Leedu kirjandusalmanahhi juubelinumber

7. mail toimus Leedu Kirjanike Liidus kultuurialmanahhi „Varpai” („Kellad”) kolmekordse juubeli tähistamine: 2014 möödus 25 aastat sellest, kui ilmus esimene uuendatud „Varpai” number, ilmus almanahhi 30. number ja 20. korda kuulutati välja „Varpai” laureaadid.

Sel puhul väike ülevaade ajaloost. Aastatel 1943—1944 asutati Šiauliai linnas unikaalne kultuurinähtus — Leedu Kunsti ja Teaduse Keskus. Keskuse suurim teene, mis on leedu kirjanduse ajalukku läinud, oli kirjandusliku almanahhi „Varpai” väljaandmine. Idee algataja oli Algirdas Julius Greimas (19171992), leedu keeleteadlane, Sorbonne’i Ülikooli professor, Pariisi semiootikakoolkonna asutaja. Toimetajaks oli prosaist Kazys Jankauskas. Sõja-aastatel ilmus kaks soliidset „Varpai” köidet: 328 ja 400 lk., tiraaž 10 000 eks. Almanahhi lehekülgedel avaldati tuntumate leedu kirjanike loomingut. Nõukogude ajal oli almanahh keelatud, Jankauskas mõisteti 25 aastaks vangi, mõned „Varpai” autorid küüditati, mõisteti vangi või emigreerusid.

Almanahhi uuendati 1988. aastal, kui praegune toimetaja Leonas Peleckis-Kaktavičius sai selleks kunagise esimese toimetaja õnnistuse, idee kiitis heaks ka Pariisis elav A. J. Greimas. Uuendatud „Varpai” number ilmus 1989. aastal, selle tiraaž oli 10 000 eks. Hiljem jäi tiraaž poole väiksemaks ja on viimastel aastatel olnud 1600—1000 eksemplari.

Koos „Varpai” peatoimetaja Leonas Peleckis-Kaktavičiusega, kes on esseist, kirjanduseuurija, publitsist ja luuletaja, Stasys Lozoraitise preemia laureaat, on almanahhis end avaldanud viis põlvkonda: XX sajandi alguse klassikud Vydūnas, Baltrušaitis, Krėvė, Putinas, Sruoga jt.; 1930-ndate autorid („uusromantikud” ja „vasakpoolne rühmitus”) Grušas, Aistis, Miškinis, Brazdžionis, Radauskas jt.;XX sajandi 1950-ndate kirjanikud (žemininkai ehk nn. maalased, nooremate modernistide rühm eksiilis, sõjajärgne põlvkond) Bradūnas, Matuzevičius, Mieželaitis, Nagys, Avyžius, Liūnė Sutema, Marcinkevičius, Baltakis jt.; 1970.—1990. aastate autorid (ka eksiilis) Bložė, Juškaitis, Martinaitis, Aputis, Vaičiūnaitė, ja palju teisi. Almanahhis on samuti ilmunud eesti ja läti kirjanduse tõlkeid.

25. juubelile pühendatud numbris on avaldatud Jüri Talveti ja Triin Soometsa luulet, Tiit Hennoste artikkel „Grilliajastu kirjandusest” ning Jaan Tätte näidend „Sild”. Eesti kirjanduse aktiivse tutvustajana tunnistati tänavu „Varpai” laureaadiks tõlkija Danutė Sirijos Giraitė.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025

Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, ­jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja…

Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025

Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino…

Circa 7 Celsius

Kui Mirjam Parvelt Eharoosa kirjandus­õhtul küsiti, kas ta peab end kirjanikuks, kõlas osa vastusest umbes nii: „Mul on nüüd sellised sõbrad, nii et seega vist olen.” Kui valida juhuslikult keegi…
Looming