Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja üheksa auhinda üheksas kategoorias.

Põhižüriisse kuulusid Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg.

Proosa valdkonnas pälvis aastaauhinna Arne Merilaid romaani „Puuinimesed” eest. Teised nomineeritud olid: Tiit Aleksejev, „Taevaminejad”; Maimu Berg, „Abitu armastus”; Kristiina Ehin, „Südame­tammide taga”; Lilli Luuk, „Ööema”; Carolina Pihelgas, „Lõikejoon”.

Luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna luule­kogu „Ülestõusmise serval” eest. Teised nomineeritud olid: Veiko Belials, „Tiigri aasta”; Mart Kangur, „Pöörduks”; Triin Soomets, „Kerge kogu jõust”; Jüri Talvet, „See maa peal saladuseks jääma pidi”.

Vaba­auhinna pälvis Viiu Härmi teos „Ilmatuga”. Teised nomineeritud olid: Contra, „Ma viskan teie pihta munadega märki”; Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitseka interpreteerimise eest albumil „Lähen müüjaks”; Marju Kõivupuu, „Inimese lahkumine”; Margus Laidre, „Ars moriendi – ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas”; Maris Pruuli, „Läbi Loodeväila”.

Esseistika ja artikliauhinna žürii koos­seisus Johanna Ross (esimees), Carolina Pihelgas ja Jaak Tomberg andis essee­auhinna Sveta Grigorjeva teosele „Kliitor on anarhist”. Teised nomineeritud olid: Mehis Heinsaar, „Läbi hingemaastike. Ööpäevik 2”; Õnne Kepp, „Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022”; Kiwa, „Kogetud manifestid 1991–2024”; Marin Laak, „Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast”; Mari Laan, „Tõlke­välja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu”.

Artikliauhinna pälvisid Rebekka Lotman ja Maria-Kristiina Lotman artikli „Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad” eest (Keel ja Kirjandus, nr 7). Teised nomineeritud olid: Merle Karusoo, „Mina ja minu Mihkelsonid. Dokumentaarium” (raamatus „Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat”); Mari Laaniste, „„Tagurpidi” mitut pidi: õpetlik, sürrealistlik, postmodernistlik” (kogumikus „Siirdeajastu kultuurimuutused II”); Heili Sepp, „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940” (Looming, nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940” (Looming, nr 12); Tõnu Tann­berg, „„Nigol Andreseni langus paistab olevat nüüd täielik”” (Looming, nr 10); Märt Väljataga, „Eesti nõukogude loojak” (Keel ja Kirjandus, nr 1–2).

Lastekirjanduse žüriisse kuulusid Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre. Auhinna pälvis Triinu Laan raamatu „Poiss ja papa” eest. Teised nominendid olid: Tiina Laanem, „Liisu laseb jalga”; Kairi Look, „Natuke suur”; Juhani Püttsepp, „Leierkastilugu”; Tiina Tammer, „Siin on kodu”; Ilmar Tomusk, „Kukeleegu!”.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žüriisse kuulusid Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin Hallas. Ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde sai auhinna Paul-Eerik Rummo – James Joyce, „Ulysses”, tõlge inglise keelest. Teised nominendid: Kristjan Haljak – Comte de Lautréamont, „Maldorori laulud”, tõlge prantsuse keelest; Triin Laidoner – „Kolm islandlaste saagat: Gísli, Glúmr ja Bárðr”, tõlge vanaislandi keelest; Anne Lill – Sophokles, „Antigone”, tõlge vanakreeka keelest; Erle Nõmm – Andrei Belõi, „Peterburi”; Dmit­ri Merežkovski, „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja”, tõlked vene keelest; Kail Öhren – Samuel Beckett, „Esimene armastus. Novellid ja tühijutud”, tõlge prantsuse keelest.

Eestikeelse ilukirjanduse tõlke eest võõrkeelde sai auhinna Daniele Monticelli – Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast”, koostamine ja tõlge itaalia keelde. Teised nomineeritud olid: Danutė Sirijos Giraitė – Mats Traat, „Kogutud Harala elulood”; Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan”, tõlked leedu keelde; Cornelius Hasselblatt – Mart Kivastik, „Sure, Poisu!”; Meelis Friedenthal, „Mesilased”; Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat”; Lilli Luuk, „Poisid lumes” (novell), tõlked saksa keelde; Maximilian Murmann – Tauno Vahter, „Madis Jeffersoni 11 põgenemist”, tõlge saksa keelde; Anja Salokannel – Leelo Tungal, „Seltsimees laps”, II ja III osa (tõlked ilmunud ainult audio- ja e-raamatuna), tõlge soome keelde; Boris Vidović – Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu”, tõlge horvaadi keelde.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žüriis olid Elin Sütiste (esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri Laanisto. Auhinna said Madli Kütt ja Katre Talviste – Théophile Gautier, „Ilust kunstis”, tõlge prantsuse keelest. Teised nominendid: Ilmar Anvelt – Robin George Collingwood, „Ajaloo idee. Autobiograafia”, tõlge inglise keelest; Kristiina Kivil – Kyriacos C. Markides, „Vaikuse mägi”, tõlge inglise keelest; Laurits Leedjärv – John D. Barrow, „Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil”, tõlge inglise keelest; Mailis Põld – Galileo Galilei, „Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadus­haru vallast, mehaanika ning maapealsete liikumiste alalt”, tõlge itaalia keelest; Märt Väljataga – Owen Barfield, „Nähtumuste päästmine. Kõneleja tähendus”, tõlge inglise keelest.