avaneb raamat
keset lõputut lugu,
öeldud on: elu


*

hommikuudus
maailm jääb vaikseks – ei tea
mina ta radu


*

vihmased väljad –
sügis tuleb mu juurde,
pisarad palgel


*

keel, mis kord vaikib
kiri, mis mind siin jätab
remmelgad jõevees


*

mustmiljon lindu
leppival lahel – eks kord
tulge te jälle


*

jõgi, kuhu ju
minagi puistasin näo –
kas näed mu voolu?


*

paigast kas ära
on tunne ja aim – tühjus
jälle vete peal


*

kollane kui sõõm,
pärnaleht pingil, büsti
kivikõval peal


*

pea püsti ajan 
müüride vahel, meelde
jääb viimane õis


*

jõe pealgi udu –
kuulutab kadu iga
püüdmata ilu


*

eks kasvada saab-
ki, kus parajasti on
kasvada antud


*

kirjutad lahti
oma eluloo seigad,
marjad veel põõsal