seda võtan sosista
sõnada ja seleta
sajata ja sakuta
 
viska mure parre piale
teki märja tuju kurja
vana läila armu kirja
 
kodos lähed allitama
kobrutama kõõmendama
valud sisse valutama 


*

tiirudes ja taarudes
elkurvestis tunkedes 
eestikeelne soomlane
lainepoeg sulane
korjas kaldalt lutsukiva 
tasku märja kaldaliiva 
otsis oma linnukest 
oma karja kanakest 
märjas sängis mere põhjas 
laente all üks salatare
ebamõrsja kodutare 
neiul kindel kosja mõte 
valmistan sul maitsvad söögid
moka järgi mitmed koogid
söödan mee ja saiaga 
joodan kohvi piimaga
tule kiigu tule kussu 
tule mulle siia kaissu
lainte kaisust lunasta 
nõiasõnast vabasta
sala sõnast sünnib tegu
käkitegu kakutegu
nirgid närgid laulsivad 
nirgid närgid lisavad
oi sina ullu noori meesi
meremeesi paadimeesi
mis sina tegid teki alla 
valmistasid vaiba alla
neiu vaipa kohendab
unejuttu laiendab
enne koitu aravõitu
voodi kaisust sala kihlust
laene katab vesi matab
laine poiga paadi poiga
ei tal loetud sõnakest 
lauldud ärda salmikest


*

neitsikene noorukene
peene pihta peenikene
siub lahti patsid õbedast
iidamast ja aadamast
viab üles ilma lõimedesta
taiva maa põimedesta
siub peened niidid kivi jalge
teised tõmbab taeva külge
aja sügavusse tallab sisse 
igivanad salad sõnad 
kuob vanast lõngast rabedast
juussepatsist õbedast
vaikimisi salamisi
suurilma kanga


*

jõulutte aegu tegi mu peig minekut
tõmbas uttu kui tulekul talv pidi leidma inimesed kattusse alt
kussa lähëd nii järsku siis
mitte et lahkuminek kui selline ültsë saaks olla oodatav 
nigu kooli ajal kolmveerand kolmest bussi
või seitse viistest suure tie otsas külmast lõdisedes kui ema ei viitsind
pani meid maha ja sõitis ise suojas autus tagasi ainult paar minutit ju
ei ole ilmvõimatu ikka juhtub minul teistel sinul ka
kõik lähevad lahku aga mina ei osanud seda ikka oodata
lampi oli mingi buss mul ukse ees
kesse ikka mingit bussi passib 
elukaarel kus arvad et oled kurvist ees
kui juba ammu ühistranspordiga ei sõida
kui kuos on ehitatud köögilaud oma enda paljaste kätega
põrandale valitud õige toon taivasinine 
tema valis mina noogutasin
saatssa aru me parandasime kuos isegi köögi lae ära
kraapisime vana värvi tegime segu tassisime kive 
kühveldasime liiva mulda kruusa killustikku jah, need on kaks eri asja
kui ta välja kolis mina verandal ulgumas anumas palumas
võttis kaasa kraamis kokku aitadest keldritest väiksetest leivakappidest
ja pistis need unniku valge boldi kaubiku
mina vaikne vaga vett valasin palun võta palun võta võta palun põranda värv ka
siiamaani ei suuda ma seda taluda


*

mis sa paugud kiigekene
kriuksud lõime kandlekene
emakene memmekene
kangaema armsakene
 
sul pole äält 
et ästi laulda
sul on kurgus 
kuuseoksad
käbid okkad
 
las mina laulan sinulle