „vasakpoolne rühmitus”) Grušas, Aistis, Miškinis, Brazdžionis, Radauskas jt.;XX sajandi 1950-ndate kirjanikud (žemininkai ehk nn. maalased, nooremate modernistide rühm eksiilis, sõjajärgne põlvkond) Bradūnas, Matuzevičius, Mieželaitis, Nagys, Avyžius, Liūnė Sutema, Marcinkevičius, Baltakis jt.; 1970.—1990. aastate autorid (ka eksiilis) Bložė, Juškaitis, Martinaitis, Aputis, Vaičiūnaitė, ja palju teisi. Almanahhis on samuti ilmunud eesti ja läti kirjanduse tõlkeid.

25. juubelile pühendatud numbris on avaldatud Jüri Talveti ja Triin Soometsa luulet, Tiit Hennoste artikkel „Grilliajastu kirjandusest” ning Jaan Tätte näidend „Sild”. Eesti kirjanduse aktiivse tutvustajana tunnistati tänavu „Varpai” laureaadiks tõlkija Danutė Sirijos Giraitė.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ott Raun 19. VII 1940 – 21. II 2026

Kui mind oli ära sigitatud
siis tulid venelased
seejärel tulin mina
Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on jäädvustanud oma esimese mälestusena ärkamise Tallinna pommitamise…

Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026

On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.
Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum…

Suure rännumehe lahkumine

11. veebruaril asus 92-aastasena oma viimsele rännakule XX sajandi suurkuju Cees Nooteboom (1933–2026). Korduvalt Nobeli kirjanduspreemiale esitatud hollandi erudiit astus taevaste tähtede ritta Willem Frederik Hermansi, Gerard Reve, Harry Mulischi…
Looming